Raamatuaasta lugemisuuringu esmased tulemused
26. novembril tutvustas Marju Lauristin Tallinna Ülikoolis laiahaardelise uurimisprojekti „Raamatuaasta lugemisuuring. Eestlane ja raamat“ esimesi tulemusi, mis keskendub eestlaste lugemisharjumuste ja raamatukultuuri muutumise kaardistamisele. Tegemist on kvantitatiivse uuringuga, mille abil uuritakse 15–79-aastaste eestlaste lugemiskäitumist. Järgnevas postituses on kokku võetud Lauristini ettekande olulisemad mõtted, tuginedes emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektori Merilin Aruvee koostatud ülevaatele.
Kõige olulisem mõte, mis Lauristini ettekandest välja tuli, on see, et noored loevad sama palju kui vanem põlvkond. Eesti üldine lugemisaktiivsus ja noorte lugemisaktiivsus ei erine üksteisest märgatavalt. Vahe tekib aga selles, et noored on hakanud eelistama lugemist ekraanilt, kuid samas loeb 75% eestlastest raamatuid siiski paberil. Lisaks tarbib noor põlvkond väga palju ingliskeelset kirjandust ning seetõttu hakkavad eesti teosed neist järjest kaugemaks jääma.
Teine tähtis asi, millest Lauristin rääkis, on lugejaklastrid. Klaster on sarnaste tunnustega vastajate kogum ning need saadakse suure hulga info läbitöötamisel. Selgus, et eestlased on kõige enam ikkagi mitmekülgsed lugejad, mis tähendab, et nad loevad kõike ja on kirjandussõbrad. Sellele vaatamata on aga palju ka passiivseid lugejaid, kes loevad vähe või on juhulugejad. Kõige vähem esineb raamatukaugeid ja digikeskseid, kes ei loe põhimõtteliselt üldse, ning neid, kes loevad ainult siis, kui öeldakse, et raamat on hea ja väärt lugeda. Vanema põlvkonna seas on kõik klastrid esindatud, kuid noorte hulgas kaovad osad ära või muutub nende suurus. Näiteks on noortel suurenenud digikeskne klaster, aga seejuures on ingliskeelsete teoste ja praktiline lugemine jäänud alles.
Lisaks tuli uuringust välja muid huvitavaid fakte. Ilukirjandust loetakse suuremal hulgal kui muud kirjandust. Naised loevad rohkem kui mehed. Linnas ja maal on lugejaid sarnaselt. Kõrgharitud inimestel on lugemisharjumus kõige suurem. Mida parem on majanduslik olukord, seda rohkem loetakse. ENSV ja 60–90ndate kirjanikke teab vanem põlvkond paremini, aga samas teavad noored naiskirjanikke rohkem.
Lauristini ettekande vahel ja lõpus toimusid arutelud, mille põhiteema oli mõelda, kuidas suunata noored rohkem eestikeelsete teoste juurde. Arutleti, et noorte kultuuritarbimine käib rohkem läbi räpi, muusika, filmide ja kaasaegsema kirjanduse ning eesti tähtteoste mittelugemine võib jääda sõnavara puudulikkuse taha. Kogu raamatu lugemise asemel loetakse pigem kokkuvõtet, kuid samas tõi Lauristin välja, et noortel on olemas arusaam, et lisaks filmi vaatamisele tuleb lugeda ka raamatut. Eesti klassikalisest kirjandusest ei saa noored aga enam hästi aru, kuna noorte sõnavara on muutunud või eesti keel on nende teine keel. Seetõttu tekkis arutlus, miks üldse eesti kirjandust koolides õpetada ning kuidas seda kõige paremini teha. Jõuti arusaamani, et kõige suurem roll ongi õpetajal. Õpetaja peab tekitama õpilastes lugemisharjumuse ning andma neile suuna kätte. Neile, kes loevad ainult ingliskeelseid raamatuid, tuleb avada ka eesti kirjanduse maailm. Küsimus on aga selles, kuidas seda teha. Et kirjandus jõuaks õpilasteni, peab õpetajal endal olema raamatute vastu huvi – veel parem kui lausa säde. Lisaks peab õpetaja teadma, kuidas tõhusalt kirjandusteostega tegelda. Selle asemel, et küsida, kas on läbi loetud, tuleks küsida hoopis, kas loetu on sinu omaks saanud. Samas on murekoht ka Eesti õppekavas. Raamatuid tuleks käsitleda peale kirjandustunni ka muudes tundides, näiteks ajaloos ja loodusõpetuses. Ülevaatamist vajab ka kohustusliku kirjanduse nimekiri, kuna praeguste kohustuslike raamatute valikut ei suudeta põhjendada. Eesti kirjandus tuleb muuta õpilastele tähenduslikuks, et ka see uks neile avaneks.
Lugemisuuring „Raamatuaasta lugemisuuring. Eestlane ja raamat“ koosneb mitmest osast: kvantitatiivuuring, kvalitatiivuuring (hõlmab fookusrühmi, raamatukogusid ja koole) ning veebipõhine lugemisküsitlus. Kogu projekti uurimistulemustest saab põhjalikuma ülevaate raamatuaasta lõpukonverentsil, mida korraldavad Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahvusraamatukogu ja mis toimub Eesti Rahvusraamatukogus 13. ja 14. märtsil 2026.