22.-29. augustini toimus Tallinna Ülikoolis maineka Rahvusvahelise Õiguse Instituudi üldkogu, mille käigus võeti vastu kolm olulist ja aktuaalset õigusteaduslikku resolutsiooni.Rahvusvahelise Õiguse Instituut, mida võib nimetada “juristide teaduste akadeemiaks”, on 1873. aastal Gentis asutatud organisatsioon, mis tegeleb rahvusvahelise õiguse uurimise ja arendamisega. Instituudi peakontor asub Genfis. Tegu on kõige mainekama akadeemilise õigusorganisatsiooniga ning selle liikmeteks on maailma tuntumad rahvusvahelise õigusega tegelevad õigusteadlased. Liikmete hulgas leidub praktiseerivaid juriste, rahvusvaheliste ja siseriiklike kohtute kohtunikke ja presidente, diplomaate, suursaadikuid, endisi justiits- ja välisministreid ning kõrgeid ÜRO ametnikke. Ühingusse kuulub 100 eluajaks valitud ja 30 assotsieeritud liiget, liikmeks valimine ja olemine on suur auasi ja tunnustus. 1904. aastal pälvis instituut Nobeli Rahupreemia. 2013. aastast kuni 2015. aastani oli organisatsiooni presidendiks Talinna Ülikooli õiguse ja poliitika juhtivteadur Rein Müllerson, kes tegi instituudile ettepaneku valida assotsieeritud liikmeks Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo, mida Tallinna sessioonil ka tehti. Nüüdsest kuulub instituuti seega kaks eestlast. Võrdluseks, endise Nõukogude Liidu maadest kuulub instituuti veel vaid üks assotsieeritud liige Venemaalt. Rahvusvahelise õiguse instituudi töösessioonide peamiseks tulemiks on resolutsioonid – õigusteadlaste autoriteetsed õigusnormide ja probleemide tõlgendused. Sageli viitavad neile dokumentidele oma kohtuväitlustes juristid ning nii võivad instituudi hinnangud saada otsustavaks olulistes kohtuvaidlustes ja mõjutada ka suurte rahasummade käekäiku. Tallinna Ülikoolis toimunud sessiooni käigus võeti vastu kolm resolutsiooni. Seda võib pidada erakordseks, arvestades, et tavaliselt on piirdutud ühe või harvemal juhul kahe resolutsiooniga. “Tallinna resolutsioonid” on äärmiselt aktuaalsed, kuna kõik on seotud rahvusvaheliste julgeolekukonftiklide ja nende tulemitega. Esimene resolutsioon käsitleb õiglusjärgluse küsimust ja riikide vastutust. Rein Müllersoni sõnul on tegu olulise juriidilise probleemiga näiteks olukordades, kus eelkäijariik on lagunenud mitmeks riigiks: “Siis tekivad küsimused, kuidas lahendada erinevaid materiaalseid kohustusi – kes muutunud poliitilises olukorras vastutab, või kas keegi üldse vastutab?” Teine ja ehk kõige põletavama aktuaalsusega resolutsioon on õigupoolest ühe varasema täiendus ja hõlmab humanitaarinterventsiooni ehk jõu kasutamist tõsiste inimõigusrikkumiste lõpetamiseks. Põhjus täienduseks tulenes teravnenud sõjalistest konfliktidest nagu NATO interventsioon Kosovos, sekkumine Liibüas, olukord Süürias jne. Tallinnas vastuvõetud deklaratsioon kinnitab, et ilma julgeolekunõukogu otsuseta ei tohi riigid või rahvusvahelised organisatsioonid sekkuda sõjaliselt teise riigi pinnal aset leidvasse konflikti. Rein Müllersoni sõnul peitub põhjus selleks lisanduseks konfliktide arengutes: “Ehkki põhjus sõjaliseks sekkumiseks – inimõiguste kaitse – on kahtlemata õilis, näitab praktika, et mitmete konfliktide puhul on lääneriikide sekkumine olukorda halvemuse suunas süvendanud, mitte aga lahendanud. Seda võis ja võib näha nii Liibüa ja Süüria aga ka Afganistaani ja Iraagi puhul.” Viimane vastuvõetud resolutsioon puudutab kompensatsioonide maksmist rahvusvaheliste kuritegude st. genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja piinamiste läbi kannatanutele. Kui varasemalt oli tõlgenduslik baas selles küsimuses vähene, siis Tallinna resolutsioon loob olulise aluse, et käsitleda sõjalistes konfliktides, ka näiteks Süüria konfliktis kannatanud inimestele kompensatsioonide maksmist. Müllerson nendib, et ehkki just kolmas –  sessiooni viimasel päeval vastu võetud resolutsioon on tohutult oluline, võinuks selle vastuvõtmisega oodata: “Just seetõttu, et tegu on nii olulise teemaga, oleks vaja veelgi põhjalikumat eeltööd ja analüüsi, mis oleks võimaldanud suuremat konkreetsust. Hetkel jäi see veidi üldsõnaliseks. Samas saan aru ka kolleegidest, kes vastuvõtmisega tagant kiirustasid – see on nii oluline teema, et sellel peab sõna võtma! Lihtsaid vastuseid kindlasti ei ole.” Müllersonil jätkub palju kiidusõnu Tallinna Ülikooli konverentsikeskusele hea korralduse eest: “Kõik oli tõesti ladusalt ja äärmiselt professionaalselt tehtud, korralduslikult läks kõik suurepäraselt ja seda näitab ka osalejate rahulolev tagasiside. Eriti sooviksin tänada konverentsikeskusest Karin Orgi, kellega oli ülimalt meeldiv koostööd teha.” Rahvusvahelise õiguse instituudi järgmine sessioon toimub kahe aasta pärast, 2017. aastal, siis juba Hydarabadis, Indias. Teemadest on esiplaanil sõjaliste konfliktidega seotu, näiteks Euroopat mõjutav pagulaste kriis ja massimigratsiooniga seotud probleemid, mis toob kaasa massiliselt juriidilisi, ent veelgi enam poliitilisi probleeme. Rein Müllersoniga vestles Maria Jäärats