12.02.2017 Pimedate võimalused meediatarbimisel internetis on laienenud suuresti tänu Web 2.0 levimisele. Probleemiks on halb ja keeruline disain ning palju reklaami. Andre Allev, reklaamiagentuuri La Ecwador praktikant Arvutid, nutiseadmed ja internet on saanud infoühiskonna alustaladeks ning me ei kujuta ette enam päevagi ilma nendeta. Meediatarbimine toimub ükskõik mis ajal ja kohas, alates hommikuste uudiste lugemisega kohvitassi taga, lõpetades Waze’i kasutamisega autosõidul. Kõik tundub enesestmõistetav ja lihtne, kuid peale meie on ühiskonnas ka puudega inimesi, näiteks pimedad, kellele võib tehnika ja interneti kasutamine olla raskendatud. Oma bakalaureusetöö („Pimedate inimeste meediatarbimine internetis“, Tallinna Ülikool 2016) raames tehtud uuringus keskendusin küsimustele: milliseid võimalusi pakuvad internet ja Web 2.0 platvormid, erinevad rakendused pimedatele ning milliseid vahendeid kasutatakse argipäevaste toimingute juures, milline on ligipääsetavus interneti veebilehtedele, Web 2.0 platvormidele ja rakendustele. Uurisin, kas tuntakse mingist informatsioonist puudust ning kas informatsiooni puudumisel tuntakse ennast ühiskonnast kõrvalejäetuna ja kui, siis miks. Uuringust selgus, et pimedad kasutavad meediatarbimiseks nii arvuteid kui ka nutiseadmeid. Vahe nägijaga seisneb vaid selles, et nägemispuudega inimesed kasutavad abistavat tehnoloogiat, nagu näiteks ekraanilugeja JAWS (Job Access With Speech). Ekraanilugeja tööpõhimõte seisneb selles, et rakendus loeb ette kõik, mis ekraanil parajasti on. Reklaam segab lugemist Pimedate interneti kasutamine on täiesti loomulik tegevus, tehakse samasuguseid toiminguid, mida teevad nägijad. Internetti ja Web 2.0 platvorme ning rakendusi kasutatakse suhtlemiseks, uudiste lugemiseks, koolitöödeks, muusika kuulamiseks, traditsioonilisele massimeediale ligipääsemiseks ja paljuks muuks. Lisaks selgus, et pimedad kasutavad nutitelefoni ja mobiilset internetti linnas orienteerumisel mobiilirakenduste Blindsquare või Traffi abil. Pimedate jaoks on oluline ligipääsetavus internetis. Web 2.0 areng tõi kaasa lahedamad disainelemendid ja rohkelt lisasid veebilehtedele. See aga võib muuta ligipääsetavuse keerulisemaks. Kuigi uuringust ilmnes, et aastatega on ligipääsetavus paranenud, on siiski probleemiks halb ja keeruline disain ja palju reklaami. Eriti täheldati palju reklaame online-uudiste portaalides, mistõttu pimedatele ei meeldi uudiseid seal lugeda – ekraanilugeja loeb ette kõik, mis ekraanil kirjas. See tekitab segadust ja lõpuks võib jääda informatsioon kättesaamatuks. Samuti on probleemiks ilma kirjeldusteta pildid ja PDF-failid, mis on salvestatud pildi formaadis. Näiteks kui fotol kujutatakse lippu, siis peaks olema kindlasti juures kirjeldus, et pildil on tegemist mingi riigi lipuga. Web 2.0 ajastu Samas on arvutid ja nutiseadmed ning internet ja Web 2.0 aidanud pimedatel paremini ühiskonnas kohaneda ning vähendada tõrjutuse tunnet. Paremaks ülevaateks täiendasin ja mingil määral ka võrdlesin enda tööd kolme varasema (2001, 2003 ja 2006)1 aasta uuringuga. Võrdlemisel eelnevate uuringutega võib öelda, et pimedate võimalused