Meediavärav

Blogi

Süüria üliõpilane leidis Eestis rahu ja võimaluse elule

Almonzer Eskandar on õnnelik Tallinna Ülikoolis valitud eriala üle. Inimese ja arvuti interaktsiooni eriala (human-computer interaction) võimaldab tal ennast rakendada parimal võimalikul viisil. Süüria noormees, kes pääses tänu edukatele õpingutele sõja eest, kirjeldab kaost, mis koju Süüriasse maha jäi, ja sealsete inimeste alternatiivide puudust. 24-aastane Almonzer Eskandar on Tallinna Ülikooli koridorides üliõpilane nagu iga teinegi. Ta ajab oma asju, seljakott seljas ja tahvelarvuti käes. Ometi on ta teistest erinev. Ta on elus tänu sellele, et on siin. Veel augustis oli ta oma kodus, Süüria sadamalinnas Latakias. Potentsiaalne sõjaohver, nagu on Süürias iga tsiviilisik. „See hullus on Süürias kestnud juba viis aastat. See on meie elu. On endalegi siiani uskumatu, et see on meie elu,” sõnab Eskandar, Tallinna Ülikooli Erasmuse stipendiumi IT-eriala üliõpilane. Millist teed mööda jõudis Eskandar Eestisse? Latakia asub riigi lääneosas ja seda kontrollivad valitsuse väed. Kuigi seal on „suhteliselt rahulik”, tuleb iga päev arvestada ka pommitamistega. „Olen läinud eksamitele nii, et kuulid lendavad pea kohal. Mu isa alles hiljuti teatas, et tema töökoha lähedal pommitati ja nende asutuse kaks ülemist korrust said kannatada,” räägib Eskandar. Süüria korra järgi peavad kõik noormehed, kes ei õpi, armeesse minema. Tehakse ka erandeid, kui tegu on pere ainsa pojaga vms. Eskandar ei tahtnud armeesse minna. „Armee, sõda – see ei ole minu jaoks, ma ei soovi selles mingil viisil osaleda,” lausub ta. Armeesse värvatakse Süürias aina agressiivsemalt. Meestel tuleb igal aastal käia tõestamas, et nad õpivad. Armee on üles seadnud kontrollpunktid, kus ettejuhtuvaid mehi pisteliselt kontrollitakse. Armeesse võtmine tähendaks kohe rindele saatmist, väljaõppele aega ei kulutata. „Osa mehi ongi lõpuks sunnitud armeesse minema, et palga eest peret ülal pidada. Osa aga otsustab riigist lahkuda, sest muidu viiakse sind sunniviisil armeesse,” sõnab Eskandar. 2014. aastal lõpetas Eskandar Latakias ülikoolis arvutieriala. Kuna endisel erialal jätkata ei saanud, alustas ta äriga seotud magistrikraadi omandamist. „Siis hakkasin välismaiseid stipendiume otsima. Teiste seas jäi mulle silma Tallinna ülikoolis pakutav inimese ja arvuti interaktsiooni õppekava. See tundus kõige huvitavam, sest ühendas minu IT-huvi minu sotsiaalteaduste huviga. Sellele õppekavale pakuti ka Euroopa Liidu Erasmuse stipendiumi ja ma esitasin avalduse. 2015. aasta mais sain vastuse, et mind võeti vastu.” Tegemist on konkreetse tsükliõppe programmiga, mis kestab kümme kuud. Eskandari Eesti elamisluba kestab juunini. Ta tahab uuest õppeaastast Tallinna ülikoolis täiskohaga õppima hakata. Eskandaril on vanemad ja noorem vend. Ema on meditsiiniõde ja isa raamatupidaja. „Nad on lihtsad inimesed, kes keskenduvad ellujäämisele.” Riigist lahkumisele vanemad ei mõtle. „Nad ei taha minna. Kuhu nad läheksid? Nad on mõlemad juba 50. eluaasta ligi. See on nende jaoks võimatu, juba rahaliselt. On vaja väga palju raha, et üldse tulema hakata ja siis viisat taotleda. Pealegi on seal meie vanavanemad ja laiem suguselts, neid ei saa ju jätta,” selgitab Eskandar. Ta suhtleb vanematega iga päev interneti kaudu. „Nad hoiavad mulle pöialt. On suur õnn, et saan ülikooliõpinguid jätkata,” rõhutab ta. „Süürias on levinud ütlus: käitu oma vanematega hästi, sest sa ei tea, kas see on viimane kord, kui neid näed.” Eluohtlik põgenemine Eskandar ei kadesta sugugi Süüriast põgenevate inimeste saatust. Rännak Euroopasse viib läbi Liibanoni, kuhu pääseb probleemideta, aga kus on elu väga kallis. Edasi liigutakse Türki, mereäärsesse Izmiri linna, mis avab tee Vahemerele. „Seal nabivad sind kinni