Infokirjaoskus või infopädevus on sõna, mis üha enam pakub huvi nii infoteadlastele kui tavakodanikele, sest just infoga seotud pädevused on infost üleküllastunud ühiskonnas hakkama saamiseks järjest olulisemad. Sellest, kuidas infoküllases ühiskonnas hakkama saada, räägiti Tallinna Ülikoolis tavapärasest rohkem 19.-22.oktoobril toimunud kolmandal rahvusvahelisel Euroopa infopädevuse konverentsil, millel osales 361 osalejat 62 riigist. Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi professori Sirje Virkuse sõnul näitavad uuringute tulemused, et “digitaalsed pärismaalased” oskavad küll kaasaegset tehnoloogiat kasutada, aga jäävad tihtipeale hätta vajamineva informatsiooni leidmisel, hindamisel ja kasutamisel. Seetõttu on infopädevuse arendamine olulise tähtsusega.

Teise näitena toob ta raamatukoguhoidjate ja infotöötajate muutunud rolli, kes tänapäeval on muutunud informatsiooni filtreerijateks ja õppimise toetajateks - nad aitavad orienteeruda ja hallata üha kasvavat informatsiooni hulka. Infospetsialistist, kes töötab õppejõuga/teadlasega käsikäes, tunneb nende infovajadust , suunab tähelepanu uutele publikatsioonidele ja informatsioonile, mis on olulised nende töö jaoks, on oluliseks abiliseks keskkonnas, kus informatsiooni on rohkem kui inimene suudab vastu võtta, analüüsida ja kasutada.

Kolmandaks on infopädevusel oluline roll kaasaegsetes õpikäsitlustes, mille kohaselt õppijad lahendavad reaalelu keerulisi ja autentseid probleeme, konstrueerivad ise teadmisi toetudes oma varasematele teadmistele ja kogemustele ning otsivad, analüüsivad ja hindavad aktiivselt ning kriitiliselt informatsiooni ja infoallikaid. Loe pikemalt NOVAATORIST