Teaduseetika nõustajate võrgustik

Teadustöö aluseks on teaduse eetos. Teadlastelt oodatakse, et nad vastaksid kõrgetele intellektuaalsetele nõudmistele ja eeldatakse, et nad tänu oma laiadele teadmistele käituvad loomupäraselt eetiliselt. Samas tõusetub aina mitmetahulisemal teadusmaastikul ja tihenevas konkurentsis ressursside pärast teadlaste töös keerukaid eetilisi dilemmasid ning tugevneb ebaeetilise käitumise risk nende teaduslikus tegevuses. 

Teadlase vastutus on olla teadlik ja järgida oma tegevuses teaduseetika põhimõtteid, kokkulepitud siseriiklikke (Hea teadustava, 2017) ja rahvusvahelisi (nt ALLEA, 2017)  hea teadustava printsiipe ning teadustegevusega seotud praktikaid käsitlevaid regulatsioone (sh seoses teaduspublitseerimise, teaduskoostööga, teadusprojektide taotlemise ja elluviimisega, teadusandmetega, intellektuaalsete ja varaliste õigustega, konfidentsiaalsuspõhimõtetega jms). Mitmetes teadusharudes on loodud omad eetikakoodeksid, mis annavad valdkonna teadlastele täiendavaid juhiseid teadustöö vastutustundlikuks läbiviimiseks (nt The International, Sociological Association's (ISA) Code of Ethics, Ethical Guidelines for Educational Research (BERA), The Association of Internet Researchers,  Eesti Psühholoogide Liidu eetikakoodeks, jms)

Samas on arusaadav, et iga teadlane üksi ei suuda orienteeruda teaduseetika valdkonna kõigis nüanssides ning seetõttu jagab Eesti Hea teadustava vastutuse väärtuste ja tegevuspõhimõtete järgimise eest teadusasutuse ja teadlase vahel, rõhutades ülikooli rolli toetava teadustöö keskkonna kujundamisel. Teadusasutuse vastutus hõlmab muuhulgas teadlaste teaduseetika alast nõustamist ning koolitust.

Eelöeldust lähtuvalt oleme ülikoolis sisustamas teaduseetika nõustajate rolli, kelle esmaseks ülesandeks on anda teadlastele nõu ja tuge, kuidas leida vastuseid ja lahendusi uurimisprojektide raames (sh rahastuse taotlemisel) tõusetuvatele keerukamatele eetikat puudutavatele küsimustele. See ei tähenda, et teaduseetika nõustajad ise suudavad kõigi küsimuste puhul välja pakkuda ainuõige või toimiva lahenduse, kuid nende toel saab nõu vajaja selgitada, milliseid samme tuleb astuda erinevates lahendusi vajavates olukordades. Teaduseetika nõustajate võrgustikus on kokku lepitud, et koostöiselt kogutakse ja tehakse teadlastele kättesaadavaks näitlikke materjale ja juhendeid tüüpilisemate olukordade ja dilemmade kohta. 

Hea teadustava on üks osa laiemast heade akadeemiliste tavade raamistikust. Nii on ka ülikooli tugisüsteemis erineva kompetentsi ja vastutusalaga spetsialiste:

• töötajate psühholoog-nõustaja, kelle toel saab otsida lahendusi toimetulekuks tööstressi ja keerukaks kujunenud inimeste vaheliste suhete korral
• üliõpilaste karjääri- ja nõustamiskeskuse spetsialistid, kes toetavad üliõpilasi olukordades, kus õpiraskused või keerukaks kujunenud suhted seavad takistusi edukaks õpingute läbimiseks
• võrdse kohtlemise volinik, kelle poole saab pöörduda tajutud ebavõrdse kohtlemise sh diskrimineerivad või ahistava käitumise puhul
• eetikakomitee esimees, kellele esitatakse taotlused läbiviidavate teadusuuringute andmekaitsealasete ja eetiliste aspektide hindamiseks, aga samuti formaalsed kaebused hea teadustava eiramise põhjendatud kahtluse korral.
• teaduseetika nõustajad, kelle roll on käesolevas juhises pikemalt lahti kirjutatud (vt allpool).

Tugisüsteemist kui tervikust saab täpsema ülevaate ülikooli senatis heaks kiidetud visioonidokumendist “Hea akadeemilise tava rakendamise tugisüsteem TLÜ-s”. Läbivalt lähtume põhimõttest, et juhtudel, kui on tekkinud kahtlus, et head akadeemilist tava (sh head teadustava) on rikutud või on vaja nõu tekkinud ebasoovitava olukorra lahendamiseks, tuleb võimalusel esmaselt tegutseda vastavalt ülikooli üldisele töökorraldusele pöördudes oma otsese töö korraldaja või seotud üksuse juhi poole; töösuhete alaste küsimuste korral nt ka personaliosakonna spetsialisti vms ametnike poole. Üliõpilase jaoks on esmasteks kontaktisikuteks õppenõustaja, õppekava kuraator, akadeemilise üksuse õppejuht ja direktor.