smugeldajad, kes nõuavad meeletuid summasid ja annavad sulle kummipaadi. Kuigi see paat on mõeldud 20 inimesele, pannakse sinna 45. Üks rändaja pannakse paati juhtima, smugeldajad hoiavad end sellest eemale. Siis see inimene, kes ei pruugigi osata paati juhtida, võtab ohjad üle. Kui rahvas närvi läheb ja raputama hakkab… Suurem osa süürlasi ei oska ujuda…” räägib Eskandar. Ent millised on lihtinimese alternatiivid? Mis toimub ISIS-ega riigi teises otsas? Eskandar pingutab kõvasti, et püüda koduriigis toimuvat oma peast eemale hoida. „Ma kardan ISIS-t kohutavalt. See, mida nad teevad, on nii hirmuäratav. Normaalsel inimesel ei ole võimalik seda mõistusega vastu võtta. Mina ja meie, süürlased, me tõesti kardame neid. Selle eest inimesed põgenevadki, kuigi ka see on, nagu on,” ütleb ta. „ISIS-ele ei meeldi, et Euroopa aktsepteerib põgenikke. Nad tahavad seda inimressurssi armee ridadesse. Sellepärast korraldavadki nad Euroopa linnades rünnakuid, et meelestada siinsed inimesed põgenike vastu,” arutab Eskandar. Latakias on elu katsumusterohke. „Arvestama peab sellega, et kohati ei ole elektrit ega kütet, aga termomeetri näit on talvel nulli ligidal. Vett vahel ei ole, internetti samuti. Bensiini ja ravimite hinnad tõusevad. Vahel mulle tundub, et teisi raskusi tekitatakse selleks, et inimesed unustaksid sõja…” lausub Eskandar. Riigist lahkumiseks on vaja raha, aga raha rahval pole. Palgad on jäänud samaks ja paljud kaotanud töökoha, kuid hinnad on metsikult tõusnud. „Kui oled unistustega noor inimene, siis sa ei saa seal riigis praegu olla. See koht tapab unistused,” nendib Eskandar. Eesti Korralik maksumaksja Enne siia tulekut ei teadnud Almonzer Eskandar Eestist midagi. „Eestis on väga hea elada," kiidab ta. „Siinsetele inimestele meeldib töötada ja ka mulle meeldib töötada. Mulle meeldib, et siin on nii rahulik. Mulle meeldib meri," loetleb ta. Eskandar kavatseb kõvasti pingutada, et ta saaks jätkata õpinguid ega peaks taanduma pagulase staatusse. „Tahan maksta makse. Tahan olla kasulik." Ta otsib õpingute kõrvalt IT-erialast tööd. Eestis teeb Eskandar koostööd MTÜ-ga Mondo. Ta on mitmel kohtumisõhtul tutvustanud eestlastele oma koduriiki. „Tahan rõhutada, et Süüria ei võrdu vägivallaga. Süüria ühiskond ja kultuur on väga rikas," rõhutab ta. Nende ettekannete eest saadud tasust on Eskandar peagi andnud Eesti riigile oma esimesed maksud. Tema enda suureks rõõmuks. Ajalugu 5 = 12 016 Mis võrdus see on? Need on Süüria ajaloo aastad, mis näitavad, kuidas viieaastane sõda põrmustab pika ajaloo. „Kui mõelda Süüriale, siis mõtleme viimasele viiele aastale ja sellele kohutavale sõjale. Me justkui unustame kogu Süüria iidse ja rikka ajaloo, mida on olnud juba üle 12 000 aasta," tõdeb Almonzer Eskandar. Selle asjaolu vastu soovib Eskandar tegutseda, ta tahab inimestele tutvustada Süüria ajalugu, kultuurimälestisi (mida ISIS pidevalt hävitab) ja laia kultuuripärandit. Selleks et see inimestel meelest ei läheks, kui nad Süüriale mõtlevad. Süürias oli Eskandar tegev mitmes kodanikuühenduses, mille eesmärk oli tugevdada kohalikku tsiviilühiskonda. MTÜ-s Initatives andis ta loenguid noortele, selgitades, mida tähendab olla aktiivne kodanik ja mis on vägivallatu suhtlemine. Koolitustega tegelevas ühingus Mobaderoon - Active Citizens in Syria on Eskandar samuti tegev. Selle ühingu eesmärk on anda teadmisi aktiivseks kodanikuks olemisest, aga ka psühhosotsiaalset abi. Selle tegevuse raames on Eskandar koolitanud üle 70 inimese. Ta on tegutsenud veel mitmes teises kodanikuühiskonna tugevdamise organisatsioonis. Tema arvates saab praeguses kaoses asju parandada üksnes rohujuuretasandilt alustades ja luues tugevat kodanikuühiskonda, mis põhineb üksteise usaldamisel. Autor: Kadri Ibrus (Eesti Päevaleht) Foto: Madis Feltman