1 Minuti Loeng: kuidas päästa maailma? (Triinu Jesmin)

Selle asemel, et tarbida maailma teisest otsast kohale toodud söögipoolist, tuleb eelistada kohalikku ning soovitavalt ka hooajalist toitu. Selliselt on toidu transpordi ja kasvatamise mõju keskkonnale tunduvalt väiksem. Lisaks maailmapäästmisele on kohaliku söögi tarbimisel ka teisi olulisi positiivseid mõjusid.

Pikkade tarneahelate tõttu on toiduaineid parema säilivuse huvides töödeldud. Täiendavalt on kasvatamise käigus lisatud veel erinevate kemikaalide kokteilile. Seega ei tea me tundmatut päritolu toitu ostes, mida me tegelikult sööme ega saa selle ohutuses tervisele kunagi kindlad olla. Seda rõhutas ka eelmisel aastal välja tulnud Riigikontrolli toiduohutuse audit.

Selle järgi on Eesti puu- ja köögiviljades umbes 2–3 korda vähem taimekaitsevahendite jääke kui näiteks Lääne- või Lõuna-Euroopast imporditud toodetes. Lisaks on Riigikontroll toonud ühe murekohana välja, et tarbijate info pinnalt tekib sageli ekslik arusaam, et taimekaitsevahendite toimeaineid analüüsitakse kõikides võetud proovides. Tegelikult see nii ei ole. Samuti on osades analüüsitud viljades olnud taimekaitsevahendite jääke küll normi piires, kuid organismile ohtliku taseme ületamiseks tohiks neid süüa väga väikeses koguses ja mitte iga päev. Lisaks vaadeldakse kõik taimekaitsevahendite jääke eraldi ning nende koosmõju organismile pole teada. Probleemiks on ka see, et ohtlike ainete sisalduse tuvastamine võtab aega kuni kuu ning isegi kui selgub, et toit oli inimeste tervisele ohtlik, on selle ajaga juba jõutud kaup ära müüa ja süüa.

Süsteem nimega OTT

Üheks lihtsaks ja mugavaks lahenduseks eeltoodud probleemidele on ka Eestis levinud otse tootjalt tarbijale ehk OTT. See on lihtne süsteem, kus kohalikud tootjad toovad regulaarselt oma kauba kokkulepitud kellaajal ja kohas otse sinuni. Samuti toetad oma lähinaabruse talunikku ning tema peret, ei maksa liigselt pika transpordiahela eest ning lood usaldusliku suhte oma toidukasvatajaga. Teades, kelle käest ja kust söök tuleb, on sul suurem teadlikkus ning ka kontroll selle üle, millistes tingimustes seda on kasvatatud.

OTTid tekivad ja tekitavad kogukondi, seega jäävad nad enamasti püsima pigem väikestes kohtades kui suures ja anonüümses Tallinnas. Suures linnas moodustuvad mõttelised kogukonnad suuremates asutustes ja ettevõtetes. Selle testimiseks käivitati Tallinna Ülikoolis tudengite interdistsiplinaarne ELU (Erialasid lõimiv uuendus) projekt. Projekti eesmärgiks oli välja selgitada ja katsetada, kas OTT lahendus oleks võimalik käima saada ka ülikoolis.

Projekti käigus viidi läbi uuring, kus küsitleti 315 tarbijat ja 46 kodumaist väiketootjat. Pooled vastanud tarbijates pidasid otse tootjatelt soetatud kaupa kvaliteetsemaks. See on nende sõnul parema maitsega, puhtam ning naturaalne. Kauba kätte saamiseks eelistaksid 31% vastanutest käest kätte lahendust ning 23% sooviksid kauba soetada kohalikult laadalt. Küsitletud tarbijatest vaid viiendik polnud huvitatud OTT süsteemi toomisest TLÜ taolisse suuremasse ametiasutusse. Kusjuures tervelt 87% vastanud tootjatest turustabki oma kaupa ise ja peavad ühte korda nädalas kõige paremaks varustussageduseks, kuid üle 67% peab vajalikuks kauba ettetellimist 2-3 päeva.

Sama projekti käigus viidi ülikooli ruumides läbi kohaliku toidu laat “Kas sa tead, mida sa sööd?”, mis kulges väga edukalt ning uuringutest välja tulnud kohaliku toidu kättesaadavuse probleem sai vähemalt selleks korraks lahendatud. Nüüd jätkatakse kaasaegsete lahenduste otsimisega, mis võimaldaksid TLÜ OTTi teha võimalikult mugavaks nii ostleja kui väiketootja jaoks ning välja töötatud mudelit edaspidi kasutada ka teistes asutustes või ettevõtetes.

Järgmine kord poes olles mõtle, kas sa ikka tead, mida sööd!