Tallinna ülikooli ökoloogia keskuse nooremteadur Martin Küttim kõneles Ühe minuti loengus sellest, kuivõrd oluline on talv taimede elutegevuse jaoks ning kummutas arvamuse nagu ei toimuks külmal ja kõledal aastaajal ei fotosünteesi ega arengut. Talv on taimede jaoks oluline aastaaeg, kuid senimaani on sellele võrdlemisi vähe tähelepanu pööratud. Levinud arvamuse kohaselt on taimed talvel soikeolekus ja nende elutegevus taastub alles kevadel. Päris nii see siiski pole, sest paljud igi- või talihaljaste lehtedega taimed kasvavad ja fotosünteesivad ka talveperioodil. Lumi hoiab hästi sooja ning isegi krõbeda külmaga võib temperatuur lume all aastaringselt plusspoolel püsida. Lumealune elukeskkond on väga niiske ja nii ei teki taimedel ohtu dehüdreeruda. Kuni lumikate pole just ülemäära paks, jõuab taimedeni ka fotosünteesiks piisavalt valgust. Paljud igihaljad taimed on võimelised säilitama oma fotosünteetilise aktiivsuse kogu talveks ja nõnda vegetatsiooniperioodi pikendama. Helsingi ülikooli teadlaste hinnangul moodustab näiteks pohla fotosünteetiline aktiivsus südatalvel paarikümne sentimeetrise lumekihi all umbes kolmandiku suvisest fotosünteesist, kui õhutemperatuur on kerkinud kümnelt miinuskraadilt viieteist plusskraadini – kogu aasta lõikes on see märkimisväärne. Veelgi rohkem on teada põllumajanduskultuuridest, näiteks talinisu (Triticum aestivum) talvine kasv võib külmal perioodil koguni kiireneda. Sama strateegia äärmusliku näite hariliku kassinaeri (Malva neglecta) talvine fotosüntees ületab suvist koguni kahekordselt. Talvel kasvavad ka rabade peremehed turbasamblad, sidudes nõnda atmosfäärist süsinikku. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse ja Helsingi Ülikooli uuringutulemuste põhjal võib koguni 1/3 turbasammalde aastasest kasvust talveperioodil moodustuda – arvestades et soode turbakihis paikneb 1/3 kogu maismaa süsinikust, mille moodustavad peamiselt turbasammalde jäänused, on talvine kasv ka süsinikuringe seisukohalt märkimisväärne. Tegelikult on talvel oluline roll kõigi taimede elus – see, milline on olnud talv, mõjutab olulisel määral taimede edukust suvel. Pidevad külmumise ja sulamise tsüklid lumevaesel talvel lõhuvad taimede kudesid ning vähendavad nende võimet kasvada ja paljuneda ning võivad tappa olulise osa taimepopulatsioonist. Paraku on meie laiuskraadil kliimamuutused kõige kiiremad just talvel ning väljenduvad lumikattega perioodi lühenemises, mistõttu taimed temperatuurimuutuste eest kaitseta jäävad. Kuna taimede võime talvega kaasnevat stressi taluda on erinev, kujundab talvine kliima ja selle muutumine meie taimestikku tulevikus. Martin Küttim on Tallinna ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia keskuses nooremteadur ning ökoloogia eriala doktorant. Artikkel ilmus Novaator.err.ee 21.12.2015 https://youtu.be/4G0U1yGZI48