Haridusblogi

Andragoogika vilistlane Lisete Tammeveski: Muutuste loomiseks on oluline näha seoseid

Teinekord viivad juhused meid elus hoopis teistele radadele ja vahel juhtub, et see uus teekond ongi just see õige. Just nii läks Lisete Tammeveskiga, kes läks pärast gümnaasiumi lõpetamist arstiks õppima, kuid jõudis juhuse tahtel juba üsna pea hoopis täiskasvanuhariduse valdkonda. Lisete on Tallinna Ülikooli andragoogika eriala vilistlane, kes defineerib end andragoogina ja koolitajana ning töötab praegu igapäevaselt Euroopa Innovatsiooniakadeemias programmide arendusjuhina.

Lisete Tammmeveski
Miks soovisid õppida just andragoogikat?

Andragoogikasse sattusin endalegi natukene ootamatult, nimetame seda siis saatuseks või õnnelikuks juhuseks. Alustasin pärast gümnaasiumi lõpetamist õpinguid arstiteaduskonnas, kuid tervislikel põhjustel pidin õpingud raviperioodiks pausile panema.

Akadeemilise vaheaasta jooksul sattusin tööalaselt korraldama erinevaid projekte, kus mitmed kolleegid inspireerisid mind iga päev mitteformaalsete meetodite abil iseenda arengust hoolima ja õppima. Kogedes taolist lähenemist õppimisele ja arengule, kus ma olen ressursiks grupile ja minu arvamust koos kogemusega väärtustatakse, tekkis mul kinnisidee ja vajadus mõista, kuidas tegelikult täiskasvanud õpivad ja kuidas saan mina nende arengut parimal viisil toetada. Tuli välja, et mind inspireerinud kolleegid on õppinud just andragoogika eriala – nii ma enda kutsumuse leidsingi!

Õpingute ja vaba aja sidumine ei ole alati lihtne, kuid minu arust on Tallinna Ülikool siinkohal ülimalt õppijasõbralik.

Kuidas täiskasvanuhariduse eestvedajana muutuseid luua?

Olen kindel, et minu lähenemine ja vastus antud küsimusele on pidevas muutuses, kuid hetkel olen seda enda jaoks mõtestanud lahti nii, et täiskasvanuhariduse eestvedajana saab muutusi tõlgendada siiski eri protsesside kaudu. Muutus saab olla kui strateegiline protsess, muutus võib olla ka loov protsess, samamoodi saame muutust defineerida õppimise, koostöise protsessina või ka kui ratsionaalse-planeeritud protsessina.

Olenemata sellest, millise muutusega on tegu, algab kõik siiski olemasoleva kaardistamisest: tuleb märgata ümbritsevat, mõista seda, kuidas protsessid nii meie ümber kui ka sees toimuvad, millest need sõltuvad ning milline on nende mõju – muutuste loomiseks on oluline näha seoseid! Seejärel saab muutuseid ellu viia juba eri tasanditel – jagades enda teadmisi, väärtusi, toetudes faktidele, harutades lahti olemasolevaid seoseid ja luues uusi ühenduskohti, toetudes sealjuures professionaalsele kompetentsile igas keskkonnas ja kokkupuutes teiste inimestega.

Oluline on olla piisavalt julge ning järjepidev, võtta vastutust ja hakata pihta. Meid ümbritsev on küll pidevas muutuses, kuid muutusi tuleb siiski juhtida. Täiskasvanuhariduse eestvedajana on oluline austada selle kõige käigus muutuste mõjus olevate inimeste õigusi, hoida nende väärikust ning suhtuda inimestesse kui muutuse ressurssi, mitte takistavasse tegurisse.

Mida uut oled õpingutes enda jaoks avastanud?

Õpingute jooksul avastasin väga palju uut akadeemilisel tasandil. Õppisin juurde nii teooriaid, meetodeid, tööriistu kui ka väljundeid enda kompetentsidele, olenemata ametirollist ja keskkonnast.

Avastasin, et kui piisavalt palju andragooge unistab üheskoos, siis kõik on päriselt ka võimalik!

Suurimad avastused olid siiski seotud individuaalse arenguga. Õpinguid alustades arvasin, et tean täpselt, kes ma olen. Sain õppides pidevalt analüüsida, kuidas mu käitumine muutub erinevates situatsioonides, kuidas võib tekkida professionaalne identiteet nii äratundmise kui ka tugeva vastandumise kaudu, ja kuidas mõned hirmud on tegelikult hoopis tugevused ning sütitavaks jõuks ühiskonda panustamisel.

Avastasin, kuivõrd rikastav on õppida koos inimestega Eesti (ja ka kaugematest) eri otstest, kuidas kõrghariduse omandamisel ei ole vanusepiiri ning tõesti võib ülikoolikaaslastest ning õppejõududest saada kaasteelised kogu eluks. Avastasin, et kui piisavalt palju andragooge unistab üheskoos, siis kõik on päriselt ka võimalik!

Kuidas siduda õpinguid ja vaba aega?

Õpingute ja vaba aja sidumine ei ole alati lihtne, kuid minu arust on Tallinna Ülikool siinkohal ülimalt õppijasõbralik.

Andragoogika valdkonnas toimub kraadi omandamine sessioonõppes, mis annab võimaluse siduda õpingud nii töö, pere, sõprade kui ka hobidega – minu puhul on selleks sport. Iga õppejõuga saime luua kokkulepped parimaks kommunikatsiooniks ning planeerida aega mitu kuud ette, mis aitas erinevaid rolle õpingutega siduda.

Tehnoloogilised lahendused on samuti arenenud ning alati leitakse lahendus, mis on õppijat toetav. Ülikooli rolliks ei ole kindlasti ainult hariduse pakkumine, oma hobisid saab siduda õpingutega ka erinevate lisavõimaluste kaudu – olgu selleks TLÜ Spordiklubi tegevuses osalemine, kuuludes Üliõpilasesindusse, olles vabatahtlik erinevates projektides või algatades ülikoolisõpradega midagi üheskoos, mis ühendab õpingud hobidega.

Minu jaoks oli suurimaks toeks õpingute praktilisus: sain kõike õpitut rakendada tööl ja hobidega ning samas ühendada väljaspool kogetud olukordi teoreetiliste töödega.


Tutvu täpsemalt andragoogika õppekavadega. Sisseastumine 15.–29. juuni 2023.