Konverentsi ajakava
Neljapäev, 22.november
9:00 - 9:30 Registreerimine ja hommikukohv
9:30 – 10:00 Avasõnad
Indrek Saar, kultuuriminister
Katrin Saks, Tallinn Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi direktor
Erik Roose, ERR juhatuse esimees
10:00 – 10:45 Usaldus. Tõde. Tehnoloogia. Alexandra Borchardt, Director of Leadership Programmes at the Reuters Institute for the Study of Journalism at the University of Oxford.
Kuidas auditoorium jälgib uudiseid? Kas meediat usaldatakse? Kas ollakse valmis maksma digitaalse ajakirjanduse eest? Dr Alexandra Borchardt tutvustab suurimat ülemaailmset online uudiste tarbimise uuringut.
10:45 – 11:30 Üks palju laiem vaade, Guido Nispen, Holland.
Et tagada tugev rahvuslik audiovisuaalsektor, on oluline vaid üks märksõna: koostöö. Vaid läbi ühise tegutsemise suudame jääda püsima maailmas, kus meedia arengut iseloomustab kiire tehnika areng ja rahvusvahelisus. Vaid koos saame tagada pika ja helge tuleviku sektorile.
11:30 – 12:00 DR Suvekool noortele talentidele, Sarah Cederberg, Danish Radio
Suvel kogunesid 25 erineva taustaga andekat noort DR suvekooli, et lahendada erinevaid ülesandeid, mida DR toimetused neile teha andsid. Noored olid vanuses 18-25 aastat ja pärit üle Taani. Nende hulgas oli iseõppinud videoprodutsente, fotograafe, stsenariste ja lugude jutustajaid, mängude arendajaid, graafilisi disanereid ja animeerijaid.
12:00 – 13:00 Lõuna
13:00 – 13:30 Maailmamuutvad meediatehnoloogiad Euroopast? Idufirmadest ökosüsteemideni ja kaugemale. Sten Saluveer, Storytek.
Digitaalmeedia võidujooksus on pealiskaudsel kompamisel Euroopa anno 2018 GAFA voogedastus- ja superplatvormidega võrreldes kaotaja rollis. Vähem raha, vähem atraktiivset sisu, publikut ja üleilmset tõsiseltvõetavust. Hoolimata sellest, et turuliidri rolli on tõepoolest haaranud tehnoloogiahiiud on Euroopa tasapidi järgi jõudmas meediat ja maailma muutvate (nn. moonshot) tulevikulahenduste võidujooksus, kus edule annavad hoogu juurde teadus- ja arendustegevuse, tehnoloogia- ning sisutööstuse ühised pingutused. Millised võiksid olla tulevased edulood, millega Euroopa ennast moonshot meediatehnoloogiates ja platvormides kinnistaks ning milliseid pingutusi peavad üheskoos tegema sisuloojad ja tehnoloogiaarendajad on küsimused, millele ettekanne lisaks kaasusanalüüsidele keskendubki.
13:30 – 14:00 Saksamaa meedia eestlase pilgu läbi. Merit Kopli, EV kultuurinõunik Saksamaal.
Sakslaste meediaeelistused ja kes kellega konkureerib? Milline on ning kes ja kuidas rahastab avalik-õiguslikku televisiooni Saksamaal? Mida Saksamaa peamised telekanalid üldse näitavad? Kuidas on Saksamaal läinud suurima vähemusrahvuse integreerimisega - meediatarbimise mõttes?
14:00 – 14:40 Millist mõttemeelt võiks teleteaduslik pilk pakkuda väikese telekultuuri jätkusuutlikkuse asjus? Hagi Shein, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi televaldkonna lektor, MSc, eluaegne telemees.
Mõtiskelu selle üle, mis mõtetele (ja tegudele) võiks telekultuurile süsteemse lähenemise paradigma meid juhtida ja millist vastutust me ringhääälingujärgsel digiajastul Eestis oma telekultuuri eest kanname.
14:40 – 14:50 Vahepala. Urmas Vadi.
14:50 – 15:35 Amor triangulo: Riik – Erameedia – Avaõiguslik meedia
Mati Kaalep, kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik
Hans H.Luik, Ekspress Grupp
Erik Roose, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees
15:35 – 15:40 Päeva kokkuvõte
Reede, 23.november
9:00 – 9:30 Hommikukohv
9:30 – 10:15 Avaõigusliku ringhäälingu väärtus ebainformatsiooni ajastul. Atte Jääskeläinen, Professor of Practice, Lappeenranta University of Technology.
Ebainformatsiooni ajastul usaldatud (ja usaldusväärse) ajakirjanduse sotsiaalne väärtus kasvab. Kuidas säilitada usaldust ebainformatsiooni ajastul? Kuidas peaksid poliitikud reageerima, kui valijate otsused tuginevad manipulatsioonile? Kas era- ja avalik meedia peaks tegema koostööd ja kaitsma ajakirjanduse väärtusi üksteise süüdistamise ning populistlike häälte ja eesmärkide kajastamise asemel?
10:15 – 10:45 10:15 – 10:45 Digitaalne. Tulevik. Olevik. Inga Springe, Re:Baltica kaas-asutaja.
