Riigi- ja poliitikateadused PhD

Sisseastumiste ajakava

Riigi- ja poliitikateaduste õppekava täiendavad vastuvõtunõuded:

• Vastuvõtueksamile eelnevalt tuleb esitada potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud ja juhendaja poolt allkirjastatud doktoritöö kava (doktoritöö projekt), mille alusel toimub valikuliste kandidaatidega vastuvõtueksam intervjuu vormis.

Doktoritöö kavandi struktuur (5-10 lk + kirjandusallikate loetelu):   

• (1) doktoritöö teema, sh lühikokkuvõte uurimisprobleemist, mida doktoritööga püütakse lahendada        
• (2) töö eesmärgid, peamised uurimisküsimused ja -ülesanded või tööhüpoteesid                
• (3) lühiülevaade olulisematest teemakohastest varasematest uuringutest ja teoreetilisest seisukohtadest koos kirjanduse viidetega
• (4) andmed ja uurimismeetodid, mida on plaanis kasutada uurimisprobleemi lahendamiseks, sh valimi koostamise põhimõtted
• (5) tööplaan, doktoritöö valmimiseks vajalikud ressursid ja võimalikud riskid

Hindamiskriteeriumid:

Doktoritöö kavandi (40%) eest on võimalik saada maksimaalselt 40 p, mis jagunevad järgnevalt:

• teema aktuaalsus, uurimisprobleemi uudsus ja olulisus (max 10 p);
• valitud teoreetilise ja metodoloogilise raamistiku põhjendatus ja seos ühiskonnateaduste instituudi teadus- ja arendustegevusega (max 10 p);
• uurimisplaani selgus (max 10 p);
• uurimuse teostatavus ühiskonnateaduste instituudis (max 10 p).

Intervjuu (60%) eest saab maksimaalselt 60 p. Intervjuu hindamiskriteeriumid:

• kandidaadi orienteerumine riigi- ja poliitikateaduste põhiseisukohtades/aktuaalsetes probleemides (max 10 p);
• motivatsioon doktoriõpinguteks/lõpetamiseks (max 10 p);
• valmisolek tööks ülikoolis nooremteadurina (max 10 p);
• varasema õppe- ja töökogemuse seotus riigi- ja poliitikateaduste teadus-arendusprojektiga (max 10 p);
• suutlikkus põhjendada doktoritöö kavandis tehtud valikuid (max 10 p);
• suhtlemis- ja väljendusoskus (max 10 p).

Juhendajate kontaktid on leitavad: https://www.tlu.ee/yti/kontaktid

Juhendajate uurimisvaldkonnaga on võimalik tutvuda: https://www.etis.ee

Triin Lauri

Triin Lauri on Tallinna Ülikooli võrdleva avaliku poliitika professor ja ERC StG (alustava teadlase grandi) võitja. Tema juhitav ERC grant EDUMERIT uurib koolivalikupoliitikaid ja nendega seotud kogemusi ning seda, kuidas need kujundavad inimeste õiglusarusaamu ja poliitikaeelistusi.

Doktoriõppes õpetab ja juhendab Triin sotsiaalpoliitika, valitsemisteooriate ja võrdleva uurimisdisainiga seotud teemadel. Tema peamised uurimishuvid hõlmavad võrdlevat heaolupoliitikat, hariduslikku ebavõrdsust ning turuloomet avalikes teenustes. Nendel teemadel on ta kas juhtimas või osalemas mitmes rahvusvahelises teadusprojektis ja veab Heaoluteaduste tippkeskuses Heaolupoliitikate uurimisrühma.

Ekspert eetris, Triin Lauri: „Kas lapse perekondlik taust ja haridustulemused on omavahel seotud?”

Triin Lauri Eesti Teadusinfosüsteemis

Mari-Liis Jakobson

Mari-Liis Jakobson on võrdleva poliitika professor ning projektide SIDESTREAM ja POLINERA juht. Tema uurimishuvid seonduvad populismi ja poliitilise radikaliseerumise avaldumisvormide ning mõjudega, mh populistlike ja paremradikaalsete erakondade strateegiate ja võimekusega kõnetada eri valijarühmi ning parem- ja vasakradikaalse poliitika mõjudega rändetaustaga isikute poliitilisele lõimumisele ja hargmaisele poliitilisele osalusele ja identiteedile. Samuti osaleb ta SustainERA projektis, kus tema vastutusvaldkond on keskkonnateemaline poliitiline kommunikatsioon.

