Ajarännak – kaasahaarav ning sõltuvust tekitav aktiivõppemeetod
Esimese maailmasõja järel sai Euroopa uue näo, impeeriumid lagunesid ning loodi rahvusriigid, Eesti, Soome, Läti ja Leedu vabariik nende hulgas. 100 aastat hiljem meenutasime, uurisime ning elasime Eesti Vabariigi sünnihetke taas läbi – 7. veebruaril 2018 toimus üle Eesti ajarännak 24. veebruari 1918, kus osales 8300 rändurit enam kui 50 koolist ja viiest muuseumist.
elle artikli eesmärk ongi lähemalt tutvustada ajarännaku olemust ning seeläbi julgustada sarnast aktiivõppemeetodit rohkem ja laiemalt kasutama. Ajarännaku eesvedaja ei pea olema kindlasti ajalooõpetaja, vaid tegevuste koordineerija võib olla mistahes aine õpetaja, kes soovib meetodiga kaasnevaid eesmärke saavutada. Ajarännaku meetodit arendame ja uurime projektis „Haridusuuenduse kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis“, mille tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond. 2020. aasta sügissemestril on võimalik seda meetodit õppida ka Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse koolitusel.
2018. aastal toimunud ajarännak oli Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ning Eesti Rahva Muuseumi eestvedamisel loodud kingitus Eesti Vabariigile tema sajandal sünnipäeval. Rahvusvahelise ajarännakute organisatsiooni Bridging Ages tiiva all lõime Eesti, Soome, Läti ja Leedu koostööprojekti Heritage Bridge, mille eesmärk oli koos ja väärikalt tähistada meie riikide 100. sünnipäeva. Iga riik tegi seda pisut erineval moel ning Eesti ettevõtmine oli neist suurim. Bridging Ages peab meie ajarännakut omalaadseks maailmarekordiks.
Ajarännaku meetodi (Time Travel) mõtles 1980. aastatel välja Rootsi Kuningriigis Kalmari muuseumi (Kalmar läns museum) arheoloog Ebbe Westergren. Nagu paljud suured teod, sündis ka see meetod isiklikust vajadusest: Kalmar on ajaloo poolest väga põnev paik (muinasaeg Ölandil, Kalmari unioon, Teise maailmasõja järel varjupaik paljudele sõjapõgenikele jne), kuid lapsevanem Ebbele tundus, et kool ei kasuta kohalikku kultuuripärandit piisavalt ning laste jaoks on ajalugu õppeainena igav. Nii sündiski ajarännaku meetod. Aja jooksul arenes sellest midagi rohkemat kui vahend ajaloo õppimiseks ning mõtestamiseks: ajarännaku meetodi abil saab luua seoseid kõigi õppeainete vahel, leida lahendusi tänapäeva ühiskonda vaevavatele probleemidele (õppides kogemusest ajaloos), mõista üksikisiku rolli ühiskonnas ja tunnetada maailma tervikuna.
Mis on ajarännak?
Rännakul osalejad viiakse konkreetsesse aega ja kohta (võimalik, et ka konkreetsete inimeste juurde) ning elatakse võimalikult täpselt konkreetne sündmus või hetk ajaloos uuesti läbi. Tegemist ei pea olema mingi suure ja „ülla“ sündmusega, vaid “nii võis juhtuda“ variandiga. Meie eelistuseks ongi n-ö „tavaliste inimeste lood“. Selle meetodi rakendamise juures ei ole pealtvaatajaid, kõik on osalised. Igal ränduril on läbimõeldud roll, aga nagu elus ikka, ei tea me, kuidas kõik täpselt kulgeb. Täpsem teadmine on ainult peaosatäitjatel.
Oluline on ka see, et ajarännak on jõukohane igale õpilasele. Nii ettevalmistavas osas kui ka rännaku ajal saame anda õpilastele diferentseeritud ülesandeid vastavalt nende võimetele ja huvidele ning panna ennast proovile uues olukorras. Sama kehtib ka täiskasvanud osalejate kohta.
Ajarännak võimaldab kasutada kõiki meeli ning õppida tegevuse kaudu. Kindlasti ei ole tegemist stiilipeo või vahva vaadendiga, vaid toimub tihe koostöö mäluasutustega – muuseumide, arhiivide, raamatukogudega ja pärimuse kandjatega ehk „elavate ajalooallikatega“. Seega on lähenemine teaduspõhine.
Kuidas ajarännakut teha?
Ideaalses olukorras sünnib ajarännak tihedas koostöös erinevate osapoolte vahel: kool, mäluasutused, kohalik kogukond. Soovitame lähtuda nn lähemalt kaugemale printsiibist ehk märgata kohapealset pärimust ning ajalugu ja alles seejärel siirduda laia maailma.
Ajarännak koosneb seitsmest sammust:
- ajarännaku idee ning sobiva paiga leidmine;
- materjali kogumine näiteks muuseumis, arhiivis, kohaliku kogukonna juures;
- stsenaariumi kirjutamine ning toimumispaiga sihipärase kasutamise kavandamine;
- töökoosolekud erinevate osapoolte vahel;
- õpilaste mitmekülgne ettevalmistamine koostöös aineõpetajatega (koostööpunkte on võimalik leida kõigi ainetega);
- ajarännak;
- tagasiside.
EAÜSi ja ERMi ajarännaku eesmärk oli suunduda 24. veebruarisse 1918 ning meie huvi oli lisaks ajaloolise hetke taastamisele ja ajaloo teadlikkuse tõstmisele panna õpilased mõtlema selle üle, mida vabadus ja iseseisvus meile täna tähendavad.