meediatarbimisel internetis on tõesti laienenud. Suuresti on see toimunud tänu Web 2.0 levimisele, mida iseloomustatakse näiteks nii: veeb kui platvorm, kollektiivne intelligents, suhtumine ja filosoofia jne. Võib öelda, et Web 2.0 on midagi, mis lihtsustab inimeste suhtlemist ning soodustab informatsiooni levikut, tarbimist ja tootmist. Just tootmine ilmestab Web 2.0 ajastut eriti hästi, sest see on muutnud ka kommunikatsioonimudelit vertikaalsest horisontaalseks ja asümmeetrilisest sümmeetriliseks. Web 2.0 levikuga hakkasid arenema ka sotsiaalvõrgustikud nagu Facebook, WhatsApp, Snapchat, Twitter, Youtube jpt, ja nende teenused. Kasu on sellest olnud kõikidele, kuid pimedatele enam kui nägijatele, sest näiteks WhatsApp’is suhtlevad pimedad häälsõnumite teel, sest see on trükkimisest lihtsam. Tänu uutele tehnoloogiatele saavad pimedad tunda ennast ühiskonna osana ning teistega võrdsena. Universaalse kujundusega veebileht Ilmnenud probleemid on aga sellised, mida pimedad ise lahendada ei saa. Disaini puhul on veebiarendajad uute väljakutsete ees, sest oluline on pöörata rohkem tähelepanu erinevatele sihtrühmadele, mitte ainult ühele. Universaalne disain on siinkohal oluline märksõna – kuidas luua veebileht nii, et see on mõistetav ja ligipääsetav kõigile, puudest olenemata. See idee oli juba veebi loojal Tim Berners-Leel, kuid kes siis oskas arvata, milline on veebi tulevik. Reklaamide paigutus ja paljusus on aga ettevõtete ja online-uudiste portaalide mängumaa. Muidugi on arusaadav, et reklaam toob sisse raha ja reklaamist loobuda ei saa, kuid üks võimalikest lahendustest oleks kahe lehe loomine – üks nägijatele ja teine pimedatele. Seda võib olla esialgu raske teostada, aga leian, et mitte võimatu. Fookusgrupi intervjuude käigus selgus, et pimedad vajavad kogemusnõustamist tehnoloogia tundma õppimisel ja selle käsitlemisel. Nad saavad juba praegu hakkama ja mõni väga hästi, kuid nendel, kellel on probleeme ja õppimine võtab kauem aega, kiirendaks koostöö kogemusnõustajaga õppimisprotsessi. Probleemide lahendamisel on vaja teadvustamist ja kahepoolset koostööd. Tänapäeva kiiresti arenevas infoühiskonnas on eriti tähtis, et meediatarbimisse on kaasatud kõik sihtrühmad. Kõigil peaks olema võrdne võimalus lugeda uudiseid, suhelda inimestega ja leida informatsiooni. ----------------------------------------------------------------- 1 Gerber, E. (2003). The Benefits of and Barriers to Computer Use for Individuals Who Are Visually Impaired. Journal Of Visual Impairment & Blindness, 97(9), 536–550. Rebane, K.-L. (2006). Nägemispuudega inimeste meediatarbimine (Bachelor’s thesis, Tartu Ülikool, Tartu, Estonia). Williamson, K., Wright, S., Schauder, D. & Bow, A. (2001). The Internet for the Blind and Visually Impaired. Journal of Computer-Mediated Communication, 7(1): 0. ------------------------------------------------------------------ Artikkel ilmus kommunikatsiooniajakirjas Kaja (http://www.bestmarketing.ee/premium/ajakirjad). Kommunikatsiooniajakiri Kaja on erialaseks enesetäiendamiseks kõigile, kelle tööülesandeks või huviks on suhtekorraldus ja kommunikatsioon. Ajakirja saab tellida: SIIT.