Kui palju maksab metsatulekahju?

Metsatulekahju ei tähenda rahas vaid kaotatud metsa hinda, sellega kaasneb hulk muid kulusid. Tallinna Ülikooli tudengite ja õppejõudude koostöös on valminud mudel, kuidas neid kahjusid kokku arvestada. Seda selgitab TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia keskuse vanemteadur Jaanus Terasmaa.

Statistika kohaselt on viimastel aastatel Eestis igal kevadel toimunud keskeltläbi 1000 maastiku või metsapõlengut, mida Päästeamet on pidanud kustutama. See tähendab suuremaid riske kõikidele inimestele: kontrolli alt väljunud tuli levib väga kiiresti ja ohustab inimesi ning vara. Kui Päästeamet on metsas kustutustöödel ei pruugi nad jõuda kustutama süttinud hoonet ja inimesed võivad hukkuda.

Lisaks kaasnevad sellega otsesed kulud meile kõigile – kulunud inimtöötunnid, kütus, vesi. Tegelikud kulud on veel palju-palju suuremad. Iga maastiku ja metsapõleng toob kaasa tuhanded hukkunud elusolendid, hävinud elupaigad ja ökosüsteemid.

Hävinud ökosüsteem tähendab inimeste jaoks kadunud ökosüsteemiteenuseid ja sellega kaasnevat sotsiaalset ja majanduslikku kahju kogu ühiskonnale. Ökosüsteemiteenustele on võimalik välja arvestada rahaline väärtus, seega saab selle leida ka tulekahjus hävinud metsaökosüsteemile.

Tallinna Ülikoolis töötasid tudengid ühe ELU-projekti raames välja meetodi ökosüsteemiteenuste rahalise väärtuse lisamiseks põlengukahjude arvestusse.

Näiteks leiti, et 2016. aasta mais Valgamaal 45 hektaril aset leidnud Aistra metsa põleng läks ühiskonna jaoks maksa üle 800 tuhande euro. Ilma Päästeameti sekkumiseta, oleks kulud  ületanud 12 miljonit eurot. Päästeameti roll loodusvarade säästmisel on väga oluline.

Kusjuures kulud on veel suuremad, sest arvesse võeti ainult osad, lihtsamalt rahalisse väärtusesse arvestatavad looduse hüved – korjamata jäänud metsasaadused, sidumata jäänud ja põlengu käigus vallandunud süsinik, mullateke ja näiteks ka metsise elupaiga häving.

Seega ole hoolikas ja mõtle, enne kui looduses olles tikku tõmbad. Ära jäta kunagi tuld järelevalveta ning arvesta sellega, et kõik tulekahjus hukkunud elusolendid ja ühiskonnale kaasnenud kulud jäävad sinu hingele.

Eestis on kulu põletamine aastaringselt keelatud. Kulupõlengu puhkemiseks piisab ühest sädemest või sellest, kui jätta põlev lõke järelevalveta.  Lõket tohib teha, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis, lõke tuleb piirata mittesüttiva pinnasega ja hoida käepärast esmased kustutusvahendid. Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.