Filmi- ja meediablogi

Madis Järvekülg: "Huvi muusikast kirjutamise ja kõnelemise vastu on mind lapsepõlvest saatnud."

Madis Järvekülg kaitses aprillikuus Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis oma doktoritööd pealkirjaga „Facebook kui digitaalne muusikaplatvorm: Eesti muusikakultuuri kommunikatiivne ümberorganiseerumine“.

madis_j2rvekulg

Kuidas jõudsid oma uurimisteema juurde?

Alustasin ülikooliõpinguid Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal. Tegin seda teadmisega, et soovin saada muusikaajakirjanikuks, -kriitikuks. Sellest lähtudes valisin ka oma bakalaureuse- ja magistritöö ainese: analüüsisin ajakirjanduslikke tekste, et muusikateemalist avalikku tähendusloomet paremini mõista ning seeläbi ise paremaks muusikaspetsiks kujuneda. Doktorantuuri kandideerides tahtsin sama teemaga jätkata ning Tallinna Ülikooli meedia õppesuund võimaldas seda uutmoodi raamistada: nüüd hakkasin tegelema rohkem digimeedia mõjuga kultuuridünaamikale ning -majandusele. Doktoritöö protsess oli avatud ja avastuslik, täpsemad teemafookused selgusid töö käigus – artikkel artikli kaupa – vastavalt sellele, mida järgemööda kogunev empiiriline materjal kätte andis. Aga huvi selle vastu, kuidas muusikast kõneldakse ja sellest kirjutatakse on mind lapsest saati saatnud.

foto
Madis Järvekülg aprillis pärast oma doktoritöö kaitsmist

Kuidas muudab sinu uurimistöö maailma?
Minu uurimistöö lisab maailma mõned killud uut teadmist selle kohta, kuidas globaalsed platvormiettevõtted Facebooki näitel väikeriigi muusikakultuuri ja -tööstuse sotsiaalsust kujundavad. Kuna tegemist on kvalitatiivse, interpretatiivse ja induktiivse uurimusega, ei saa salata, et suur osa selle väärtusest ilmneb pigem kontseptuaalsel tasandil, seotud selgitavate mõttekäikudena. Töö liidab laias laastus kolm suhteliselt spetsiifilist temaatilist akadeemilise kirjanduse kogumit, mida pole sel moel varem ühendatud. Maailma need mõtted ei muuda, kui siis kellegi omailma kuskil meedia- ja muusikauuringute äärealadel. 

Millised olid Sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Ma lihtsalt pühendusin sellele. Sõna „salanipp“ annaks justkui mõista nagu doktorantuuri oleks võimalik kuidagi trikitades hõlpsamalt läbida. Minu kogemus seda ei kinnita. Tuleb lihtsalt päris palju (enamjaolt individuaalset) tööd teha ja olla valmis kompromissideks elus väljaspool akadeemiat. Veel tuleb loota, et ülikool ja juhendaja loovad töö õigeaegseks lõpetamiseks soodsad tingimused. Sellega mul vedas. 

Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?
Eredalt jääb meelde see, kuidas pooleks aastaks Brisbane’is Queenslandi tehnikaülikoolis kolmandat artiklit kirjutamas käisin ning kuidas pandeemiast tulenevad tegurid seda takistasid. Midagi naljakat selles aga polnud.

Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks “tark eluviis”?
Aus, uudishimulik, mitmekesisust toetav, teistega arvestav ja tasakaalukalt kriitiline eluviis on tähenduslik ja tark eluviis. Võime aina keerulisemaks muutuva meedia- ja kultuurikeskkonnaga edukalt kohaneda, on tarka eluviisi kandev põhioskus. 

Millised on Sinu järgmised väljakutsed?
Hetkel on käsil kahe teadusartikli kavandamine-kirjutamine. Uurimisprojektis “Kultuuri avaandmelahenduste avaliku väärtuse ahelad” teadurina osalemine on positiivses mõttes väljakutseid pakkuv. Olen teadlik nii oma nõrgematest kui ka tugevamatest külgedest akadeemilise töötaja ning õppejõuna. Nõrkade külgede kallal tuleb pidevalt tööd teha – see on samuti paras väljakutse. Kaugemad väljakutsed võivad olla seotud järgmise uurimisprojekti algatamisega või postdoktorantuuriga välismaal. Mis, millal ja kuidas – see kõik vajab veel mõtlemisaega…

Päisefoto autor: Arno Mikkor