Matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüs
Matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüsi teemasid koondav bakalaureuseõpe annab laiapõhjalise hariduse kõrgemast matemaatikast ja selle rakendusvaldkondadest: statistikast, majandus- ja finantsmatemaatikast ning andmeanalüüsist. Matemaatikaõpingud arendavad analüütilist ja loogilist mõtlemist, mida väärtustatakse kõrgelt nii avalikus kui ka erasektoris.
Miks matemaatika?
Carl Friedrich Gauss on öelnud: "Matemaatika on teaduste kuninganna.“
Matemaatika on väärikas – selle juured ulatuvad aastatuhandete taha, kuid sihikindel pilk on suunatud kaugele tulevikku. Kuigi me seda ei näe, on see alati kõikjal meie ümber.
Me elame infotehnoloogia ajastul, kus igal elualal kogutakse ja töödeldakse hulgaliselt andmeid. Just siin tulebki appi rakendusmatemaatika, sest tänapäevased andmed on reeglina digitaalsed ning nende analüüsimisel kasutatakse spetsiifilisi metoodikaid ja tarkvara.
Kuhu edasi?
Eriala lõpetajad töötavad riigi- ja omavalitsusasutustes ning ettevõtetes statistikute, analüütikute, kindlustusmatemaatikute ja arvutispetsialistidena. Need on vaid mõned näited ametitest, kus rakendatakse matemaatika ja andmeanalüüsi oskusi, sest matemaatika on tänapäeval seotud peaaegu kõigi elu- ja tegevusvaldkondadega.
Lõpetajad on oodatud jätkama õpinguid meie matemaatikaõpetaja magistriõppes või IT-valdkonna magistriõppekavadel. Bakalaureuseõpe annab aluse ka matemaatika, matemaatilise statistika ja finantsmatemaatika magistriõppeks mujal ülikoolides.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
- Kestus: kolm aastat
- Õppevorm: päevaõpe
Olulised eriala- ja üldained
Matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüsi bakalaureuseõpe annab laiapõhjalise hariduse kõrgemast matemaatikast ja selle rakendusvaldkondadest: statistikast ning majandus- ja finantsmatemaatikast. Vabaainete arvelt on võimalus täiendada oma teadmisi ka teistes valdkondades peale matemaatika.
Vastuvõtt
Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.
Vastuvõtt on lävendipõhine (lävend on 65 punkti).
Vastuvõtueksam koosneb kolmest osast: matemaatika riigieksam (lai või enne 2014. aastat sooritatud matemaatika riigieksam) 60%; kirjalik test 30%; vestlus 10%.
Kirjaliku testi maksimaalne tulemus on 30 punkti ning vestluse maksimaalne tulemus 10 punkti.
Testis hinnatakse loogilise mõtlemise võimekust ning üldiseid arusaamasid matemaatikast. Vestlusel hinnatakse sisseastuja motivatsiooni valitud erialal õppimiseks.
Näide: sisseastujal on riigieksami eest saadud 70 punkti, testil sai 18 punkti (30-st võimalikust punktist) ja vestlusel 6 punkti (10-st võimalikust punktist). Sisseastumiskatse tulemus on siis järgmine: 0.6*70+18+6=66p, ehk lävend on ületatud.
Palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, kirjutusvahendid, kalkulaator ja joonlaud.
Tagasisidet tulemustele on võimalik saada e-kirja teel piret.murel@tlu.ee.
Keda ootame õppima?
Oled sobiv kandidaat, kui ka sinu arvates on matemaatika rohkem kui ainult arvutamine – sa tajud ilu matemaatikas ning naudid teiste jaoks keeruliste mõttemängude ja ülesannete lahendamist. Kui sind huvitab matemaatika rakendamine erinevates eluvaldkondades või õpetajatöö, siis on meie eriala sulle sobivaimaks valikuks!
Tallinna Ülikool on matemaatika vallas haridust pakkunud juba üle 100 aasta. Ülikoolil on kaasaegne linnak Tallinna kesklinnas. Meil on tänapäevane õpikeskkond ja väikesed õpperühmad – see kindlustab üliõpilasekeskse ja toetava õppeprotsessi. Ülikoolil on vajaliku matemaatilise tarkvaraga varustatud arvutiklassid, kuhu on võimalik ka väljaspool regulaarset õppetööd aegu broneerida.
Võta ette ka virtuaaltuur meie ülikoolilinnakus!
Õppekeskkond
- Eriala omandamist toetab väike tudengite arv, mis võimaldab õppejõul toetada õppijat individuaalsel tasemel.
- Meie õppejõud pakuvad vastavalt vajadusele konsultatsioone ja üliõpilasel on alati võimalus murede ja rõõmude korral pöörduda õppekava juhi või õppenõustaja poole.
- Tudengi edu ja tagasiside on meie jaoks tähtis, seetõttu toimuvad iga-aastaselt konsultatsioonid õppekava juhiga.
- Toetame üliõpilast erialase töö leidmisel. Üle poole meie kolmanda kursuse tudengitest töötavad erialastel praktikakohtadel.
