Vastuseks Joel Starkopfi arvamusloole «Kõrgkoolide liitmine toimugu sisulise väärtuse järgi» (ilmunud Postimehes 18.09) kirjutab TLÜ rektor Tiit Land, et TLÜ ei hakka õpetama arste ega õdesid, küll aga seda, kuidas ise tervena püsida ning aidata ka teistel terve olla. Gunnar Oki hiljutine raport soovitab liita tervishoiu kõrgkoolid Tallinna Ülikooliga. Olen päri kriitikutega, et see liitmine ei parandaks Eesti meditsiiniharidust. Jah, kindlasti pole meie eelistus laiendada tegevust meditsiini valdkonda. Küll oleme huvitatud keskendumisest terviseteadustele. On mitu eriala, mida õpetatakse Tallinna Ülikoolis ja ka raportis nimetatud asutustes, mis ei ole klassikalised meditsiinierialad, vaid kas tervist arendavad, haigusi ennetavad või seotud sotsiaal- ja hoolekande tugiteenustega – näiteks haiglaravi lõppedes saab määravaks pigem tugev sotsiaalsüsteem, mis aitab märgata ja aidata ise endaga mitte hakkama saavat inimest. Me õpetame juba praegu sotsiaaltööd, demograafiat, puhkusekorraldust, liiklusohutust, koolitame treenereid ning tervisejuhte omavalitsustesse ja terveid inimesi nõustama. Paljuski puudutavad need teadmised just aega, mil inimene elab oma igapäevast elu, ei ole haige. On ju selge, et rahva tervis ei sõltu mitte niivõrd heast meditsiinisüsteemist, kuivõrd teadlikkusest, kuidas oma tervist hoida, vastavatest käitumisviisidest ja harjumustest. Meditsiinivaldkonna jätkusuutlikkuse tarvis on ennekõike vaja haigestumisi ära hoida. Näitab ju ka praegune MMSi skandaal, et inimesed hoolivad vägagi iseenda ja oma lähedaste tervisest, kuid teadmised ja oskused on puudulikud. Samuti jääb sageli vajaka oma rolli teadvustamisest. Tallinna Ülikoolil on võimalus integreerida terviseteemad valdkondadesse, kus seda varem on olnud vähe või üldse mitte. Me õpetame õpetajatele, kuidas tervist – nii füüsilist kui ka vaimset – tõenduspõhiselt hoida, säästa ja arendada ning kuidas see teave nüüdisaegsete meetoditega õpilasteni viia. See pole mitte niivõrd meditsiini küsimus, kuivõrd hariduse ja kommunikatsiooni valdkonda kuuluv väljakutse. Nende küsimustega on Tallinna Ülikool aga tegelenud juba aastaid. Oleme edukalt tööle pannud tervise ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse, avatud on tervisejuhtide õppekava, loodus- ja terviseteaduste instituuti on loodud käitumis- ja neuroteaduste uurimiskeskus. Tallinna Ülikooli senat kinnitas selle aasta alguses ülikooli uue arengukava aastateks 2015–2020. Oleme võtnud endale eesmärgiks arendada välja viis interdistsiplinaarset teaduspõhist fookusvaldkonda. Üheks tegevussuunaks on terve ja jätkusuutliku eluviisi toetamine, inimeste heaolu tagamine pikas vaates. Selle ülesande lahendamiseks on vaja väga erinevate teadusdistsipliinide koostööd, mis meie ülikooli juba välja kujunenud ning millele äsja lõppenud struktuurimuutused kinnituse andsid. Sellest lähtub ka valmisolek Tervise Arengu Instituudi tegevustega integreerimiseks. Just Tervise Arengu Instituudist on Eestis kujunenud tervisekampaaniate ja riigi rahvatervise arengukava täitjana omaette kvaliteedimärk. Tema tegevust teatakse ja tunnustatakse, asutusena on TAI  inimestele nähtav ja usaldusväärne. Ühiste teadusmeeskondade loomine ja teaduse integreerimine ülikooliga võib aidata luua suurema sünergia ja kasutada teadustöös enam ka maksumaksja raha eest kogutavaid terviseandmeid. Eesmärk ei saa olla vaid juriidiline ühinemine, vaid sisukas ühistöö. Ülikoolina tunneme vastutust, et Eestis elaks tark ja terve rahvas. Arvamuslugu ilmus 29. septembril 2015 ajalehes Postimees.