Tallinna Ülikoolis arutleti Ukraina sõjapõgenike elukaareülese õppimise toetamise üle
23. märtsil Tallinna Ülikoolis toimunud töötoas "Ukraina sõjapõgenikud Eestis: kodanikualgatused koos ülikooliga" otsiti ühiselt vastuseid, kuidas saavad ülikoolid koos partneritega aidata kaasa Ukraina sõjapõgenike elukaareülesele õppimisele Eestis.
Töötoas osales 30 inimest – nii haridus- ja teadusministeeriumist, MTÜ-st Pagulasabi, Integratsiooni Sihtasutusest, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogust, Rahvaülikoolist, Viimsi vallavalitsusest, samuti oli esindajaid kutsehariduse, alghariduse, üldhariduse ja noorsootöö valdkondadest.
Maailmakohviku vormis toimunud arutelu käigus käsitleti nelja peamist teemat: üldharidus, mitteformaalõpe, elukestev õpe ja keeleõpe Ukraina sõjapõgenikele.
Kaardistati probleemkohad, head praktikad ja ühised edasiliikumise võimalused.
Üldhariduse valupunktidena toodi välja vajadus jagada õppeasutustes häid praktikaid sellest, kuidas aidata Ukraina lapsi ja noori meie ühiskonda paremini integreerida. Näiteks saab seda teha kultuurivahendajate mentorite abil, kes aitavad kultuuri mõista ja ühiskonnas kaasalöömise võimalusi avastada. Suureks kitsaskohaks leiti olevat ka ukraina laste üleminek põhiharidusest järgmisele haridustasemele. Pakuti, et karjääriõppe abil tuleks haridusasutustes ukraina laste jaoks muuta õpi- ja karjäärivõimalused selgemini leitavamaks. Selleks on vaja rohkem inimeste nõustavat tuge, et ukraina lapsed leiaksid digitaalsest infost enda jaoks vajaliku ja oskaksid teha omale sobivaid valikuid – olgu selleks õppimine kutsehariduses või gümnaasiumis.
Elukestvas õppes pakkus Tallinna Rahvaülikool välja ühe võimalusena koos üliõpilastega läbiviidavad koolitused, mis aitavad sõjapõgenikel ühiskonda paremini sisse elada. Näiteks koolitused lastevanematele tutvustamaks Eesti õpi- ja karjäärivõimalusi.
Keeleõppe kitsaskohana tõid osalejad välja vajaduse personaalsete keele arendamise vormide loomiseks, mis oleksid mängulised ja isiklikud.
Mitteformaalõppe kultuuridevahelistest toimivatest praktikatest saaks osalejate sõnul luua ideede panga, näiteks saab seda teha koostöös noorsootöö üliõpilastega Tallinna Ülikooli ELU-probleemõppe kursuse raames. Üks idee oli ka pakkuda vabatahtlikku keele- ja kultuurisõbra koolitust õpilastele, kes oma ukraina kaaslastele saaksid olla toeks. Tõstatati ka vajadust koostöökogu järgi, kus ühise laua taga ukrainlaste elukaareülese hariduse pakkumisel Eestis oleksid kaasatud erinevad osapooled – nii avalikust sektorist, ülikoolidest ja mittetulundusühingutest kui ka ukrainlaste kogukondi esindavatest organisatsioonidest.
Tallinna Ülikoolis toimunud töötuba juhtisid koos Tallinna Ülikooli noorsootöö üliõpilastega haridusteaduste instituudist elukestva õppe uurimissuunast nooremlektor Lianne Teder, dotsent Larissa Jõgi ja professor Kai Pata, ning humanitaarteaduste instituudist professor Daniele Monticelli.
Töötuba toimus osana Erasmus+ projektist “Balti riikide ülikoolide kodanikualgatused Ukraina sõjapõgenike heaks” (Baltics4UA).
Projektis “Baltics4UA” algatatakse järgmise kahe aasta jooksul koos üliõpilastega mitmeid tegevusi Ukraina sõjapõgenike paremaks kaasamiseks hariduse kaudu. Lähiajal toimuvad sarnased sõjapõgenike toetuse võimalusi kaardistavad töötoad ka Lvovi Tehnikaülikoolis, Läti Ülikoolis, Kaunase Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Baltimaade ülikoolide koostöötegevuse kaudu leitakse parimad kodanikuna tegutsemise praktikad, mis aitavad kriisihetkedel oma panuse anda.
Erasmus + projekt “Supporting Ukraine through citizen engagement at Baltic Universities” (Baltics4UA).