- Korraldame iga-aastaseid võistlusi, mille käigus saab üliõpilane mängulisel viisil panna proovile oma teadmised.
- Õpingute käigus läbitakse õppeaine ELU (erialasid lõimiv uuendus), kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega koostavad projekti endale huvipakkuval teemal, valides seejuures ise sobilikud viisid oma ideede teostamiseks.
- Ülikooli õpikeskus on mõeldud üliõpilastele ja õppejõududele õppe- ja teadustöö tegemiseks. Akadeemilise Raamatukogu õpikeskus asub Astra õppehoones. Abi õpikeskuse kasutamisel osutavad teenindajad ja erialareferendid.

Õppejõud
Tatjana Tamberg
Tatjana Tamberg on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli aastal 1996 ning 1999. aastal kaitses Tallinna Ülikoolis teadusmagistri kraadi. Doktorikraadi kaitses ta aastal 2012 Tallina Tehnikaülikoolis.
Õppejõuna töötab Tatjana alates 1996. aastast. Ta on esinenud ettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel ning tema teadushuvi on rühmateooria valdkonnas.
Tatjana Tamberg Eesti Teaduse infosüsteemis
Jüri Kurvits
Jüri Kurvits lõpetas 2001. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli gümnaasiumi matemaatika ja informaatika õpetaja erialal. Hetkel on Kurvits Helsingi Ülikooli doktorant matemaatika didaktika alal. Ta on mitmekülgne õppejõud, näiteks on ta olnud matemaatika riigieksami koostaja ning hindamiskomisjoni liige, viinud läbi innovaatilisi matemaatikatunde nii õpilastele kui tudengitele ja töötanud selle nimel, et matemaatikaõpe oleks põnev ja populaarne.
- Aastal 2012 pälvis Jüri Kurvits Tallinna Haridusameti tunnustuse „Aasta innovaatiline õpetaja“.
Samuti on ta võitnud erinevaid õpetajate konkursse ning auhindu nii osalejana kui ka juhendajana:
- 2011. aastal I koht konkursil „Huvitav veebivahend õppetöös“.
- 2015. aastal sai juhendatud üliõpilastöö „Kuldlõiget otsides“ üleriigilisel konkursil „Teeme tunni huvitavaks“ eriauhinna "Lõimingu preemia gümnaasiumiastmes".
Jüri Kurvits esineb aktiivselt konverentsidel. Vaata tema HITSA hariduskonverentsi „NUTT* tuleb peale“ ettekannet „Muuta ei tohi töötada vanaviisi". Samuti on lektor töötanud välja ning viinud läbi hulganisti õpetajate täiendkoolitusi nii Eestis kui ka välismaal.
- Jüri Kurvits valiti 2019. aastal digitehnoloogiate instituudi kolme parima õppejõu hulka.
- Samuti on ta 2019. aasta "Mina muudan õppimist" visiooni kandja.
- ETV saatesarja "Maailma kõige targem rahvas" osaleja, kes tõi matemaatika näitel välja, kuidas võiks õppimine ja õpetamine tegelikult koolis toimuda.
Jüri Kurvits Eesti Teadusinfosüsteemis
Anna Šeletski
Anna Šeletski lõpetas Tallinna Ülikooli 2001. aastal gümnaasiumi matemaatika ja informaatika õpetaja erialal. Ta kaitses doktorikraadi Tallinna Ülikoolis matemaatika erialal 2011. aastal.
Anna Šeletski töötab õppejõuna alates aastast 2006. Ta on õpetanud matemaatikat, füüsikat, digitaaltehnikat, loogikat ja programmeerimist ning masinjoonestamist kutsekoolis kaheksa aastat. Anna on koostanud e-õppematerjale ning pälvinud oma töödele e-kursuse kvaliteedimärke. Alates 2014. aastast töötab ta matemaatika lektorina Tallinna Ülikoolis, kus ta õpetab nii matemaatikutele kui ka teiste erialade tudengitele matemaatilise analüüsi, algebra ja geomeetria, diskreetse matemaatika alaseid kursuseid.
- Anna Šeletski on 2020. aasta silmapaistev õppekava kuraator.
- Ta pälvis 2020. aastal rektor Tiit Landi tänukirja matemaatika bakalaureuseõppekava kureerimise eest ning panuse eest üliõpilaste arvu suurendamisel.
Anna Šeletski on esinenud mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud rahvusvaheliste konverentside korraldamisel.
Anna Šeletski Eesti Teadusinfosüsteemis
Maria Zeltser
Maria Zeltser on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatika ja matemaatilise statistika eriala. Ta kaitses 2001. aastal Tartu Ülikoolis matemaatikadoktori kraadi, olles vaid 24-aastane.
Maria Zeltser on avaldanud õpiku finantsmatemaatikas ja üle 40 teaduspublikatsiooni ridade ja jadade summeeruvusteooria valdkonnas, mis on matemaatilise analüüsi üks suundadest. Ta on osalenud projekti “Keskhariduse e-õppe laiendamine” töörühma töös.