Ettevalmistused algasid 2016. aasta suvel, EAÜSi ja ERMi koostöös lepiti kokku ajarännaku toimumise aeg ning koolituste kava. Perioodil 2016–2017 toimus neli üle-eestilist koolitust ning Pille Rohtla käis mitmetes koolides kohapeal inimesi nõustamas (näiteks Kadrina Keskkoolis, Vändra Gümnaasiumis). Esimesel koolitusel tutvustati ajarännaku meetodit ning koostöös Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, okupatsioonide muuseumi ning Niguliste kunstimuuseumiga viisime läbi näidisajarännaku keskaegsesse kooli, täpsemalt aastasse 1517. See koolitus andis õpetajatele teoreetilise ja praktilise aluse ning ettekujutuse, millest nad hiljem oma ajarännakut üles ehitades lähtusid.
Teisel koolitusel tutvustati ajarännaku stsenaariumi kirjutamise reegleid ning koostöös kohal olnud õpetajatega kirjutasime valmis näidisstsenaariumi, mida mitmed koolid ka 7. veebruaril 2018 reaalselt rakendasid, loomulikult kohapealseid eripärasid arvestades. Osa koolituse läbinud õpetajatest võtsid eeskujuks näidisstsenaariumi läbivad jooned ning ideed (vabaduse tähendus täna, erinevad maailmavaatelised seisukohad) ja kirjutasid päris oma stsenaariumi. Mitmetes koolides põhines stsenaarium konkreetsel õpilase uurimistööl või kooli ajalugu käsitlevatel teostel (näiteks Tallinna Reaalkool kasutas vilistlase Märt Karmo raamatut „Must-kuldne müts me peas …“). Valmistas rõõmu, et kasutati muuseumide, kohalike raamatukogude ja koduloouurijate abi. Ajarännak ühendas kohalikku kogukonda, pani rääkima ja arutama kohaliku pärimuse ning ajaloo üle, suunas vaatama tulevikku.
Kolmandal koolitusel esinesid külalislektorid, kes avasid 1918. aasta poliitilist mitmekesisust Eestis ja Venemaal. Samuti saime põhjaliku ülevaate moest 1918. aastal kõrgmoest talutareni ja tutvusime koolieluga.
Neljas koolitus toimus koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga, kus mängisime varem kirjutatud näidisstsenaariumi läbi, arutasime, mida võiks teha teisiti, inspireerisime kohalolijaid. Huvitav seik oli, et läbimäng toimus oktoobris ja just sel päeval sadas maha kaunis valge lumi, nii et õhkkond oli veebruari vääriline.
Ajalooõpetajad, ajarännaku liikumapanev jõud, suutsid leida liitlasi ka teiste ainete õpetajate hulgast, kes andsid oma erialast ning elukogemusest lähtuva panuse rännaku õnnestumiseks. Peamiselt oli kaastatud muusika-, kunsti-, käsitöö- ja tehnoloogia-, infotehnoloogia-, kehalise kasvatuse ja eesti keele õpetajad. Mitmetes koolides olid ajarännakule kaasatud lisaks õpilastele ja õpetajatele ka kooli vilistlased ning kohaliku omavalitsuse tegelased, mis aitab kahtlemata kaasa kohaliku kogukonna sidususe suurendamisele, hõlbustab üksteise märkamist ning mõistmist.
Eesti Põllumajandusmuuseum kutsus koolid enda juurde ning rännak toimus hoopis muuseumis, põnev paik ajarännaku korraldamiseks oli kahtlemata ka Sangaste loss.
Pingelisem hetk ajarännakul oli maailmavaateliste seisukohtade põrkumine ehk siis millist Eestit me tegelikult soovime ja millised sammud tuleb astuda, et oma eesmärk saavutada. Valikuid oli mitmeid (isamaalisest rahvuslasest kommunistini) olukord oli pingeline, vastutus suur, lahendus sai olla ainult positiivne ning rahumeelne. Teame, et meie esivanemad on suutnud kriitilistel hetkedel erimeelsustest üle olla ning koostööd teha, nüüd said seda proovida ja harjutada noored, kelle kätte me oma riigi usaldame. Nad said sellega väärikalt hakkama, kuid tõdesid, et see ei olnudki nii lihtne ning nad ei tulnud varem selle peale, et nii ilmselges asjas nagu Eesti iseseisvus võiks olla nii palju erinevaid arvamusi ning inimlikke nüansse. Huvitav oli arutelu jälgides tõdeda lugupidavat tolerantsust kaaslaste ilmavaate suhtes ning asjalikku argumenteerimist oma seisukohtade kaitsel, samas näha siirast imestust, et kas nii võib ka olla või arvata.
Koos mõistsime, et vabadus ja iseseisvus on meile ka täna vankumatult kõige olulisem väärtus, millele saame rajada kõik ülejäänu, vahel tuleb seda lihtsalt meelde tuletada.
Tänaseks (2020) on toimunud kolm üle-eestilist ajarännakut, milles on kokku osalenud u 30 000 rändurit. Oleme rännanud ka aastasse 1869 ehk esimese laulupeo aega ning aastasse 1920, mil sõlmiti Tartu rahu.
2021. aasta 20. septembril plaanime rännata iseseisvuse taastamise aega ehk 20. augustisse 1991.
Nimetatud ajarännaku ettevalmistamiseks toimub vastavasisuline täienduskoolitus, mille läbinu on valmis osalema 1991. aasta ajarännakul ning on võimeline ka ise erinevaid ajarännakuid läbi viima.
Ootame arvukat osavõttu. Tutvu koolituse infoga – Ajarännak kui õppemeetod ajaloo teemade lõimimiseks. Koolitus toimub 13.10.2020–3.03.2021. Ajas rändamiseni!