Mari-Liis Jakobson Eesti Teadusinfosüsteemis

Leif Kalev

Politoloogia professor. Politoloogia õppekaval õpetab ta riigiteooriat ja kodakondsuse ning poliitilise eestvedamisega seonduvaid kursuseid. Tema teadustöö seondub eeskätt riikluse ja kodakondsusega, samuti poliitikateaduste põhimõõtmete (politics, policy, polity) suhete ja praktiliste rakendustega. Kalev on Eesti esimese põhjaliku poliitika ja valitsemise aluste kõrgkooliõpiku projektijuht, autor ja toimetaja, samuti kolme avaliku poliitika kõrgkooliõpiku projektijuht, autor ja toimetaja. Hetkel juhib Eesti meeskonda Horizon Europe Democrat projektis, mis arendab nüüdisoludes toimivat demokraatlikku kodakondsusharidust. Leif Kalevil on ka tippametniku kogemus avalikust sektorist – aastatel 2012-2015 töötas ta Siseministeeriumis korrakaitse ja rändepoliitika asekantsleri ning kantslerina.

Leif Kalev: 1 minuti loeng „Kuidas ületada poliitiline seisak?“

Leif Kalev Eesti Teadusinfosüsteemis

Raivo Vetik

Võrdleva poliitika professor. Politoloogia õppekaval õpetab ta poliitilise kultuuri- ja rahvussuhetega seotud aineid. Tema teadustöö seostub samuti eeskätt rahvussuhetega. Nende teemadega seonduvad ka kõik tema viimase aja teadusprojektid, näiteks rände- ja lõimumisuuringute keskne Twinning projekt MIRNet või teadusprojekt DIMA, mis käsitles poliitilisi ja sotsiaalpsühholoogilisi lõimumiskonteksti mõjureid. Lisaks on Raivo Vetik olnud kõigi Eesti integratsiooni monitooringute läbiviimise juures ning 2014-2015. aasta Inimarengu Aruande peatoimetaja.

Raivo Vetik Eesti Teadusinfosüsteemis

Birgit Poopuu

Birgit Poopuu on rahvusvaheliste suhete professor ja Tallinna Ülikooli ühiskonna instituudi rahvusvaheliste suhete ja tulevikuuuringute suunajuht. Birgiti hiljutine uurimistöö on uurinud Süüria revolutsiooni Süüria aktivistide vaatenurgast. Tema peamine eriala on feministlikud rahu- ja konfliktiuuringud ning tema peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad rahvusvaheliste suhete tundmist revolutsioonilisest vaatenurgast; rahumeelsust; teadmusloome poliitikat; Naised, rahu ja julgeolek poliitikat; kriitilisi IR teooriaid ja kriitilist relatsionalismi. Birgit on ajakirja Ariadne Lõng toimetaja. Tema peatselt ilmuv teos Handbook of Knowledge and Expertise in International Politics (Oxford University Press) uurib teadmusloome poliitikat maailmapoliitikas (kaas-toimetajad Berit Bliesemann de Guevara, Katarzyna Kaczmarska, Xymena Kurowska ja Andrea Warneckega). Birgit on leitav Twitteris @BirgitPoopuu.

Birgit Poopuu Eesti Teadusinfosüsteemis

Peeter Selg

Valitsemise- ja poliitikaanalüüsi professor. Politoloogia õppekaval õpetab ta poliitikateaduste teooria ja metodoloogia kursust. Tema teadustöö seondub eeskätt võimuteooria, nurjatute probleemide ja relatsioonilise lähenemisega ning ta on ka Eesti Teadusagentuuri personaalse grandi hoidja. Antud teemaga seostub ka tema teadusprojekt „Relatsiooniline lähenemine nurjatute probleemide valitsemisele“.

Peeter Selg Eesti Teadusinfosüsteemis 

Anu Toots

Anu Toots on sotsiaalpoliitika teenekas professor, kes on edukalt juhendanud mitmeid doktoritöid heaoluriigi arengute ja valdkondlike reformide teemadel. Metodoloogiliselt eelistab ta võrdlevaid analüüse ja poliitika ülekande raamistikke. Olles Euroopa tasandil seotud heaoluriigi nn sotsiaalse investeeringu (SI) pöörde mõtestamisega, on ta doktoritööde juhendamisel huvitatud eeskätt SI rakendamisest riikide ja uute valdkonnapoliitikate (nt digiteenused, eluase) lõikes.

