Kaja Mädamürk: „Alati tasub mõni torisev kolleeg enda läheduses hoida"
11. veebruaril on rahvusvaheline naised teaduses päev, mille eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus. Sellega seoses uurime ka loodus- ja terviseteaduste instituudis märkimist väärt teadlastelt, millised projektid neil parasjagu käsil on ning kuidas nad oma eriala juurde üldse oma tee leidsid. Käitumisteaduste andmeanalüüsi lektor Kaja Mädamürk, kes sai just hiljuti 2021. aasta personaalse uurimistoetuse stardigrandi, räägib lähemalt, milles tema projekt täpsemalt seisneb ja millist tulevikuvisiooni ta teaduses näeb.
Kuidas jõudsite te oma eriala ehk käitumisteaduste juurde?
Psühholoogiks soovisin saada juba põhikooliõpilasena, kuigi ma tol ajal väga palju sellest erialast ei teadnud ja psühholoogi olin võib-olla ainult televiisorist näinud. Huvi teaduspsühholoogia vastu tekkis mul Tallinna Ülikoolis psühholoogiat õppides, kui siinsed teadlased oma tööst väga põnevalt rääkisid. Ülikooli ma astusin küll mõttega, et saan kliiniliseks psühholoogiks või koolipsühholoogiks, aga õpingute jooksul muutus hoopis teadus minu jaoks huvitavamaks ja nii ma selle juurde jäingi.
Millised uuringud ja projektid on teil hetkel käsil? Millest need on?
Tallinna Ülikoolis tegelen praegu peamiselt matemaatikapädevusega, püüame välja mõelda ja uurida, kuidas saaks toetada õpilaste matemaatikapädevuse arengut, aga ka motivatsiooni ning julgust rakendada matemaatikaoskusi oma igapäevases elus. Olen siin varasemalt seotud olnud ka õpi- ja suhtluspädevuse hindamisega ning hetkel tegeleme veel ettevõtlikkuspädevuse testide koostamisega. Loodetavasti saavad õpetajad tänu erinevate hindamisvahendite teadlikule kasutamisele ka õpilaste arengut paremini toetada.
Lisaks olen Helsingi Ülikoolis uurimisrühmas, kus peamiselt tegeleme õpimotivatsiooni ja psühholoogilise heaolu uurimisega. Keskendume muuhulgas sellele, kuidas õpilased või ka täiskasvanud inimesed oleksid küll n-ö edukad, aga seda mitte oma vaimse tervise hinnaga. Töötan ka Tallinna Tehnikaülikooli Targa Linna Tippkeskuses, kus uurime, kuidas targast linnast võiks saada hoopis õnnelik (tark) linn.
Lisaks teadusele – kas teil on ka mõni hobi või tegevus, mis keha ja vaimu virgutab? Mis teid elus inspireerib ja sütitab?
Ma püüan oma keha virgutada jooksmisega, aga mitte liiga tihti. Mulle meeldib teatris käia või lihtsalt niisama lähedaste inimestega koos olla, midagi head süüa ja juua ning juttu ajada. Tihti tulebki nende koosviibimiste käigus palju uusi mõtteid, mis vähemalt koosviibimise ajal tunduvad ka väga inspireerivad.
Kuhu teadus liigub?
Mulle meeldib praegune liikumine suurema läbipaistvuse suunas ehk soodustatakse teadusuuringute eelregistreerimist ja andmete jagamist, mis omakorda loodetavasti vähendab n-ö positiivsete tulemuste (kinnitust leidnud hüpoteeside) osakaalu avaldatud teadustööde hulgas ja saame rohkem infot selle kohta, millised hüpoteesid ei ole kinnitust leidnud. Ma loodan, et teadus liigub Eestis ka ikka edasi, kuigi praegused probleemid seoses alarahastuse ja liigse projektipõhisusega seda takistavad.
Teaduse võlu ja valu on see, et uurijatena tahame maailma suure entusiasmiga lahti harutada, aga teisest küljest võib liigne vaimustus viia mõõtmisvea piiril kõikuvate tulemuste ületähtsustamiseni. Tasub alati mõni aeg-ajalt sõbralikult torisev kolleeg enda läheduses hoida.
Rääkige ühest viimasel ajal loetud raamatust, mida soovitate lugeda ka teistel. Miks seda teisele soovitate?
Huvitavaid raamatuid on küll väga palju, aga näiteks soovitan „Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm“ (Andrea Wulf) I ja II osa, sest need raamatud on Alexander von Humboldti elust, ekspeditsioonidest, looduse avastamisest ja suurtest ideedest.
Tule õpi psühholoogiat Tallinna Ülikoolis bakalaureuse-, magistri- ja doktoritasemel