Mul ei ole piisavalt aega, et teha koolitöid, ja appiii ma tahaks lihtsalt magada. Pangakonto on ka peaaegu miinuses. Huvitav, mis ma oma koolitöö eest hindeks saan? Kas ma jõuan kõik valmis õigeks ajaks? Ja ma pean homse filmiõhtu ka tühistama. Miks küll on tudengi elu nii keeruline ja stress muudkui kasvab? Enamus meist ilmselt on mingi hetk samu muremõtteid mõlgutanud. Sellistest mõtetest saab tihti alguse stress, mida saab õnneks igaüks õigete vahenditega maandada.

Stressi ja ärevuse sümptomid

Stressi ja ärevuse sümptomeid ei ole alati kerge märgata ning need varieeruvad inimestel erinevalt, aga siin on välja toodud kõige laiemalt levinud sümptomid

• Kehvad akadeemilised tulemused
• Kooli ja õpingutega seonduv foobia
• Emotsionaalne ebastabiilsus
• Negatiivsusele keskendumine
• Perfektsionism
• Kõhuvalud
• Sotsialiseerumise muutumine
• Terviseprobleemide tekkimine (peavalud, peapööritused, higistamine, väsimus, kaalukaotus...)
• Insomnia
• Paanikahäired

Kuidas stressi ja ärevusega toime tulla

Stressi ja ärevusega toimetulek ei ole kerge, kuid see on kindlasti tehtav. Siin on paar praktilist soovitust, kuidas need probleemid efektiivselt ületada.

Saa piisavalt und

Kuna tudengite koolielu on üsna aeganõudev ja ka kodutööd on mahukad, muutub piisava uneaja leidmine vahel üsna keeruliseks. Me kõik oleme seda kogenud, eksole? Kahjuks mõjutab unepuudus meie aju üsna palju. Miks see nii on? Ilma uneta püsib aju ärkvel ning ei saa korralikult puhata. Kui sa kannatad unepuuduse all, siis sa oled vähem produktiive, koged keskendumisraskusi, rabeled rohkem õppimise ja oled väsinum kui tavaliselt. 

Koolielu võib olla niii kurnav ning vahel tundub, et 24 tunnist lihtsalt ei puusa, aga sellele vaatamata peaksid sa tegema omalt poolt kõik, et kohustused ei tuleks une arvelt. Proovi saada öösiti minimaalselt 6-7 tundi und. Ja kui väsimus on suur, siis aitavad ka veerand tunnised uinakud!

Tee regulaarselt trenni

Mitmed uuringud on avastanud, et füüsiline trenn on parim viis pinge maandamiseks. Tuleb välja, et trenni tehes vallanduvad meie ajus endorfiinid, mis aitavad kaasa heale tujule ja rahustavad närve, samal ajal vähendavad stressihormoonide teket nagu adrenaliin ja kortisool. Juhul kui trenni jaoks ei ole aega, tuleb olla leidlik. Näiteks võib lifti kasutamise asemel kasutada treppe või poodi, kooli või koju minnes teha seda kergelt sörkides! Samuti saab teha joogat või kergemaid võimlemisharjutusi kodus. Kindlasti tuleb füüsiliste harjutuste tegemine enne kontrolltööd või eksamit kasuks või enne magamaminekut, et lihased lõdvestuda saaksid, garanteerides selle läbi sügavama une. Tallinna Ülikoolil on oma jõusaal ning spordihall, mida saavad meie oma tudengid soodsa hinna eest kasutada. 

Kuula muusikat

Vahet pole, kas sa teed tööd, trenni, õpid või liigud punktist A punkti B, muusika on osa meie igapäevaelust. Muusika kuulamine aitab alandada stressi ja ärevust, kuna see aitab ajul toota dopamiini. Muusika võib tihtilugu olla pääs teise reaalsusesse ja hea lugu võib luua õige meeleolu igaks olukorraks. Väga kasulik on luua enda oma muusikalist, kuhu salvestad lemmiklood, et neid kiirelt keerulistel hetkedel kuulata. 

Pane paika oma graafik 

Kui sul on selge ülevaade oma tegemistest ja kohustustest, on sul oluliselt lihtsam neile läheneda ja on kerge kohe kuskilt alustada. Mida rohkem on kohustusi, seda suuremaks muutub stress. Mida rohkem sa ühelt tegevuselt teisele pendeldad, seda ebaefektiivsem sa oma kohustustes ka oled. Asjade viimasele minutile jätmine on paljude inimeste elus keskne probleem ning seda saab kõige paremini lahendada just ülevaatega oma kohustustest ja täpsest plaanist, mida ja millal sa tegema hakkad. 

Söö tervislikult

Tervisliku toidu põhiline kasum ei ole mitte atraktiivne figuur vaid hoopis tugev vaimne töö ja immuunsüsteem. Samuti usutakse, et stressi ja ebatervisliku toitumise vahel on seos, mis ei ole pelgalt juhuslik. Tegelikult saab stressi levelit õige toitumisega lausa alla tuua ja mingil määral ka ennetada. Tervisliku toidu põhitegur ei ole juurviljad ja marjad, vaid mitmekesisus. Oluline on saada õiges koguses valke, kiudaineid, rasvu ja vitamiine. Süües tervislikult kasvab ka keha energiatase.

Joo vett

Keha jaoks on väga oluline säilitada vee tasakaal, mis omakorda aitab kehast toksiine välja viia. Veepuudus kehas viib kortisooli taseme tõusuni, mis omakorda tekitab raskusi toime tulla stressi ja ärevuse tekitajatega. Väidetavalt mõjub vesi kehale lisaks kõigele ka rahustavalt. Meestel on soovitatav päeva jooksul tarbida 3,7 liitrit vett ning naised peaks jooma ära 2,7 liitrit vett.

Mõtle positiivselt

Meie mõtlemisel on tugev jõud ja mõju meie suhtumise ja igapäevaelu üle. Mõtted on põhiline stressi ja ärevuse tekitaja. Põhiline ärevusetekitaja on just liiga kaugele tulevikku mõtlemine. Samuti hirmule keskendumine. Tihti juhtub nii, et miski, mida me väga kardame, on tegelikkuses palju väiksem ja ei ole üldse nii hirmus, kui see reaalsuseks saanud on. Positiivse mõtlemise ja ellusuhtumisega keskendud sa kõigele heale ja oskad seda ka rohkem märgata ning selle eest tänulik olla. Seega mõtle positiivselt!

Otsi professionaalset abi

Stress ja ärevus on väga levinud probleemid inimeste igapäevaelus. Vahel võib olukord nii hulluks minna, et ise enam ennast aidata ei oskagi. Sellisel juhul on väga mõistlik ja teretulnud pöörduda terapeudi poole, kes oskab su mõtteid suunata ja tervislikku mindset'i säilitada. Keegi meist ei ole üksi oma probleemide keskel, me peame lihtsalt oskama märgata inimesi, kes meie ümber on ja julgema abi küsida. Tallinna Ülikoolil on ka tasuta psühholoog, kes leiab alati aega meie tudengitele ning aitab neid suurima heameelega.