Digiblogi

Vilistlane Kaia Iva

Kaia Iva lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika ja füüsika õpetaja eriala. Ta on töötanud pedagoogi, õppealajuhataja, riigikogu kui ka valitsuse liikmena. Täna on Kaia Iva ametis Türi vallavalitsuse hariduse, kultuuri ja sotsiaalosakonna juhatajana. 2017. aastal pälvis Kaia Iva Tallinna Ülikooli silmapaistva vilistlase tunnustuse.

Kaia Iva matemaatika

Mis mõjutas otsust just matemaatika eriala õppima minna ja miks valisite õppimiseks Tallinna Ülikooli eelkäija Pedagoogilise Instituudi?

Elukutsevalikutest on mul esimene mälestus, kui olin 5-aastane. Olin veendunud, et minust saab traktorist, sel ajal oli minu kodukolhoosis üks hästi vahva traktorist Taimi, isegi mu nukk sai tema järgi nime.

Foto Kaia Iva isa kunagisest traktorist, millega Kaia Ivale väga sõita meeldis

Kui olin riigikogu liige, kutsuti mind koolidesse esinema ning üheks teemaks, mis õpilasi alati paelus oli „Matemaatikat päris elus vaja ei lähe“. .. Selleks olin noppinud ajakirjandusest, pankade reklaamidest ja ka poliitiku tööst juhtumeid, kus matemaatika mittetundmine, segased mõisted, loogikavead ja vildakas protsentarvutus lasi inimestel päris kummaliste järeldusteni jõuda.

- Kaia Iva

Esimeses klassis olin veendunud, et hakkan õpetajaks, sest punase pastakaga tööde parandamine tundus maailma ägedaim tegevus. Veelgi suurem selgus saabus kaheksandas klassis. Meie klassis õppis 41 õpilast ja mitme jaoks oli matemaatika liiga raske. Pakkusin oma abi ja nii hakkasime väikese pundiga peale tunde koos ülesandeid lahendama. Valmistasin ette põhivara materjali ja valemite lehed, näidisülesanded ning ülesanded koos lahendamiseks. Kevadeks jõudsime nii kaugele, et kõik sooritasid eksami rahuldavalt. Ja mina olin aru saanud, et mulle see sobib. Keskkoolis vaimustusin programmeerimisest, nii et keskkooli lõpus siiski kahtlesin, et kas TPI programmeerimine või õpetajakutse. Peale jäi esialgne soov. Pedagoogilise instituudi valisin, kuna lootsin, et seal on just õpetajaks ettevalmistus põhjalikum. Usun, et mul oli õigus.

Kas ja kuidas aitavad õpitud oskused praeguse töö juures? Kas on mõni spetsiifiline oskus, mille eest tänulik olete?

Igal juhul on õppimine kui protsess ja selle käigus omandatud oskused vajalikud kogu elu vältel. Süsteemsus, vaimne pingutus, tähtaegadest kinnipidamine (sh minut enne lõpptärminit valmis saamine), olulise-ebaolulise eristamine, ajakasutus, meeskonnatöö. Matemaatika puhul kindlasti oskus luua seoseid, analüüsivõime, järelduste tegemine, loogika, numbrite ja faktide põhjal suure pildi nägemine ning ka vigade märkamise oskus. Kõik need tulevad igas ametis kasuks – eriti juhi töös.
Kui olin riigikogu liige, kutsuti mind koolidesse esinema ning üheks teemaks, mis õpilasi alati paelus oli „Matemaatikat päris elus vaja ei lähe“. Ausalt öeldes naelutas selle teema tahvlil nägemine paigale ka need õpetajad, kes varem vabandasid, et neil on loengu ajal muid pakilisi toimetusi. Mõistagi oli tunni eesmärk lõpuks jõuda vastupidisele järeldusele. Selleks olin noppinud ajakirjandusest, pankade reklaamidest ja ka poliitiku tööst juhtumeid, kus matemaatika mittetundmine, segased mõisted, loogikavead ja vildakas protsentarvutus lasi inimestel päris kummaliste järeldusteni jõuda.
Küllap ilmekaim oli see, kus jõudsime järeldusele, et joobes autojuhtimine on ohutum kui kainena roolis olemine. Nimelt üritati veenda riigikogu, et suurte traktorite juhtimiseks tuleb hakata traktoristidelt nõudma BE-kategooria juhiluba, sest olemasolev statistika näitas, et BE-lubadega juhid põhjustasid oluliselt vähem õnnetusi kui vaid B-kategooria lubadega traktoristid. Riigikogu majanduskomisjoni istungi andmetel on B-kategooria lubadega juhid põhjustanud 84% õnnetusi ning BE-kategooria lubadega 16% õnnetusi. Nii riigikogu majanduskomisjonis kui ka lastega tunnis sai asi üsna lihtsasti klaariks, tõin näitena välja väite, et kained juhid on põhjustanud 84% õnnetustest ja joobes juhid 16% liiklusõnnetustest. Kui vaid 16% õnnetustest on põhjustatud joobes juhtide poolt, siis on ju selge, et purjus peaga auto juhtimine on palju ohutum kui kainena. Eks! Lastega leppisime lõpuks kenasti kokku, et keegi ei lähe koju jutuga, et Iva soovitas enne autorooli minekut mõned õlled teha.

