Liikumiskuu 2. teemanädal: VAIMNE TERVIS
Eelmisel nädalal tõime liikumiskuu fookusesse liikumise. Nüüd on teine teemanädal ja tähelepanu all on vaimne tervis. Sellega seoses palusime ÜTI sotsiaaltervishoiu professoril Merike Sisaskil vastata mõnele küsimusele.
Üha enam räägitakse vaimsest tervisest ning pööratakse sellele rohkem tähelepanu. Miks see nii on?
Inimene on tervik ja võimatu on lahutada füüsilist tervist vaimsest tervisest. Kui on probleeme füüsilise tervisega, siis avalduvad sümptomid ka vaimse tervise probleemidena ning vastupidi. Samamoodi on tervise hoidmise ja kaitsmisega – vormis on vaja hoida nii füüsist kui vaimu ning kõik see nõuab igapäevaseid praktikaid, sest vähemalt pool inimese tervisest arvatakse olevat sõltuv tema enda eluviisi valikutest. Viimase aasta kestnud COVID-19 poolt põhjustatud globaalne kriis on olnud vaimse tervise valdkonnale kui katalüsaator. Selgemalt kui kunagi varem on mõistetud, kui oluline on äärmuslikult mõjuda võivate stressisituatsioonide korral pöörata tähelepanu inimeste vaimsele tervisele – sealhulgas teadlikkuse tõstmisele, eneseabivõte toetamisele, probleemide varajasele märkamisele, vaimse tervise esmaabile, teenuste kättesaadavusele ning viimasena, kuid mitte vähem olulisena – ennetustööle.
Mida tähendab positiivne vaimne tervis ja mida negatiivne? Kuidas end kaitsta ja hoida?
Positiivne vaimne tervis ei tähenda pelgalt psüühika- ja käitumishäirete puudumist, see on midagi palju enamat. See on seotud subjektiivse heaoluga, kus positiivsed emotsioonid elus domineerivad negatiivsete üle. See on õnnetunde kogemine ilma õnnelik olemise kohustuseta. See on heaolu seisund, kus inimene on energiline ja suudab toimetada tulemusrikkalt. Samas tuleb silmas pidada, et see seisund on muutlik ja oluliselt mõjutatud ümbritsevast keskkonnast – nii füüsilisest, digitaalsest kui psühho-sotsiaalsest keskkonnast – aga ka elusündmustest. Seega on konstruktiivsem mõelda vaimsest tervisest ja heaolust kui inimese võimest kohaneda. Kellel on kohanemisvõime parem, sellel on ka vaimse tervis ja heaoluga paremad lood. Positiivse vaimse tervise hoidmisel arvatakse kesksel kohal olevat stressijuhtimise (sh emotsionaalse eneseregulatsiooni) oskused ning tähendusrikaste suhete ja tegevuste olemasolu inimese elus.
Mai on TLÜ-s liikumiskuu. Kuidas Te end ise liikumises hoiate ja miks see inimese füüsilise ja vaimse tasakaalu jaoks oluline on?
On väga lihtne vajuda mugavustsooni ning unustada, et kõige elementaarsem hea enesetunde tagatis on regulaarne liikumine. Kuigi ma pean väga oluliseks piisavat aega niisama olemiseks ja logelemiseks (ise ma selles kahjuks väga osav ja kompetentne ei ole, pean pidevalt harjutama), tundub vahel väga vajalik, et oleks mingi stiimul või „ora“ väljastpoolt, mis liikuma sunniks. Väikse võistlusmomendi sissetoomine kolleegide vahele nagu TLÜ liikumiskuu, on väga tervitatav. Minul soodustavad liikumist kaks „ora“ – saksa lambakoerad Yo-Yo ja Maximus. Kui õhtu on käes ja jalutuskäik ikka veel tegemata, siis need kaks samal ajal nii lootusrikast kui etteheitvat silmapaari lihtsalt sunnivad sõltumata ilmast kodust välja minema. Kui pikka jalatuskäiku ei jõua, siis 20-30 minutitki.
Kevad on ülikoolis stressirohkem nii õppejõududele kui ka tudengitele - andke mõned lihtsad nipid, kuidas stressi märgata ja sellest hoiduda?
Stress on normaalne osa elust ning parajal määral stressi hoiab inimesed tegusa ja aktiivsena. Probleemid algavad siis, kui stress muutub ülemääraseks ning stressorid kuhjuvad või nende mõju kujuneb väga pikaajaliseks. Kevadeti ülikoolis on sellist ebasoodsat olukorda paraku väga raske vältida. Kui stressi korral on piiratud võimalus sellele reageerida ürgselt looduslikul moel – võideldes või põgenedes – siis võivadki hakata tekkima stressi negatiivsed tagajärjed tervisele. Ülemäärane stress mõjub nii füüsisele kui vaimule, põhjustades väsimust, unehäireid, ebamääraseid valusid, immuunsüsteemi nõrgenemist, ärevust, kurbuse- ja lootusetusetunnet. Suvepuhkus terendab küll päästerõngana, kuid on oluline turgutada ennast igal ajahetkel, siin ja praegu.
Üks soovitus enda turgutamiseks on vitamiinid. Apteegis saada olevad suukaudselt manustatavad vitamiinid on meile rohkem tuttavad, aga sellel kevadel on Peaasjad käivitanud lisaks vaimse tervise vitamiinide kampaania. Vaimse tervise vitamiinid on hellitusnimi nendele viiele valdkonnale, mis aitavad meil vaimset tervist paremini tasakaalus hoida: uni, toitumine, füüsiline aktiivsus, suhted ja meeldivad emotsioonid. Esmalt soovitatakse teha vaimse tervise vitamiinide TEST, et saaks läbi mõelda, mil moel inimene ise praegusel ajal oma vaimset tervist tasakaalus hoiab. Testi abil on võimalus oma vaimse tervise alustalasid veel paremini enda toetamiseks toimima panna. Tasakaal on peaasi!
Teine soovitus on teha tutvust Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) värske materjaliga selle kohta, mis siis on stressi ajal oluline ja kuidas oma negatiivsete tunnete ja mõtetega paremini toime tulla? Pildimaterjaliga illustreeritud tööriistakast sisaldab lihtsaid kuid toimivaid soovitusi enesetunde parandamiseks ja praktilisi harjutusi nende treenimiseks (sh audiofaile). Selle materjali tutvustamiseks on hiljuti tehtud TLÜ 1-minuti loeng ning pisut pikemalt saab lugeda tutvustust ERR Novaatorist.