Anu Toots Eesti Teadusinfosüsteemis

Georg Sootla

Georg Sootla on avaliku poliitika teenekas professor. Georgi teadustöö on keskendunud valitsemise korraldusele nii struktuuri- kui poliitika kujundamise protsessi aspektidest. Tema uurimistöö keskmes olnud valitsemisreformid, valitsuskabineti ja selle tugistruktuuride arengud ning kesk- ja kohaliku valitsuse suhted nii võrdlevas perspektiivis kui siirdeühiskondade spetsiifika vaatevinklist. Samuti on uurimistöö olnud keskendatud kohalike omavalitsuste, metsandussektori ja keskkonnavaldkonna, maksunduse ja riigi ning kogukonna siseturvalisuse korralduse uuringutele koostöös vastavate Eesti ametnikodadega (Siseministeerium Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium). Georg Sootla on nõustanud ja analüüsinud Eesti metsapoliitika ja Riigimetsade Majandamise Organisatsiooni kujundamist ning Eesti omavalitsuste koostöö arengut Läänemaal, Hiiumaal, Raplamaal ning omavalitsuste ühinemisi. Samuti haldusreformi.

Georg Sootla Eesti Teadusinfosüsteemis

• Tugev teoreetiline ja metodoloogiline baas riigi- ja poliitikateadustes, hõlmates võrdlevat poliitikat ja poliitika analüüsi, valitsemisteooriaid, poliitikateooriat ja rahvusvahelisi suhteid. Doktoriõpe toetab süstemaatilist mõtlemist, teooriate loovat rakendamist ning metodoloogilist mitmekesisust.
• Fookus poliitika ja ebavõrdsuse seostele, sealhulgas heaoluriigi arengutele, sotsiaalsetele lõhedele, võimusuhetele ja avaliku poliitika mõjudele. Uurimisküsimusi käsitletakse nii kohalike, riiklike kui ka rahvusvaheliste ja mitmetasandiliste protsesside kontekstis.
• Teaduspõhine ja uurimiskeskne õpikeskkond, kus doktoriõpe on tihedalt seotud professorite teadustöö (vt õppejõud) ja rahvusvahelise teadusruumiga. Doktorante julgustatakse osalema teadusvõrgustikes, konverentsidel ja ühistes aruteludes, mis toetavad nende kujunemist iseseisvateks teadlasteks.
• Individuaalne ja paindlik õpitee, mis lähtub doktorandi uurimisprojektist, teaduslikest huvidest ja arenguvajadustest ning võimaldab kujundada isikupärase akadeemilise profiili.
• Regulaarsed ülikooli, instituudi ja TEHA teadusseminarid, kirjutamislaagrid ja meetodikoolid, mis soodustavad kollegiaalsust ja akadeemiline dialoogi ning arendavad argumenteerimis- ja esitlusoskusi toetavas teadlaskogukonnas.
• Rahvusvaheliselt orienteeritud doktoriõppe loogika, kus rõhk on teadlaseks kujunemisel, interdistsiplinaarsusel ja varajasel lõimumisel rahvusvahelistesse teadus- ja aruteluvõrgustikesse.

• Riigiteaduste Instituudi teadussuund (Politics and Government - poliitika ja valitsemine) on rahvusvaheliselt evalveeritud ning riiklikult akrediteeritud;
• õpetavad Eesti juhtivad asjatundjad, sh seitse professorit: Georg Sootla, Raivo Vetik, Leif Kalev, Peeter Selg, Mari-Liis Jakobson, Triin Lauri (õppekava juht);
• doktorantidel on võimalus osaleda õppekava õppejõudude teadus- ja arendusprojektides, sealhulgas rahvusvahelistes kõrgetasemelistes alusuuringutes (nt Euroopa Teadusnõukogu ja Horizon Europe’i projektid) ning rakenduslikes poliitikakujundamisele suunatud uuringutes;
• riigi- ja poliitikateaduste doktoriseminarid, mis võimaldavad tagasisidet professoritelt ning kaasdoktorantidelt toimuvad vähemalt kord kuus;
• rahvusvaheliste kogemuste omandamiseks toetatakse osalemist konverentsidel, seminaridel, suvekoolides ning õppimist ERASMUS programmi raames välisülikoolis;
• Instituut aitab võimaluste piires kaasa doktorantide artiklite avaldamise võimalustele, sh ajakirjas Acta Politica Estica ja koostöös Rahvusvaheliste- ja sotsiaaluuringute instituudiga ilmuvas ajakirjas Studies of Transitionsition States and Societies;
• Instituut arvestab individuaalseid ootusi ja töölkäimise vajadust;
• Tallinna Ülikooli doktoriõppes õppijad on vabastatud õppekulude hüvitamisest. Lisaks on võimalik taotleda õppetoetust üleülikoolisest rahastusest.

Õppenõustaja: Triin Vendik

E-post: yti-ope@tlu.ee
Telefon: 6409 452