Muu hulgas on Maria esinenud ettekannetega mitmetel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. Ta loeb loenguid matemaatilisest analüüsist, tõenäosusteooriast ja statistikast, diferentsiaalvõrranditest, väljateooriast ning finantsmatemaatikast. Maria töötas pikka aega Ergo Kindlustuses statistik-analüütikuna ja Swedbankis andmespetsialistina, kus üheks tööülesandeks oli ka programmeerimine. Pikka aega oli Maria Zeltser Tartu Ülikooli üliõpilaste võistkonna juht rahvusvahelistel võistlustel, kus varem on ta esinenud ka ise ja pälvinud kolmanda koha.
Maria Zeltser Eesti Teadusinfosüsteemis
Mart Abel
Abel on kaitsnud doktorikraadi matemaatika erialal Tartu Ülikoolis 2003. aastal. Seejärel läbinud järeldoktorantuuri Ateena Ülikoolis aastatel 2003–2004.
Õppejõuna töötab Abel alates aastast 1999. Tema uurimisvaldkonnad on seotud topoloogiliste algebratega. Ta on avaldanud üle 55 teadusartikli ning üle kümne matemaatikat populariseeriva artikli. Mart Abel on koostanud koostööna kaks ülesannete kogu ning toimetanud kaks rahvusvahelise konverentsi artiklite kogumikku. Abel on ajakirja "Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis de Mathematica" toimetaja. Lisaks on ta osalenud topoloogiliste algebrate vallas mitmete rahvusvaheliste konverentside korraldamisel ja olnud kolmel korral peakorraldaja. Mart Abel on võtnud osa Eesti ülikoolide võistkondades rahvusvahelistel koolinoorte ja üliõpilaste olümpiaadidel nii võistleja kui ka juhendajana.
Mart Abel Eesti Teaduse Infosüsteemis
Madis Lepik
Madis Lepik on lõpetanud 1982. aastal Tallinna Ülikooli matemaatika–füüsika erialal ja Tartu Ülikooli aspirantuuri (doktoriõppe) pedagoogika erialal. Ta kaitses 1999. aastal Tartu Ülikoolis väitekirja matemaatika didaktikast ja talle on omistatud teaduste kandidaadi (PhD) kraad.
Lepik on avaldanud arvukalt teaduspublikatsioone matemaatika õppimise ja õpetamise probleemidest. Dotsent on Põhjamaade matemaatika didaktika uurijate assotsiatsiooni juhatuse ja ajakirja Nordic Studies in Mathematics Education toimetuskolleegiumi liige. Ta on töötanud ka gümnaasiumi matemaatika õpetajana ja on koolimatemaatika õpikute autor. Ülikools õpetab Lepik tulevastele matemaatikaõpetajatele matemaatika didaktika põhikursuseid.
- Madis Lepik on Vabariigi Presidendi 2018. aasta Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler.
- Ta on panustanud Eesti ühiskonna, hariduse ja kultuuri arengusse, mis tõi kaasa tunnustuse Tallinna Ülikooli Sajandi vilistlane.
- 2020. aastal pälvis Lepik Tallinna Ülikooli teenetemärgi Eesti matemaatikaõpetajate koolitamise eestvedamise eest.
Millistel erialadel võib tööd leida?
Bakalaureusekraadiga matemaatikud leiavad tööd finantsasutustes, kindlustusseltsides, IT-firmades, statistikaametis ja mujal.

Edasiõppimisvõimalused
Kolmeaastapikkuse bakalaureuseõppe loogiliseks jätkuks on magistriõpingud matemaatikaõpetaja erialal. Magistritasemel võib edasi õppida aga veel paljudel teistelgi erialadel, näiteks statistika, majandus, infotehnoloogia, avalik haldus.
Vilistlased
Matemaatika eriala lõpetanud Tarass Snitsarenko videolugu:
Vilistlased Ave Mitt ja Eve Sirel on läbi teinud karjääripöörde ilma matemaatika erialast kaugenemata. Informaatika ja matemaatika õpetajaks õppiv Ave Mitt töötas Swedbankis, kuid läks hiljuti tööle matemaatikaõpetajaks. Eve Sirel töötas 10 aastat koolis, kuid nüüd on ta oma koha leidnud operatsioonide juhina LHV Varahalduses.
Loe vilistlaste valikute kohta edasi
Meie matemaatika eriala vilistlane ja Keila Kooli matemaatikaõpetaja ning TLÜ külalislektor Madis Loorents teab omast käest, et matemaatika annab tugeva aluse, mille peale tulevikus edukas karjäär ehitada. Matemaatiline mõtlemine tuleb kasuks ka igapäevasemates tegevustes. Kuidas?
Sarnased erialad
Informaatika
Digitehnoloogiate instituut
Informaatika erialal õpid looma häid ja toimivaid digilahendusi, mis ühendavad tehnoloogia, kasutajakogemuse ja andmed kasutajasõbralikuks tervikuks. Õpingute käigus saad põhjalikud teadmised tehnoloogiliste lahenduste loomisest, mis on jätkusuutlikud, läbimõeldud ja lähtuvad inimese tegelikest vajadustest.
