Haridusblogi

Kõrgkoolid jagasid kogemusi õppejõudude õpetamisoskuste arendamisest

Seoses akadeemilise karjäärimudeli aruteludega kõrgkoolides on üha aktuaalsem küsimus, kuidas luua õpetamisoskuste arendamiseks uusi võimalusi.

Rõõmsad noored

Kui 17. jaanuaril jagasid Tartu Ülikooli eestvedamisel kogemusi õppejõud õppejõududele õpetamise arendamisest, siis 30. jaanuaril toimus Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse initsiatiivil esimene ühiskohtumine neile, kes toetavad õppejõudude õpetamise arengut Eesti kõrgkoolides. 

Kersti TalTechist: "Minu jaoks oli kohtumine äärmiselt inspireeriv. Nicola oli isiksusena juba nii sütitav ning motiveeriv – sain temalt sellise energialaengu, et käed värisesid veel tükk aega. Väga tore on kuulda ja näha, kui suure innuga selle teemaga tegeletakse, ning samuti oli tore tõdeda, et oleme õigel teel ja võimalused valdkonna arendamiseks on laiad. Lisaks oli meeldiv kohtuda kolleegidega teistest ülikoolidest ning loodan, et sellised kohtumised jätkuvad."

Rahvusvahelist mõõdet andis kohtumisele Nicola Reimanni (Durhamii ülikool) juhitud seminar. Fookuses oli Suurbritannia kõrgkoolide arengut ja suundumusi mõjutavad tegurid, poliitika, õigusruum ning organisatsioonid ja institutsioonid. Nicola tutvustas, milliseid arenguvõimalusi Durhami Ülikoolis õppejõududele pakutakse ning kuidas see on seotud sealse õppejõudude karjääri- ja atesteerimissüsteemiga. Laialdase õppimise- ja õpetamise raamistiku annab riigis organisatsioon Higher Education Academy, kus on välja töötatud kõrgkoolide õppejõududele õpetamise raamistik.

Nimetatud standard sisaldab nelja taset ning iga tase omakorda kätkeb kolme peamist tasandit: tegevused, teadmised ja väärtused. Paljud ülikoolid on sidunud need tasemed karjäärimudelitega ning vastava taseme omandamine võib olla eelduseks ametikõrgendusele. Tasemeid tuleb tõestada, läbides koolituse ning kirjutades refleksiivne essee, mida hindab komisjon. 

Lisaks motiveerib õppejõude end järjest enam täiustama ka üleriigiline üliõpilaste tagasiside National Student Survey – Core Questionnaire, mille tulemused on avalikud, ning mõjutavad ülikoolide paremusjärjestust. Varjuküljena tõi Nicola välja ülikoolide suurenenud võistluslikkuse õppijate pärast ning suurema rõhuasetuse turundusse panustamise näol.  

Kohtumisel olid esindatud veel Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Estonian Business School ning Sisekaitseakadeemia. Kohtumisel osalenud 12 kõrgkoolide esindajat kinnitasid vajadust edasiste regulaarsete kohtumiste ning võrgustiku kujundamise järele.

Marko EBS-ist:"Aitäh inspireeriva kohtumise eest! Ma loodan, et mul õnnestub nende mõtete pinnalt mõndagi ära teha."

Järgmine võrgustiku kohtumine toimub aprillis ning siis kutsub teisi kõrgkoole külla Eesti Kunstiakadeemia. 

Tallinna Ülikooli õpetamise arendamist toetav info on koondatud veebilehele, mille vahendusel saab end kursis hoida erisuguste võimalustega, ning valida huvipakkuvate teemade hulgast endale sobivaim.