Integreeritud loodusteadused - kas sulle sobiv eriala?
Vajuta küsimusele ja saa teada vastused.
Kui Sind huvitavad alljärgnevad küsimused ja vastused, siis võib Integreeritud loodusteadused olla just Sulle sobiv valik.
Kuidas panna aken ise avanema?
Ilmad lähevad soojemaks, ruumid, näiteks kasvuhooned, päikese käes kasvuhooneefekti tõttu palavaks. Avaks akna? Mõnikord aga on tülikas aknani jõuda või oled ise kaugel, kui tomatitaimedele tuleks jahedamat ja värskemat õhku anda. Eriti aga kipub ununema akna sulgemine, kui taas jahedamaks läheb.
Juba aastate eest võis iga soovija ühendada akna mootoriga. Suurem aken aga on paratamatult massiivne ning kipub nõudma küllalt kobakat mootorit.
Kavalusega aga saab tunduvalt lihtsamalt läbi ajada. Ülekandemehhanismiks sobivad näiteks polt või vintlatt. Latt pannakse mootori abil pöörlema, lati peal liigub liblikmutter ning akna liigutamiseks jagub jõudu juba piisavalt. Kes eriti mugav on, kasutab jõuallikana vana akutrelli – padruni sisse saab lati hõlpsalt ja tugevalt kinnitada.
Juhtimiseks sobib kolme asendi ja kuue jalaga ümberlüliti, mille nurkades olevad jalad on diagonaalis kokku ühendatud. Nii võimalik mootorit üht- või teistpidi liikuma panna või keskmises asendis seisma jätta.
Viimastel aastatel on kodused iseprogrammeeritavad automaatikavahendid märgatavalt kättesaadavamaks muutunud, juba on võimalik ka avamiseks ja sulgemiseks käske jagada, lihtsamal juhul temperatuurianduri väärtusi arvestades, põhjalikuma seadistamise korral ka aega, valgustugevust ning niiskust arvesse võttes.
Esimesest töötavast katsetusest kindlalt toimiva lahenduseni läheb veel vähemasti pool tööd, aga see on puhas nokitsemise rõõm.
Küsimusele vastas Jaagup Kippar
Kas muld on taastuv loodusvara?
Loodusvarade jaotamisel taastuvateks ja taastumatuteks seisame tihti probleemi ees, kuhu tõmmata piir nende kahe vahel, sest tegelikult on pikas ajaskaalas kõik loodusressursid taastuvad – ka põlevkivi, kui on aega oodata sadu miljoneid aastaid.
Üheks probleemseks loodusvaraks on muld. Mulla tekke kiirus on erinevates kliimatingimustes väga erinev, seega on üheselt võimatu öelda, kui kiiresti mulda juurde tekib.
Eestis on levinud arusaam, et sentimeetri paksuse huumuskihi teke võib võtta aega enam kui 500 aastat. Ent palju enam võtab aega sellest õhukesest kihist viljaka mullani jõudmine, mis suudab toetada taimede ja teiste organismide elu, filtreerida ning säilitada vett. Nii leidubki erinevates allikates viiteid mullale kord kui taastuvale, kord aga kui taastumatule loodusvarale.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on jõudnud järeldusele, et nimetades mulda taastuvaks loodusvaraks, seame ohtu mulla seisundi ning inimestel tekib väärarusaam, et mulda on Maal piisavalt, seda tekib pidevalt piisavates kogustes juurde ning see ei vaja tähelepanu ja kaitset.
Tõsiasi on aga, et inimene on viimase 50 aastaga muldi rohkem kahjustanud kui eelneva 10 000-ga. Tohututel territooriumitel saab muldadele osaks arvukalt probleeme, alates viljakuse langusest valede põlluharimisvõtete kasutamise tõttu kuni ulatuslike erosioonist ja kõrbestumisest mõjutatud aladeni.
Paljudes maailma piirkondades on mullad tõelises hävimisohus. Ning isegi kui seal toimuks loomulik muldade taastumine, ei ole inimeste aega oodata tuhandeid aastaid. Nii peetaksegi mulda pigem taastumatuks loodusvaraks.
Küsimusele vastas Piret Vacht
Miks ei paista meri Eestis nii sinine nagu Vahemere postkaartidel?
Kollased kindad näivad meile kollased seetõttu, et valgusspektri ülejäänud osad neelduvad kindas, inimese silm aga tajub sellelt peegeldunud kollast spektriosa.