Re:Baltica koostöös Riia Stockholmi Kõrgema Majanduskooliga analüüsib oma iga-aastases Baltic Media Health Check 2017-2018 uuringus, kuidas on Baltimaade meediaettevõtted digitaalsete muutustega kohanenud. 2017. aastal vähenesid 23 ja kasvasid 18 ettevõtte tulud 43st, kes omavad koos 75 Balti kõige populaarsemat meediaväljaannet. 75st 41 kõige populaarsema meediaväljaande publik kahanes. Iga kolmas meediaettevõte (kokku 15) oli 2017. aastal kahjumis.
10:45 – 11:15 Kaduv toode: uued tegijad ja kultuuripoliitika väljakutsed. Dr Chris Bilton, Centre for Cultural and Media Policy Studies, University of Warwick.
Viimase kümnendi jooksul on traditsioonilised väljaanded ja ringhäälinguorganisatsioonid asendunud tehnoloogia sektorist tulnud uue generatsiooni vahendajatega. Need vahendajad panustavad vähem kultuuritootmisesse ja tuletavad selle asemel enamuse oma kasumist kultuuritarbimisest, eelkõige reklaamist ja tarbijaandmetest. Samal ajal kui nad laiendavad oma võimu meedias ja loomemajanduses, devalveeruvad ja marginaliseeruvad sisu ja sisuloojad. Kui kontekst on kuningas ja sisu on tasuta, siis mis on sõltumatute loojate ja kaduva toote tulevik?
11:15 – 11:45 Jagatud kogemused, jagatud preemiad. Tracey Diamond, Central Brand and Marketing Manager at RTÉ Ireland.
RTE on iirlaste kodudes igapäevaselt läbi oma tele-ja raadiokanalite, veebi ja sotsiaalmeedia. Oleme aga astunud sammu veel edasi ja toome vaatajad-kuulajad-lugejad kokku ka päris elus, väljaspool ekraani, et kogeda ühiseid hetki. Need on tähendusrikkad brändisündmused ja kampaaniad, millel on päriselt mõju.
11:45 - 12:00 Televaatajate interaktiivne kaasamine, Clappy.live näide. Dagmar Mäe, Clappy.live asutaja, Storyteki 3. lennu osaleja.
80% telepubublikust surfab teleri vaatamise ajal ka veebis. Kuidas saavad telesaated selle trendi enda kasuks pöörata.
12:00 – 12:45 Lõuna
12:45 – 13:15 Case Study 1. Fatal experiments. Bosse Lindquist, dokumentalist, Rootsi Televisioon.
Räägin meie dokumentaalseriaalist "The Experiments", mis paljastas tõsielulise loo Karolinska Instituudi – Nobeli auhinna kodu – staarkirurgist ja uurijast Paolo Macchiarinist. Seriaal paljastas, et Macchiarini ja Karolinska murrangulised kunstlikud organid tapsid patsiente ja teadus nende taga oli väär. Lisaks püüdsid haigla ja ülikool maha suruda tõde, kiusates taga nelja rootsi arsti, kes üritasid teavitada ametiasutusi sellest, mis tegelikult oli juhtunud. Seriaal põhjustas riikliku skandaali, mis siiani lahti rullub. Räägin loo avastamisest – nii uurivast ajakirjandusest kui dramaturgiast – ning avalik-õigusliku meedia rollist selle teostamisel.
13:15 – 13:45 Case Study 2. Teleseriaal Pank. Paul Aguraiuja, Itamambuca OÜ.
Seriaal PANK - kas ühekordne raharaiskamine või Eesti seriaalitootmise tulevik? Sissevaade seriaali PANK finantseerimisse, tootmisesse ja müüki koos analüüsiga, millist mõju see võib tulevikus Eesti seriaalitootmisele avaldada ning kuidas teha nii, et see ei jääks ainsaks ja viimaseks.
13:45 – 14:15 Case Study 3. Innovatsiooni otsides - ERR ja Eesti Laul. Alessandro Naní, TLÜ BFM.
Tänapäeva meediamaastik, mis sisaldab arvukalt audiovisuaalsisu pakkujaid, ühelt poolt tõukab telekanaleid kasutama televisiooni ja interneti (ja mõnel juhul ka teiste meediate) sünergia võimalusi ning teiselt poolt kujutab suuremat väljakutset tõlgendustele, mida publik meediasõnumitest teeb. Ettekanne keskendub Eesti Laulu kohalolule meedias, ambitsioonile kaasata publikut erinevatel platvormidel ja väljakutsetele, mida kujutavad tänapäeva dünaamilised auditooriumid avaliku väärtuse loomisele.
14:15 – 15:00 Paneeldiskussioon – tellijad ja teostajad. Kuidas edasi? Kes tellib muusika? Väiketootjate ja meediamajade esindajad.
Marje Tõemäe (ERR), Olle Mirme (Nafta Films), Karl Anton (Telia).
15:00 – 15:05 Lõpusõnad.
Konverentsi moderaator on Andres Jõesaar.
Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel (tõlge eesti ja inglise keelde).
Osalemise tasu 25 €
Konverentsile registreerunud Tallinna ja Tartu ülikooli tudengitele ja ERR-i töötajatele on osavõtt prii.
  |
Meediakonverentsi 2018 viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi loomemajanduse arendamise meetme tegevuse "Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine" raames.