Haridusblogi

Praktikal Portugali lasteaias

Oleme alushariduse pedagoogi eriala tudengid – teise kursuse magistriõppe üliõpilased Liisi Kanarbik ja Laura Kuusk. Juuli- ja augustikuu veetsime me sellel aastal Portugalis välispraktikal.

Portugal

Oma erialase praktika kohaks valisime Portugali linna nimega Cascais. Põhjuseks oli soov näha Põhjamaadest võimalikult erinevat haridussüsteemi. Samuti tahtsime end proovile panna, astuda välja mugavustsoonist ning avardada oma silmaringi. Praktika läbiviimiseks leidsime Portugali imeilusast Cascai-i linnast erakooli nimega St. John´s School. Antud asutust ei nimetatud meile harjumuspäraselt lasteaiaks, vaid kooliks, kuid seal käisid lapsed kuni kuuenda eluaastani. Tegu oli kakskeelse rahvusvahelise erakooliga, kus õppisid lapsed paljudest erinevatest riikidest. Lapsi oli Jaapanist, Inglismaalt, USA-st, Lõuna-Koreast, Venemaalt, Saksamaalt ja Portugalist. Õppetöö toimus inglise ja portugali keeles, järgides Inglismaa õppekava. Koolis oli viis rühma, kus töötasid õpetajad ja õpetaja assistendid. Rühmadel oli üks rühmaruum ja koolil oli kaks õueala, bassein ja võimla, mida rühmad omavahel jagasid.

Meile hakkas silma õpetajate ja assistentide tihe ning sõbralik koostöö lastevanematega. Lastevanematega suhtlesid igapäevaselt nii õpetajad kui ka õpetajate assistendid. Lastevanematele anti tagasisidet nende lapse kohta igapäevaselt ja neli kuni kuus korda aastas viiakse lastevanematega läbi arenguvestlusi. 

Lõunaund ei magata

Peamiste erinevustena Eesti lasteaedadest tooksime välja selle, et lapsed kandsid koolivormi ja nendel ei olnud eraldi õue- ega toariideid. Vanemad kui nelja-aastased lapsed koolis lõunaund ei maganud, aga soovi korral said nad puhata, lamades põrandal teki või magamiskoti peal. Lapsed olid väga aktiivsed ja lärmakad, mis ilmselt tuleneb nende temperamendist. Eesti lasteaedades on söömise aeg üks vaiksematest hetkedest, kuid seal oli vastupidi. Söömise aeg oli lärmakas ja samuti ei pööratud suurt tähelepanu lauakommetele. Praktika käigus saime kogemuse tegeleda igas vanuses lastega, noorim neist oli kümnekuune. 

Praktika%20Portugalis.png

Olime praktikal suvel ning selle tõttu ei näinud me igapäevaseid õppetegevusi, vaid saime osa suvelaagrist. Sealne suvine programm erines suuresti Eesti lasteaedade omast. Ka väljasõidud olid meie omadest erinevad, siinjuures mängis kindlasti rolli kliima ja geograafiline asukoht. Koolis oli meie praktika ajal suvine programm, mis tähendas seda, et erinevad väljasõidud toimusid igapäevaselt. Näiteks käidi hobustega sõitmas, rannas suplemas ning koos treeneritega surfamas ja seikluspargis ronimas.

Välispraktika avardab silmaringi

See praktika jääb meile kindlasti kauaks meelde. Tegu oli huvitava ning õpetliku kogemusega ja meie jäime väga rahule. Seetõttu soovitame ka teistel üliõpilastel seda võimalust kasutada ja teha oma praktika just välismaal ning Erasmus+ programmi kaudu. See avardab silmaringi ja pakub väga palju uusi kogemusi. Antud kogemus pani Eesti haridussüsteemi teise nurga alt vaatama ja rohkem hindama. See tõi meid ka arusaamani, et mujal on tore, aga kodus on kõige parem.

Lisaks rohketele erialastele teadmistele ja kogemustele, mille osaks me praktika käigus saime, võimaldab välispraktika näha ja tutvuda ka teise kultuuri, kommete ning inimestega. See pakub võimalusi astuda välja oma mugavustsoonist ja proovida uusi asju. Loodame, et meie kogemuse kohta lugemine julgustab nii mõndagi üliõpilast, kes on hetkel kaalumas välispraktikale asumist. Kui nüüd kellelgi tekkis tõsisem huvi, siis oleme avatud vastama kõigile küsimustele ja rõõmuga jagame oma kogemust veelgi lähemalt.

Autorid: Alushariduse pedagoogi magistriõppe tudengid Liisi Kanarbik ja Laura Kuusk