Puhas vesi läbipaistvas anumas on värvitu, looduslikus veekogus on aga alati lisaks valdavalt värvitutele lahustunud keemilistele ühenditele ka hõljuvas olekus imepisikesi mineraalseid osakesi või väga tillukesi elusorganisme. Siniseks muudavad vee peamiselt just hõljuvad mineraalsed osakesed, sest ülejäänud spektriosad neelatakse.
Soodsatest toitainete koondumustest annab aimu roheka tooniga vesi, kus on palju mikroskoopilisi vetikaid, kes rohelist spektriosa peegeldavad.
Küsimusele vastas Reimo Rivis
Miks mesilaste kärjed on kuusnurksed?
Inimesi on alati hämmastanud, miks mesilased ehitavad oma kärgede meekannud kuusnurkse põhjapindalaga.
Matemaatikud on näidanud, et on ainult kolme tüüpi kujundeid, mida saab paigutada üksteise kõrvale selliselt, et kujundite vahele ei jää tühja ruumi. Need võrdkülgne kolmnurk, nelinurk ehk ruut ja võrdkülgne kuusnurk. Kõigi teiste kujundite puhul, püüdes neid paigutada kõige otstarbekamalt üksteise kõrvale, jäävad kujundite vahele tühimikud.
Võrreldes nelinurga ja kolmnurgaga on võrdkülgse kuusnurga pindala ja ümbermõõdu suhe suurim. Ehitades meekannud kuusnurkse põhjapindalaga, kulub mesilastel sama koguse mee talletamiseks kannu seinte ehitamiseks kõige vähem vaha. Ühe kärjekannu välissein on teise kannu siseseinaks ja kannude vahele ei jää tühja ruumi.
Kuna samaaegselt ehitavad vahast kärjekannusid paljud mesilased, on neile väga oluline, et kõik kannud oleksid ühesuurused ja sama kujuga. Selliselt ehitatuna on mesitarus olev ruum ka kõige otstarbekamalt ära kasutatud.
Aga kui kuusnurkse hoone ruumala ja välisseinte pindala suhe on optimaalseim, siis miks inimene ehitab risttahuka kujulisi hooneid? Kuna hoone jahtub läbi välispinna, siis väikseima välispinna juures hoiab hoone kõige paremini sooja.
Mida nurgelisem on maja, seda suurem on tema välispindala, seda enam kulub ehitusmaterjali ning seda enam on pinda, mille kaudu hoone jahtub.
Küsimusele vastas Mihkel Kangur
Miks on pilvede servad eemalt vaadates üsna selgepiirilised, lähemalt vaadates aga sakilised?
Tavalised rünkpilved tekivad tänu veeauru kondenseerumisele väikesteks veepiiskadeks. Aur hakkab kondenseeruma, kui selle tihedus õhus ületab kriitilise tiheduse antud temperatuuril.
Kriitilise tiheduse korral on õhuniiskus 100%. Kui õhutemperatuur peaks nüüd pilve mõnes piirkonnas natuke langema, peab veeaur kondeseeruma – näiteks tolmuosakeste juurde – moodustades piiskasid.
Sama juhtuks ka siis, kui temperatuur ei muutu, aga näiteks tänu õhu liikumisele viiakse sellesse piirkonda vee molekule juurde. Siis hakkavad liigsed molekulid samuti piiskadeks kondenseeruma.
Suuremas mõõtkavas võib öelda, et õhutemperatuur muutub üsna sujuvalt, selle konkreetse temperatuuri piir on üsna kindel. Samamoodi sujuvalt muutub ka veeauru tihedus. Seetõttu moodustubki pind, kus suhteline õhuniiskus on 100% ning millest väljaspool on protsent väiksem ning veeaur ei kondenseeru pilvi moodustavateks piiskadeks.
Väikeses mastaabis on aga veeauru tiheduse muutumine juhuslik – üsna lähedastes piirkondades on seda kriitilisest natuke rohkem või natuke vähem.
Samamoodi on olulised tolmuosakesed, mille juurde piisad tekkima hakkavad. Kui neid on kusagil rohkem, siis on ka suurem võimalus piisakeste tekkeks. Nii tolmuosakeste tiheduse muut kui ka veeauru tiheduse muut on oluline ainult väikeses mastaabis - neid rebitud pilvepiire on näha vaid lähedalt. Kaugelt need silma ei paista ja seetõttu võib kaugemalt näha pilvede sujuvaid ja kindlaid piire.
Küsimusele vastas Tõnu Laas
Miks liivaloss ei püsi, aga savimaja seisab sajandeid?
Saviosakesed on hästi väikesed mineraalaine osakesed. Liivatera läbimõõt on 0,05-2 mm, saviosakeste läbimõõt on kui 0,002 mm. Liivaterad on üldjuhul ümarama kujuga, saviosakesed on kandilisemad.
