Mudelipõhine õpianalüütika toetab õpetajate arengut ja õpilaste mõtlemisoskusi
Eesti Teadusagentuuri (ETAG) rahastatud uurimistöö „Mudelipõhine õpianalüütika õpilaste kõrgemate mõtlemisoskuste edendamiseks“ (2022–2025) keskendus sellele, kuidas mudelipõhine õpianalüütika toetab õpetajate professionaalset arengut ja õppijate kõrgemate mõtlemisoskuste kujunemist.
Projekti koordineeris Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudist haridustehnoloogia professor Kairit Tammets.
Uurimisprojekti lähtepunktiks oli vajadus paremini mõista, kuidas õpetamisviisid ja õppijate individuaalsed eripärad mõjutavad nende arengut tehnoloogiarikastes õpikeskkondades. Eriti keerukaks osutus see kõrgemate mõtlemisoskuste (nagu kriitiline mõtlemine ja probleemilahendus) ning õppijate mõtlemise arendamisel ja toetamisel.
Kui õpetajal on võimalus mõista, kuidas õppijad õpivad, ning kasutada õpianalüütika tööriistu, mis aitavad klassiruumis kogutud andmeid tõlgendada ja kasutada õpetamise parandamiseks, suureneb tema võime õppimist tõhusamalt suunata.
Projekt asetas keskmesse õpetaja rolli. Kui õpetajal on võimalus mõista, kuidas õppijad õpivad, ning kasutada õpianalüütika tööriistu, mis aitavad klassiruumis kogutud andmeid tõlgendada ja kasutada õpetamise parandamiseks, suureneb tema võime õppimist tõhusamalt suunata. Seda lähenemist nimetatakse mudelipõhiseks õpianalüütikaks – süsteemid ei toimi siin "musta kasti" põhimõttel, vaid tuginevad pedagoogilistel ja valdkonna mudelitel, mis annavad selgema ülevaate õppimisest.
Hiljutine teaduskirjanduse ülevaade kinnitas vajadust mudelipõhise lähenemise järele, mis muudab õpianalüütika tööriistad läbipaistvamaks ja õpetajale praktiliselt rakendatavaks. Analüüs näitas, et pedagoogilis-psühholoogiliste mudelite lõimimine on võtmetähtsusega, suurendamaks nende tööriistade tähenduslikkust ja mõju klassiruumis. Isegi kui tööriist on läbipaistev, vajab õpetaja olukorraspetsiifilisi oskuseid, et andmeid mõista ja tõlgendada. Seetõttu tugines uurimus teoreetiliselt Blömeke jt (2015) mudelile, mis rõhutab, et ilma selliste oskusteta pole ka kõige nutikamatest süsteemidest kasu.
Uuringud on näidanud, et professionaalse arengu toetamine aitab õpetajal paremini mõista, mida andmed näitavad, ning seeläbi oma õpetamisviise ja otsuseid parandada. Projektis töötati välja õpetajate koolitusprogramme, kus katsetati erinevaid õpianalüütika prototüüpe. Uuriti, kuidas muutusid õpetajate teadlikkus ja hoiakud ning kuidas mõjutas nende õpetamispraktikaid.
Nelja aasta jooksul osales projektis üle 300 õpetaja, kaudselt mõjutas see enam kui 2000 õppijat.
Miks see oluline on?
Projekt tõi kokku kaks seni sageli eraldiseisvat uurimisvaldkonda – õpianalüütika (Learning Analytics) ja õpetajate professionaalse arengu (Professional Development). Õpianalüütika annab õpetajatele andmepõhise ülevaate õppimisest ja õpetamisest, samas kui professionaalse arengu programmid aitavad neid andmeid mõista ja praktikasse rakendada.
Nende kahe ühendamine loob uut tüüpi teadmisel põhineva õpetaja arengu mudeli, kus õpetaja roll muutub andmete kasutajast nende teadlikuks tõlgendajaks ja otsustajaks. Selline lähenemine aitab paremini mõista tehnoloogia rolli õppimises, suurendab õpetaja iseseisvust ja enesekindlust ning toetab õppijate kõrgemate mõtlemisoskuste kujunemist.
Projektis kaitsti neli doktoritööd, nende tulemusi esitleti rahvusvahelistel konverentsidel ja teadusajakirjades, ning töö andis tõuke kahele Horizon Europe projektile, millest ühte koordineerib Tallinna Ülikool (professor Kairit Tammetsi eestvedamisel).
Tutvu projektiga seotud doktoritöödega:
- Uus nutikas abimees märkab looderdajaid ja tõhustab õpilaste rühmatööd
- Õpetaja peaks olema edasiõppija ning eeskujuks teistele!
- Doctoral dissertation developed a machine learning model to assess collaboration quality in classrooms
- Doctoral Thesis: Teachers Adopt New Data-Enriched Practices Through Collaborative Learning