Kuna astume teaduseetika nõustajate rolli sisustamisel alles esimesi samme, siis lasub tänastel nõustajatel ühe ülesandena täpsustada töö käigus nõustajate tegevusvaldkonda seostades ja ühildades selle teiste hea tava tugisüsteemi liikmete rollidega (sh eetikakomitee, võrdse kohtlemise volinik, psühholoog-nõustaja, jt). See tähendab ühelt poolt, et teaduseetika nõustajad ei pane pahaks pöördumisi, mis küll puudutavad ühel või teisel moel hea teadustava järgimist, kuid võiksid kuuluda ülikooli tugisüsteemi teiste osapoolte kompetentsialasse. Teiselt poolt, tähendab see aga seda, et teaduseetika nõustajad võivad pöörduja edasi suunata mõne teise spetsialisti poole, kes antud konkreetses küsimuses on pädevam nõu ja tuge andma. Nii saavad teaduseetika nõustajad olla näiteks esmaseks sõltumatuks kaasamõtlejaks ja nõuandjaks edasiste sammude osas juhul, kui on tekkinud kahtlus, et teadustöö käigus on rikutud head teadustava. Samas oleme kokku leppinud, et teaduseetika nõustajate rolliks ei ole võimalikke rikkumisjuhtumeid lahendama või osapooli lepitama asuda.

• TLÜ õppejõud, teadlased ja doktorandid - saavad tuge eelkõige oma üksuse teaduseetika nõustajalt, kuid valdkondade üleste uurimisteemade ja -metoodikaga seonduvate teaduseetika alaste dilemmade ja küsimuste puhul võib pöörduda ka teiste teaduseetika nõustajate poole.
• Magistri- ja bakalaureusetööde juhendajad - üliõpilased pöörduvad teaduseetikaalastes küsimustes oma juhendaja poole, kes vajadusel küsib nõu teaduseetika nõustajalt.
• Õppesuundade ja uurimisgruppide juhid - võivad lisaks teaduseetika alasele nõustamisele pöörduda teaduseetika nõustajate poole head teadustava tutvustavate infotundide, ümarlaudade ja seminaride väljatöötamiseks ja korraldamiseks.

• Nõu küsimiseks teadustöö käigus (sh rahastuse taotlemisel) tõusetuvate teaduseetika-alaste keerukamate küsimuste osas vastuste ja lahendusteede leidmiseks;
• Nõu küsimiseks eetikakomiteele taotluse vormistamise käigus tekkida võivates küsimustes (sh. uurimisprojekti seisukohalt oluliste teaduseetika põhimõtete väljaselgitamine, võimalike lahenduste kaalumine, jms);
• Nõu saamiseks, kui on tekkinud küsimusi hea teadustava põhimõtete tähenduse, praktikas rakendamise erinevate tahkude, vms osas;
• Esmase nõu saamiseks, kui on tekkinud kahtlus, et hea teadustava põhimõtteid on rikutud - nõustajaga koos arutledes on võimalik paremini hinnata, kas ja kuivõrd tõsise rikkumisega võib olemasoleva info põhjal tegemist olla, ning saada nõu edasiste sammude osas. Nõustajad aitavad vajadusel eetikakomiteele või võrdse kohtlemise volinikule esitatavat kaebust koostada, kuid teaduseetika nõustajate rolliks ei ole võimalikke rikkumisjuhtumeid lahendama või osapooli lepitama asuda; 
• Abi saamiseks sobivate teaduseetika ja hea teadustava rakendamisega seotud juhendmaterjalide, tüüpvormide jms leidmisel; 
• Ettepanekute tegemiseks juhendmaterjalide, vormide jms kättesaadavuse parandamiseks või nende väljatöötamiseks ning laiemat sihtrühma puudutavast koolitusvajadusest teada andmiseks (sh vajalike infotundide, ümarlaudade ja seminaride osas vajaduse kommunikeerimine).

Nõustajateks on ülikooli akadeemilised töötajad, kellel on oma õppe- ja teadustöö kõrval huvi ja valmidus teaduseetika teemadega süvitsi tegeleda. Teadusprorektori korraldusega on kinnitatud esimesed teaduseetika nõustajad, kes täidavad vastavat rolli kuni 31.08.2023:

Raili Nugin             –  TÜHI, teadur (Raili.Nugin@tlu.ee)
Joe Noormets          –  LTI, teenekas lektor (Joe.Noormets@tlu.ee)
Madis Järvekülg     –  BFM, nooremteadur (emdies@tlu.ee)
Pille Petersoo          –  ÜTI, lektor (Pille.Petersoo@tlu.ee)
Meril Ümarik           –  HTI, dotsent (Meril.umarik@tlu.ee)

Digitehnoloogiate instituudi teadusteemade interdistsiplinaarsust arvestades oleme teinud kokkuleppe, et instituudi teadlased saavad pöörduda vastavalt temaatikale mõne teise üksuse nõustaja poole.