Dirigendid

Martin Sildos

Aastatel 1993–2000 õppis Sildos Tallinna Muusikakoolis löökpille Anto Õnnise õpilasena ja jätkas sama erialaga Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis professor Rein Roosi juhendamisel. 2005. aastal alustas ta õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias löökpillierialal ja töötas aastatel 2004–2007 löökpillimängijana Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris.

2010. aastal sai Sildos bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Toomas Kapteni dirigeerimisklassis, pälvides õpingute ajal dirigeerimiseriala üliõpilastele mõeldud Gustav Ernesaksa nimelise õppestipendiumi (2009). Õppeaastal 2011/2012 jätkas Martin Sildos orkestridirigeerimise õpinguid Viini Muusika ja Kaunite Kunstide Ülikoolis professor Uroš Lajovici juhendamisel.

2012. aasta juunis sai ta orkestridirigeerimise erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadi professor Toomas Kapteni juhendamisel. Martin Sildos on osalenud paljudes dirigeerimise meistriklassides Eri Klasi, Paavo Järvi, Nikolai Aleksejevi, Jan Yngwe, Neeme Järvi, Paul Mägi ja Leonid Grini juhendamisel.

Martin Sildos on dirigeerinud mitmeid sümfooniaorkestreid, sh Eesti riiklik sümfooniaorkester, Vanemuise sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Üle-Eestiline Noorte sümfooniaorkester ja Kammerorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, Corelli barokkorkester, Eesti Kaitseväe orkester ja PLMF kammerorkester. Ta on teinud koostööd selliste väljapaistvate solistidega nagu Marius Järvi, Oksana Sinkova, Tengku Ahmad Irfan, Pille Lill ja Oliver Kuusik ning töötanud mitmete kooridega, sh Revalia kammermeeskoor, Nargen Festivali koor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammerkoor, kammerkoor Noored Eesti Hääled, Eesti Rahvusmeeskoor ja kammerkoor Voces Musicales. Alates aastast 2013 on Martin Sildos Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkestri dirigent ja 2014. aasta kevadest on seotud dirigendi/assistendina ka Vanemuise teatriga. Martin Sildos teeb tihedat koostööd ka Corelli barokkorkestriga.

Kirjutatakse:

Noor dirigent asub taas hevibändis trummide taha (Tartu Postimees, 23.01.2015)

Delta. Martin Sildos (Klassikaraadio, 27.03.2015)

Jüri-Ruut Kangur

Jüri-Ruut Kangur lõpetas 1998. aastal Eesti Muusikaakadeemia kooridirigeerimise (professor A. Sootsi klassis), orkestridirigeerimise (dotsent J. Alperteni klassis) ja kompositsiooni alal (dotsent R. Kangro klassis).

Töötas aastatel 1994–1999 Haapsalu Muusikakooli muusikateatri dirigendi-muusikajuhina, 1996–2004 Haapsalu linnaorkestri peadirigendina, 2000–2002 Rahvusooper Estonia poistekoori dirigendina, 2001–2003 Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli dirigeerimisosakonna juhataja ja õppejõuna. Ta on juhatanud veel mitmeid koore ja orkestreid (Estonia Seltsi Segakoor, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkester jm) ja külalisena Tallinna Kammerorkestrit, Pärnu linnaorkestrit, Eesti Rahvusmeeskoori, EMTA sümfooniaorkestrit ja mitmeid noorteorkestreid. 1995. aastast on ta üle-eestilise Noorte Sümfooniaorkestri ja 2003. aastast Nõmme Muusikakooli sümfooniaorkestri peadirigent. Tallinna Ülikooli sümfooniaorkestri asutaja ja dirigent alates 2013.

Jüri-Ruut Kangur oli aastatel 1995–2004 üleriigiliste keelpillimängijate Haapsalu suvekursuste juht ja festivali „Viiulimängud” korraldajaid, 2009. aastast on ta ka Järvi rahvusvahelise dirigentide meistrikursuse ja 2011.aastast Pärnu Muusikafestivali ja Järvi Akadeemia üks korraldajaid. Jüri-Ruut Kangur on juhatanud noorteorkestrite rahvusvahelisi koostööprojekte Soomes, Saksamaal, Norras, Türgis ja Hollandis ning andnud meistrikursusi Lõuna-Aafrika Vabariigis. 2007. aastast on ta ühtlasi Euroopa Noorteorkestrite Assotsiatsiooni liige ja 2009. aastast Euroopa Orkestrite Föderatsiooni juhatuse liige, 2010. aastast Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu esimees.

Ta oli 2012. aastal Tallinnas toimunud Euroopa Orkestrite Festivali peakorraldaja. 2007. ja 2011. aastal oli ta noorte laulupeo ja 2014. aastal on üldlaulupeo sümfooniaorkestrite üldjuht. 2007. aastal sai Jüri-Ruut Kangur Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali ja 2012. aastal rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia, 2009. aastal Riho Pätsi Koolimuusika Fondi aastapreemia.

Tema heliloomingusse kuuluvad vokaalsümfoonilised suurvormid „Requeim”, „Magnificat”, oratoorium „Eesti lauliku lugu”, humoratoorium „Suremata kuulsus Salomon Vesipruul”, muusikalid „Joona saatmine” ja „Klounid klassiekskursioonil”, orkestriteosed ja koorilaulud. Tema muusikat on ette kantud mitmel pool Euroopas, USA-s, Kanadas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Olulised viited:

• XXVII laulu- ja tantsupidu
• Euroopa Üliõpilasorkestrite Festival