Komitee loodi alles hiljuti, mis muidugi ei tähenda, et varem nende asjadega üldse ei tegeldud. Ülikoolisiseselt täitis etics officer’i rolli teadusprorektor Katrin Niglas, neid töid, mis vajasid eetikakomitee tõsisemat kooskõlastust, menetleti Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitees (praegu Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee). Tegelikult on ülikooli ajaloos sarnane grupp ka varem olnud, kuid viimastel aastatel mitte.

Komitee loodi, et oleks üksus nii teadusuuringutele (eriti just inimuuringutele) eetika seisukohast hinnangu andmiseks kui ka ülikool isiseste eetiliste konfliktide lahendamiseks. Vastavalt eetikakomitee statuudile annab komitee  
„…eetikapõhimõtetest lähtuvaid hinnanguid akadeemiliste tavade eiramistele, eetikanormide rikkumistele ning tüliküsimustele“.

Teine komitee loomise põhjus oli, et üha rohkem uuringuid vajab eetikakomitee kooskõlastust. Seda nõuab artiklite publitseerimisel enamik teadusajakirjade kirjastusi.

Tartu Ülikoolil, kus tehakse päris palju inimuuringuid, on niisugune komitee olemas üsna ammu ja märgatavalt on kasvanud ka TAI eetikakomitee koormus, kus menetleti suur osa meie ülikooli uuringutest.

Muidugi ei ole komitee eesmärk muuta uuringuprotsessi raskepärasemaks ja bürokraatlikumaks. Pigem on siht aidata uurijat, et vältida hiljem tekkida võivaid süüdistusi uurimiseetika või andmekaitse reeglite rikkumises. Kuna andmekaitse nõuded on oluliselt muutunud, siis vajavad kõik isikuandmeid sisaldavad tööd nende kaitsega seonduvat hinnangut.

Komitee ei ole kontrollorgan, vaid täidab pigem nõuandvat rolli. Me aitame leida eetilises plaanis uurimistöö nõrku kohti. Kui uuringul on komitee kooskõlastus, kaitseb see ka töö tegijat võimalike (vahel ka pahatahtlike) süüdistuste eest.

Alusakte on meie töös mitu. Näiteks 1. novembril 2017 allkirjastasid Eesti ülikoolid ja uurimisinstituudid ning Eesti Teadusagentuur hea teadustava kokkuleppe, kehtib ka Euroopa teadlaste eetikakoodeks (ALLEA). Viiteid teemale võib leida Tartu Ülikooli Eetikaveebist. Olulised on teadlaste ühenduste koostatud eetikakoodeksid ja loomulikult Isikuandmete kaitse seadus.

Kuna eetikakomitees on erinevate teadusalade esindajad, kellel piisavalt pikk teadusuuringute kogemus, peaks tekkima piisav sünergia, et tööga hakkama saada. Mina ise olen aastaid töötanud praeguse nimega Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitees.

Arvestades töid, mis on seni saadetud kooskõlastamiseks Tallinna eetikakomiteele, on meie töö koormus alguses suhteliselt mõõdukas, kuid kasvab tõenäoliselt üsna kiiresti. Jah, ülikoolis tehakse palju niisuguseid töid, mille kohta eetikakomitee kooskõlastust ei olegi vaja, kuid on üsna tõenäoline, et inimuuringud seda vajavad. Selguse saamiseks on hea vaadata eetikakomitee dokumente.