Reeglina lahendus ka leitakse, aga me peame julgemalt vaatama ka kaugemale. Senisest palju enam tuleb ülikoolidel ja firmadel koos analüüsida ühiskonna erinevate protsesside mõju ettevõtlusele pikemas vaates.

Praegu kaugetena tunduvate protsesside mõju õigeaegne tajumine võimaldab ettevõtetel tegevusstrateegiaid tulemuslikult korrigeerida; uusi tooteid-teenuseid välja arendada ja/või olemasolevate kasumlikkust kasvatada.

Ülikooli ja ettevõtte koostöö tulemuseks võivad olla aga ka digitaalsed loovlahendused, võimekamad töötajad, tulemuslikkust suurendav töökeskkond, uute töötajate kiirem kohanemine ja palju muud.

Meie kogemus näitab, et kõige tulemuslikumad on tulevikku vaatavad koostööprojektid, mille alguses polegi probleemi selget püstitust, kus esmaülesande sõnastuse ja hiljem ka lahendusteni jõutakse alles väga erinevate valdkondade teadlaste, spetsialistide ja üliõpilaste ühistes ajurünnakutes.

Paljud arengud ettevõtluses on ju seotud inimkäitumise ja kultuuri muutumisega. Esmapilgul ei tundu neil olevat otsest sidet ettevõtte majandustulemustega, aga pikemas vaates mõjutab muutuv keskkond igat ettevõtet. Nii on ka meie sotsiaalteadlased aidanud kaasa IT-sektori ja rasketööstuse ettevõtete arengule.

Oluliste, aga esmapilgul varjatud seoste leidmine eeldab mõlemalt poolt avatud meelt, riskivalmeid ja otsivaid hingi. Ülikoole kaasates avanevad ettevõtjatele ju tema spetsiifilise valdkonna uued tahud või laiemad suunad, mis aitavad senisest hoopis kiiremini areneda.

Üks asjakohane näide: sageli tõlgendatakse ühiskonna arengut rõhutatult tehnoloogiakeskselt. Jah, tehnoloogia on tõepoolest oluline, aga mitte ultimatiivne. Üldise tasakaalustatud arengu huvides peame kõik paremini mõistma, kuidas toimib väga mitmetahuline ühiskond tervikuna. 

Teadus- ja õppetöös peituvate võimaluste kokku viimine ettevõtjate praktiliste kogemuste, aga ka probleemidega nõuab senisest tugevamat piiride ületamise julgust ja suuremat ühise keele leidmise tahet. Veelgi konkreetsemalt sõnastades: teadussaavutuste „tõlkimine“ ettevõtjatele reaalset kasu toovaks infoks on tõsine väljakutse.

Aga sugugi väiksem pole ka siht muuta ettevõtete ees seisvate praktiliste probleemide muutmine teadlasi käivitavaks tõukejõuks. Et need lootused ka tegelikkuseks saaks, tuleb senisest enam panustada poolte dialoogi. Ülikoolidel tuleb aga tegutseda ka proaktiivselt, ise ettevõtluse edendamise suunal veelgi rohkem uksi avada.

Eduka koostöö üks õnnestunud näiteid on värskelt Tallinna ettevõtlusauhinna tunnustusega pärjatud haridustehnoloogilise kontseptsiooni loomine idufirmale Hoopy, mille teadustöö autor on Haidusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter-Nemvalts.

Kodumaine mobiilirakendus hoopy loob lapse telefonis tema vaimset heaolu ja intellektuaalset arengut toetava keskkonna, lapsevanemale on aga tekitatud eraldi rakendus, mis annab talle kontrolli lapse nutimaailmas veedetud aja üle. Selle projekti tugevus on kolme asutuse, Tallinna Ülikooli, Hoopy OÜ ja Elisa Eesti AS koostöö.

Kõige värskem koostöö on ülikooli Digitehnoloogiate instituudi arendusprojekt OÜga Elektrimasinad. Nimelt oli ettevõtte teenuseportfelli parendamiseks ja kaasajastamiseks vaja luua kaasaegne hooldusteenustele suunatud internetipõhine programm.

On eriti hea meel, kui arendusprojektid ei jää vaid algsete plaanide raamidesse, vaid elavad ja arenevad edasi. Näiteks veebirakendus Avastusrada, mis algselt loodi keskkonnahariduse edendamiseks, on kasutust leidnud õppevahendina üldhariduskoolides, täiskasvanute keeleõppes ning seiklusturismi valdkonnas.

Üks uksi ülikoolide ja ettevõtete vahel on koostööplatvorm ADAPTER, mille veebikeskkonnast saavad ettevõtted ülikoolidelt igal ajal ja teemal nõu küsida. Oma ala parimad asjatundjad, kes päringutele vastuseid annavad ja sobivuse korral hiljem ka koostööprojektis osalevad, leitakse enam kui 3000 teadlase seast. See on muljetavaldav hulk eksperte, kelle teadmisi ja oskusi saab ettevõtluse ja ühiskonna arenguks ära kasutada.

Lisaks veebipõhisele nõustamisele korraldavad ADAPTERi partnerid igal aastal ettevõtetele suunatud koostööfestivali “Õigel ajal, õiges kohas”, mis annab võimaluse otsesuhete loomiseks ja võrgustike arendamiseks.

Käesoleva aasta koostööfestivali märksõnad on Inimene. Loovus. Masin. Neid teemasid erinevates kombinatsioonides lahkavad teadlased koostöövõimalusi avavates liftikõnedes ja koos ettevõtjatega peetavates paneeldiskussioonides.

Koostööfestivali peaesinejad on visionäär, õppejõud ja rahvusvahelise suurrajatiste disaniettevõtte Arcadis globaalse innovatsiooni direktor Patrick van Hoof ning Taani futurist ja naiste ettevõtluse edendaja Louise Fredbo-Nielsen.

Lisaks esitatakse 29 lühiettekannet Eesti erinevate kõrgkoolide teadlastelt ning toimub neli ettevõtjate paneeldiskussiooni, kus arutletakse selle üle, kuidas on võimalik teadlaste  uuritavad teemad ettevõtluse ja ühiskonna arenguks veel paremini ära kasutada.

Koostööfestival toimub 1. novembril Tallinna Ülikoolis.