Kuna saviosakesed on väiksemad, siis moodustuvad savi kuivades osakeste vahele sidemed, nad justkui kleepuvad üksteise külge.
Omavahel kokku puutuvatel liivaosakestel tekivad samasugused sidemed. Kuna aga liivaterad on ümaramad, on nende kokkupuutekohad väiksemad ja seetõttu jäävad sidemed osakeste vahel liiga nõrgaks.
Kui omavahel segatakse märg liiv ja savi, lähevad saviosakesed liivaterade vahelistesse tühimikesse ning kuivades kleepuvad üksteise ja liivaosakeste külge. Õige segu korral moodustub tugev mass, mida on raske purustada.
Kuna savi ja liiva segu võib kuivades muutuda liiga tugevaks, võivad seintesse tekkida praod, seda eriti siis, kui segus on savi liiga palju. Et muuta segu plastilisemaks, segatakse vahel ka kiudainet, näiteks õlgi, hundinuia seemneid vms.
Segades kuivanud liiva-savi segu veega, liiguvad vee molekulid saviosakeste vahele ning lõhuvad nende sidemed, mis taastuvad jälle, kui segu kuivab. Seetõttu saab savi korduvalt kasutada.
Küsimusele vastas Mihkel Kangur
Miks jääkarud on valged?
Jääkarude üheks kohastumuseks eluks arktilistes tingimustes on nende valge värvus. See aitab neil varjuda lumistel väljadel (tõsi, jääkarul puuduvad looduslikud vaenlased), samuti kiirgavad heledad kehad vähem sooja kui tumedad.
Tegelikult on jääkarude karvad värvitud, neis ei leidu pigmenti, mis annab teistele loomadele nende keha värvuse. Jääkaru nahk on aga hoopis musta värvi, värvitu karvastik aga laseb läbi ultraviolettkiirgust, mis soojendab tumedat nahka.
Jääkarude valkjas-kollane värvus tuleneb karvade ehitusest. Karvades on õhumullid, mis toimivad isolatsioonimaterjalina. Tihe aluskarvastik ning pikk pealiskarvastik on veekindlad, mistõttu aitab karudel läbida vees pikki vahemaid ilma, et neid ohustaks alajahtumine.
Küsimusele vastas Mihkel Kangur
Miks tekib vahel äratundmine, et selles aeg-ruumi punktis olen juba olnud?
Kogu maailm või ka kogu Universum, rääkimata üksikust inimesest, kogeb igal ajahetkel mingit tsüklilisust. Lõppes aasta ja algas uus, lõpeb päev ja algab öö.
Tsüklid võivad olla väga pikad: meie Päikesesüsteemi paiknemine kodugalaktikas moodustab miljonite aastatega mõõdetava tsükli, Maa pöörlemistelje kaldenurga muutus ca 40 000-aastase tsükli jne. Samuti võime inimese eluringi või elukaart käsitleda tsüklina.
Seega: kogu aeg saab mingi asi uue alguse kohas, kus ta kunagi oli, või teeb läbi enda oleku muutused ning hakkab alluma teistele tsüklitele. Tsüklitest ei ole puutumata inimesest väiksemadki süsteemid – igas elusas organismis on mitmeid biokeemilisi tsükleid, mille algus ja lõpp on koos ning kuhu lisatakse ühtesid komponente ning võetakse ära teisi (näiteks fotosüntees või hingamine). Samuti on olemas geokeemilised tsüklid, kus keemilised ühendid ja mineraalid võtavad ette teekonna maapinna sees ja selle peal või teda ümbritsevas atmosfääris (näiteks vee ringe, lämmastiku ringe).
Lisaks valimistsüklile on olemas väga palju erinevaid sotsiaalseid tsükleid, millest ehk tuntuimad on meie igapäevaelu mõjutatavad majandustsüklid (8-11 aastat, 40-50 aastat jm).
Paljusid meid ümbritsevaid protsesse mõjutavad üheaegselt mitmed erineva pikkusega tsüklid, mis muudavad täpsema prognoosimise väga raskeks või lausa võimatuks. Üheks selliseks näiteks on ilm. Kõige kindlam on väita, et homme tuleb samasugune ilm nagu on täna, kuigi ilma ennustatakse suhteliselt täpselt juba kuni kümnekonnaks päevaks.
Tihti ei taha inimene aga paljusid ümbritsevaid tsükleid, eriti aga looduslikke, märgata või neid oma elu korraldamisel arvesse võtta.
Küsimusele vastas Reimo Rivis