Doktorant arendas välja loomemajanduse poliitikate ideaaltüübid

Hoolimata sellest, et väga paljud linnad ja riigid on loomemajanduse poliitikaid rakendanud, on ainult üksikutes varasemates uuringutes püütud mõista, milles seisnevad loomemajanduse poliitikate põhimõttelised erinevused. Doktoritöös analüüsitud Euroopa linnade loomemajanduse poliitikad võimaldasid tuvastada kolm karakteristikut (loomemajanduse poliitika fookus või eesmärk, rakendatavate meetmete tüüp ja koordinatsiooni struktuur), mis määratlevad erinevused linnade loomemajanduse poliitikates. Nende karakteristikute baasilt arendas doktorant Külliki Tafel-Viia välja loomemajanduse poliitikate ideaaltüübid: (1) uue näoga linn, (2) kultuuriline loov linn, (3) loomemajanduse ettevõtluslinn. Ühe olulise järeldusena võimaldavad loodud ideaaltüübid väita, et loomemajanduse diskursuse teke on muutnud poliitikaid linnades sarnasemaks. Samas jällegi teine uurimistulemus näitas, et linnad ei kipu olema „puhast“ tüüpi, vaid pigem kombinatsioonid kahest ideaaltüübist. See jällegi viitab sellele, et sotsiokultuurilised ja institutsionaalsed tegurid mängivad (sama) olulist rolli linna loomemajanduspoliitika kujunemisel.  

Doktoritöö avardas ka poliitikate ülekande teemalisi diskussioone, keskendudes poliitikate omaksvõtule. Doktorant rakendas töös sotsiaalse innovatsiooni integraalset lähenemist, mis aitas tuvastada poliitikate omaksvõttu soodustavaid faktoreid. Tafel-Viia arendas välja raamistiku, mis sisaldab kolme loomemajanduse poliitika spetsiifilist ja erineval moel interaktsiooni soodustavat tegurit, mille abil analüüsida loomemajanduse poliitikates sisalduvat omaksvõtu võimekust. Ta leidis, et ülalt-alla loomemajanduse poliitikate omaksvõttu saab toetada kolme teguri kaudu: (1) linna loomemajanduse poliitika üldise fookuse valik (nt sektoripõhine või sektoriteülene lähenemine); (2) loomemajanduspoliitikate valitsemisstruktuuride (ümber)korraldus (nt võrgustikupõhised tugistruktuurid, osakondadevahelised struktuurid); (3) loomemajanduse poliitikate sihtgrupp ja kasusaajate ring (nt loomeettevõtluse valdkond, teised sektorid, laiem avalikkus).

Kolmanda temaatikana käsitles doktoritöö loomemajanduse diskursuse mõju erinevatele poliitikatele ja nendevahelistele seostele. „Antud töö kinnitas suundumust, et loomemajanduse diskursuse puhul tuleb rääkida märksa laiemast valdkondade konvergentsist, kui seda on varasematel aegadel loomemajanduse defineerimisel määratletud. Loomemajanduse poliitikate analüüs näitas, et loomemajandus ei ole tõlgendatav vaid majanduse ja kultuuri vaheliste suhete muutumisena, vaid seondub väga mitmete valdkondade põimumise ja lähenemise ehk konvergentsiga,“ täiendas Tafel-Viia. 

Arvestades, et loomemajanduse diskursus on juba oma olemuselt distsipliinide ülene, kinnitasid antud doktoritöö tulemused selgelt, kui oluline on loomemajanduse diskursust käsitleda distsipliinideüleselt. Erinevad loomemajandust defineerivad koolkonnad välistavad sageli ühe või teise aspekti loomemajanduse olemuse mõtestamisel, mis lõppkokkuvõttes limiteerib loomemajanduse diskursuse mõistmist. Distsipliinideülene lähenemine võimaldas ümber lükata teoreetilises kirjanduses valdava diskussiooni loomemajanduse diskursuse domineerivast mõjust kultuuripoliitikale; pigem osundasid analüüsi tulemused, et mõju laieneb veelgi enamatele (poliitika)valdkondadele. 

Avalik kaitsmine toimub Tallinna Ülikooli saalis M648. Kaitsmist saab jälgida ka Zoomi vahendusel.
Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli professor Indrek Ibrus ning Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor Tarmo Kalvet. Oponendid on Glasgow Ülikooli professor Philip Schlesinger ning Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Antti Juhana Ainamo.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.