Mida Sa Tallinna Ülikooli juures kõige rohkem hindad?

Hindan Tallinna Ülikooli juures ennekõike dünaamilisust ja püüdlemistahet. Suhteliselt uue ülikoolina kammitseb meid vähem institutsionaalne jäikus, mis võimaldab mõelda julgemalt, kastist välja, ning katsetada uusi lahendusi. Meie hapram positsioon Eesti kõrgharidusmaastikul sunnib meid ka rohkem kõrgemale ja kaugemale püüdlema ning arenema, mis omakorda lisab nõudlikkust ja dünaamilisemat arenguvajadust. 

Millised on meie kõige suuremad vajakajäämised ja mis vajaks muutmist?

Esiteks, akadeemiliste töötajate reaalne pingutus ja palk pole olnud juba aastaid teineteisega kooskõlas. Kui esimest saame mingil määral optimeerida uue koormisarvestuse süsteemiga, siis palga osas oleme paratamatult enam riiklike poliitikate meelevallas, kus peame lootma rektoraadi tarkusele ja võimekusele liite otsida ning läbi rääkida. Teiseks, viimaste aastate suured reformid, nagu struktuurireform ja tenuurireform, on tekitanud kohati ebaõiglust ning toonud esile mitmeid ootamatuid vajakajäämisi ja ebakõlasid. Mõlema reformi tulemused tuleks nüüd ausalt ja kriitiliselt üle vaadata, et teha vajalikud korrektuurid. 

Milliste muutuste läbiviimisesse plaanid senati liikmena panustada ja milles Sinu tegevus nende muutuste läbiviimises seisneb?

• Soovin aktiivselt panustada uue koormusarvestussüsteemi ning töötajate atesteerimiskriteeriumite väljatöötamisse, sest siin on muutuste vajadus suurim ning ülikooli töötajate poolt tajutakse ebaõiglust kõige teravamalt. Olen juba praegu vastavate töörühmade liige ning püüan, senati liikmena, jõu ja nõuga olla abiks ka edaspidi. 
• Soovin panustada tenuurireformi tulemuste kriitilisse ülevaatamisse ning laiemalt töötajate atesteerimisprotsessi õiglasemaks, professionaalsemaks ja läbipaistvamaks muutmisesse. Kavatsen siinkohal esitada vastavaid ettepanekud rektoraadile.
• Toetan püüdlust üle vaadata (2015) struktuurireformi tulemused ning tänast instituutide seesmist korraldust reformida nii, et see tagaks erialadele/suundadele suurema autonoomia, avardades töötajate kaasarääkimisvõimalusi ja motivatsiooni, kuid ei hävitaks samas ka tänase laiema interdistsiplinaarse koostöö positiivseid vilju.
• Ülikooli ühiskondlik nähtavus ning teadmussiire on kujunenud uuteks olulisteks märksõnadeks. Olles selles valdkonnas märgatava kogemuste pagasiga, saaksin siin ülikooli arengukava täitmisel senatis kaasa rääkida, et asjad liiguksid mõistlikus ja realistlikus suunas.
• Seisan selle eest, et me loobuksime jäikusest seoses ELU ainega – see aine ei pea olema kohustuslik absoluutselt kõigil õppekavadel, kus juba täna on suuri raskusi selle aine kvaliteetse sisustamisega. ELU töötaks mõnedel õppekavadel kenasti ka valikainena: kui on head projektid, küll seda ka tudengite poolt valitakse. 
• Olen kogu oma senati liikmeks oldud aja aktiivselt informeerinud enda instituudi töötajaid ja oma valijaid senatis toimuvast, püüdes anda veidi põhjalikumat sissevaadet mõnedele ülikooli ja kõrghariduse ees seisvatele väljakutsetele, kui teevad seda ametlikud uudiskirjad.