Kaasav haridus tõhusamaks
2018. aastal käivitati Tallinna ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituutide koostöös ning Stavangeri ja Oslo ülikoolide toel projekt “Kaasava hariduse õppekava õpetamise kvaliteedi arendamine ja tõhustamine” (2019–2023).
Kaasav hariduskorraldus ja selle sisuline elluviimine on Eesti ühiskonnas nii haridupoliitiliselt kui ka pedagoogiliselt aktuaalne teema. 2016. aastal ilmunud kaasava hariduskorralduse raporti põhjal arvasid 70% õpetajatest, kes omasid kogemusi õppijate liikumisega tavaklassist eriklassi, et õppijad oleksid saanud täiendava toe korral jäkata ka tavaklassis.
Sama raporti alusel on üheks kaasava hariduskorralduse kitsaskohaks täiendkoolituse vähesus, mis toetaks õpetajate teadmisi ja oskusi erinevate õppijate arengu toetamisel tavaklassis.
Tallinna Ülikooli projektis “Kaasava hariduse õppekava õpetamise kvaliteedi arendamine ja tõhustamine” arendatakse ülikoolide koostöös välja ning katsetatakse kaasaegsel haridusuuendusel põhinevaid koolitusprogramme, mis on suunatud üld- ja alushariduse pedagoogidele.
Esimene koolimeeskondadele suunatud kaheaastane koolitusprogramm on juba katsetamisel ning saadud kogemuste põhjal plaanitakse luua kaasava hariduse magistriõppe programm nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolides.
Kogemused Norra kolleegidelt
Koolitusprogrammi väljatöötamist on toetanud Norra ülikoolide kolleegide teadmised ja pikaajaline kogemus kaasava hariduse rakendamisel.
Tänu Norra kolleegidele sai projektimeeskond olulise õpikogemuse 2019. aasta sügisel toimunud õppevisiidil, kus Norra kaasava hariduskorralduse alusväärtuste, praktilise korralduse, koostöökultuuri ning partnerülikoolide teadustöö suundumustega lähemalt tutvuti.
Täiendkoolitusprogrammid koolidele ja uus magistriõppe programm ülikoolides
Esimene koolimeeskondadele suunatud kaheaastane täiendkoolitusprogramm on ülikoolide koostöös juba katsetamisel ning saadud kogemuste põhjal plaanitakse luua kaasava hariduse magistriõppe programm nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolides.
Projekti tulemusel paraneb ülikoolide võimekus, et toetada nii täiend- kui ka õpetajakoolituses eesti pedagoogide ja koolimeeskondade pädevusi, sealhulgas teadmisi, oskusi, enesetõhususe tunnet, kuid ka valmisolekut kaasava õppe läbiviimiseks kooli ja klassi tasandil.
Lisaks panustab projekt Eesti hariduspoliitiliste suundumuste sisukamasse elluviimisesse, sest laiem eesmärk on kõigi õppijate vajaduste õigeaegne märkamine ja toetamine nii, et iga laps Eestis saaks teenitult hea hariduse ning õpetajad ja teised koolimeeskondade liikmed kogeks vähem ülekoormatust.
Projektis valmib ka neli doktoritööd, neist kaks Tallinna Ülikoolis. Tallinna Ülikooli doktorandid Maris Juhkam ja Triin Ulla uurivad õpetajate praktikaid ja nende tõhustamise võimalusi õpilaste lugemisoskuse ja eneseregulatsioonioskuste toetamisel.
Projekti rahastatakse EMP ja Norra finantsmehhanismidest, selle maksumus on 154 280 eurot. Projekti täitjad on Triin Ulla, professor Katrin Poom-Valickis, Tiia Õun, Piret Soodla, Tiiu Tammemäe, Lii Lilleoja, Ene Varik-Maasik ja Eliis Ait.