Kas ja kuidas on ülikooli ajal loodud kontaktid tööturul abiks olnud?

Tasub mõelda, kas Sa soovid õppida eriala, mis on universaalne ja mida saab kasutada umbes tuhandes ametis.

- Kaia Iva

Tööturul on mind aidanud ikkagi eelkõige töökus, püsivus, sihikindlus ning koolis omandatud mõtlemis- ja analüüsivõime, argumenteerimisoskus. Kuid meeldivaid hetki kunagiste kaaslaste ja õppejõududega on sageli ette tulnud. Usun, et need on väga olulised vaimse ja emotsionaalse tasakaalu hoidmisel. Ja eks ikka on ette tulnud ka olukordi, kus mõnda infot või taustateadmist saab uurida endise õpingukaaslase käest.

Kes oli õpingute ajal kõige meeldejäävam õppejõud?

Õppejõudude hulgas oli palju toredaid inimesi, ikka kõik erinevad, kuid igaühel omad erilised küljed. Minu lemmikained olid matemaatiline analüüs ja programmeerimine. Programmeerimist õpetas Peeter Normak, haruldaselt kiire ja nõtke mõtlemisega õppejõud. Kuid mäletan ninanipsu, mille sain talle teha. Kuna olin keskkoolis päris põhjalikult programmerimist õppinud, siis oli see minu jaoks ka kaunis lihtne ülikoolis. Kord dikteeris Normak ühe ülesande teksti. Kuna ülesanne oli üsna arusaadav, siis panin programmi kohe otse dikteerimise ajal vihikusse kirja. Kui ta oli lõpetanud ja auditooriumi ette tagasi jõudnud (tal oli komme energilise sammuga laudade vahel ringi käia) oli ka minul programm valmis ja pastakas laual. Minu jõudeolek jäi talle silma ja järgnes nõudlik küsimus, et miks ma tööd ei tee. Vastasin, nagu asi oli – valmis! Selle peale tuli Normak oma energilise sammu ja üsna võiduka ilmega minu laua juurde. Võidukas ilme kadus, aga märkasin üht-teist, sellist tunnustavat pilku. Samuti on eredalt meeles õppejõud Tamara Sõrmus ja Lembit Andresen.

Kuidas tundub omandatud hariduse konkurentsivõime ja kas olete rahul oma kooli ja erialavalikuga?

Muidugi oli mu ülikooli valik parim! Koolis olin seejärel küll tööl vaid 10 aastat, olin nii matemaatika- kui loogikaõpetaja, õpetasin programmerimist ja arvutikasutust laiemalt. Olin ÜKT koordinaator ja õppealajuhataja. Kuid arusaadavalt on mind kõigis teistes ametites alati aidanud omandatud üldised teadmised, loogika, analüüsivõime ning oskus mõelda ja pingutada.
Loogikat vajas nii vastamine ajakirjanike küsimustele ...

... kui ka tervituskõne pidamine, kui andsin üle aasta perearsti tiitlit perearst Karmen Jollerile.

Aga kõik eelnevad argumendid kaalub üle see, et Karu tänava ühika 4. korrusel kohtusin oma tulevase abikaasaga, kellega oleme nüüdseks abielus olnud 36 aastat, meil on toredad lapsed ja oleme jätkuvalt tänulikud selle kunagise kohtumise eest.

Mida soovitate kahtlevatele noortele, kas minna matemaatikat õppima?

Mõtelda selgeks, kas see on see, mis Sulle huvi pakub. Kas mõtlemine on Sinu jaoks põnev? Kas Sa pead klaari pead ja selget loogikat oluliseks? Tasub mõelda, kas Sa soovid õppida eriala, mis on universaalne ja mida saab kasutada umbes tuhandes ametis. Soovin edu kõigile kunagistele-praegustele-tulevastele ülikoolikaaslastele!


Kaia Iva portreefoto autor: Aron Urb

Artikkel on valminud ELU projekti tulemusena. Rühma liikmed: Kati Lehtroos, Taavi Lepiko, Jaanus Lille, Karolin Rannik, Helerin Saarma ja Andreas Unt

.