Indrek Ibrus Eesti Ekspressis: Eesti e-õpet ei tohi anda globaalsete platvormide kätte
Tänases Eesti Ekspressis kirjutab meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus platvormiseerumisega seotud probleemidest.
Loos "Eesti e-õpet ei tohi anda globaalsete platvormide kätte" nendib Ibrus, et "Möödunud nädal tõendas üldiselt Eesti haridussüsteemi paindlikkust ja head seisu." Alt leiab artikli lühikokkuvõtte:
Kiita saavad käepäraseid platvorme kiirelt töösse haaranud ning ristkasutada püüdnud pedagoogid, ent Ibrus hoiatab:
"Tulemuseks on aga see, et Google on tasapisi Eesti haridussüsteemi kõigis astmetes üle võtmas. Ning see võib olla veel üks käimasoleva kriisi väga probleemne tagajärg. Üllatumiseks suurt põhjust ei ole.
Ennekõike Google ja Amazon, aga ka mitmed muud platvormid, näiteks Tencent ja Alibaba, on juba aastaid tegutsenud eesmärgiga pugeda sisse elutähtsatesse avalikesse teenustesse. Nad koguvad oma kasutajate kohta kriitilist infot – nii tervisliku olukorra kui ka õpivõime, oskuste ja laiema võimekuse kohta. Inimeste baasvõimekuse andmeäris tugevalt sees olemine, oma klientide viimse detailini tundmine lisab suurplatvormide turupositsioonile kindlust, mille kõigutamine tavapärases turuheitluses ei ole enam ettekujutatav. Nii on praegune kriis Google’ile ja veel mitmele platvormile nagu jõulud," selgitab ta.
"Milles on selle suundumuse olulised probleemid lisaks sellele, et platvormid meie pealt teenivad ja et me oma elusid nende poolt seatud raamidest enam välja ei saa? Esimene on üleilmsete platvormide olematu suhe Eesti omakultuuriga," märgib Ibrus. Pikemas perspektiivis võib see aga tähendada seda, et "Eesti omakultuuri tähendusruum eesti õpilaste jaoks kuhtub vaikselt." Samamoodi on õigustatud mure ka haridus- ja kultuuriinnovatsiooni pärast. Innovatsiooniuuringutes ilmneb, et rahvusvahelised suurfirmad "ei edenda kohalikku innovatsioonisüsteemi ei ressursside ega teadmiste vahetusega."
Ibrus pakub lahendusena välja üleskutse: "nüüd, kui sunnitud distantsõppe tõttu on e-õppe võimalused ja piirangud kõigi silme ees, kui enamikul abiõpetajaist vanematel on eri rakenduste vahel rööprähklemisest silm krillis, on paras hetk hakata digiriigile kombekohast õpikeskkonda arendama." Veegi enam: "käimasolev kriis ja digikultuuriaasta peaksid ka Eesti digitaliseeritud haridussüsteemile tähendama restarti."
