Trad.Attack!-i "Sõit" - Making Of
BFMikate erikursus "Muusikavideo tootmine" on videopõllule toonud mitu huvitavat uut tuuleiili. Täna räägib oma kogemusest Trad.Attack!-i uue video režissöör Pille Kannimäe.
Millise õppeaine raames muusikavideo valmis?
Video valmis erikursuse "Muusikavideo tootmine" raames, mida viisid läbi Anneli Savitski ja Johannes Christian Kask Widescreen Stuudiost. Õppekava, kus õpin, on magistriõppekava nimega Televisioon: režii, toimetamine ja tootmine. Erialalt spetsialiseerun režissööriks. Hetkel käimas II ehk viimane õppeaasta.
Mis oli Sinu roll võtteplatsil (neid oli õige mitu)?
Minu roll võtteplatsil oli eelkõige režissöör, kuid kuna sageli kõik minu ideed algavad esmalt visuaalist, siis on ka kunstniku töö üks lahutamatuid protsesse minu lugude vormumise juures, nõnda ka selle video puhul. Mulle on alati meeldinud visuaalsusega vaeva näha ja luua maailmaid, mis ühendavad omavahel sürreaalse ja reaalse. Muidugimõista sündis kogu ilu aga tänu minu ääretult tublidele ja leidlikele abilistele, kes kogu füüsilise töö lõpuks ikkagi peamiselt enda kanda võtsid.
Mida uut juurde õppisid ja milliseid juba selgeks õpitud oskusi kasutada said?
Antud video filmimine oli nii professionaalsel tasemel minu jaoks seni teine samalaadne kogemus, kätkedes endas kõiki neid filmimaailmale omaseid komponente alates ideekavandi vormistamisest põhjaliku shotlisti koostamiseni ja võtteplatsil vägede juhatamiseni. Sellele eelnes läinud kevadel samuti BFMi õppe raames aset leidnud lühifilmi protsess, milles käigus saadud õppetundidele toetudes oli sel korral juba oluliselt lihtsam toimetama hakata. Nüanse aga, mis lühiflmi protsessist erinesid, jagus küllaga. Näiteks oli minu jaoks esmakordne töötada selliste võtete puhul lastega, kes ka meie õppejõudude poolt tulnud tarkuse põhjal on üks väljakutsuvamaid seltskondi võtteplatsil üldse ja nõnda ka oli. Lapsed, kelle leidsime Hanna-Liina Võsa Muusikalikooli õpilaste seast, olid siiski aga ülimalt tublid ja oli rõõm tajuda, kui lihtne on neid ühe sellise ideega inspireerida. Lisaks, kuna võtteperiood leidis aset ilma poolest aasta heitlikumal aastaajal, oli ülimalt keeruline võttepäevi planeerida ja risk, et kogu kontseptsioon lõpuks läbi kukub, oli väga suur. See õpetas vist kõige enam seda, kuidas valmistuda ette ja käituda olukordades, kus kõik ei pruugi minna alati nii, nagu planeeritud ja kuidas teatud keerulistes situatsioonides veidi paremini ehk otsuseid langetada. Suurim kogemus tuli ilmselt aga taaskord selle arvelt, kust ja kuidas leida nõnda piiratud eelarve raames, nagu üldjuhul kooliprojektid ikka on, inimesi, tehnikat, transporti, kõiksugu dekoratsioone-rekvisiite jne. Üllatusin aga ääretult positiivselt inimeste ja ettevõtete vastutulelikkuses, kes tõttasid meile appi peamiselt vaid heast tahtest ja omast vabast ajast. Kuna kaamerakogemust on mul selja taga juba aastaid, siis see oli kindlasti üks omadusi, mis mind kõvasti selle protsessi puhul toetas, olles eriti vajalik oskus operaatoriga suhtemisel ja shotlisti ning storyboardi koostamisel. Kindlasti on ka BFMi õpe pannud omi mõtteid nii sisuliselt kui visuaalselt oluliselt kriitilisema pilguga hindama ja analüüsima. Omaette kogemuse ja õppetunni andis mulle ka video montaaž, kuna muusikavideo puhul on neid võimalusi ikka omajagu, kuidas lugu konkreetselt üles ehitada ja pinget kruvida. Suurimaks väljakutseks selle video valmimise juures võin lugeda aga hoopiski videomaterjali koloreerimise, kuna ka selles osas on võimalusi tohutult ja detailidega võikski peensusteni mängima jääda. Lõppkokkuvõttes ongi suurimaks õpetajaks võtteplats ja protsess ise, mitte „koolipingi-teooria“ ja ma siiralt loodan, et mulle tuleb neid võimalusi veel, kus end proovile panna.
Kas selle kogemuse varal oled edaspidi muusikavideote tegemisest huvitatud?
Olen alati olnud huvitunud kõiksugu lavastuslikest protsessist, kuid muusikavideo on kindlasti žanr, kus saab oma mõtted pisut vabamalt lendu lasta ja sisuliselt annab see sulle loomingulise inimesena võimaluse „teha, mida tahad“. Kindlasti äratas selle muusikavideoga tegelemine minus tungi veelgi katsetada ja seda just režissöörina. Olin kuni BFMi tulekuni harjunud olema nn „ühe-mehe-tiim“ ehk siis filmima, heli salvestama, valgustama jne kõike korraga, kuid olles saanud nüüd „korralikes“ võttemeeskondades töötades tunda, et ma „võingi“ režissöörina keskenduda vaid ühtedele kindlatele ülesannetele, muretsemata seejuures tehniliste probleemide pärast, tundub ikka äärmiselt suurepärase ja nauditava privileegina. Ja lisaks ka privileegina päriselt teostada kuskil sinu sisesoppides seni peidus olnud mõtteid. Trad.Attack!-ile tehtud muusikavideo oli tugevaks tõestuseks sellele, et ma võin päriselt oma hullude ideedega lagedale tulla ja neid on ka päriselt võimalik teostada, kui vaid ise piisavalt tahta ja vaeva näha. Vaata videot siit!
Foto: Tanel Meos
Küsimused: Ele Arder