Kirjalik tõlge
Tehnoloogia kiire areng ning masintõlke ja tehisaru üha laialdasem kasutamine tõlketurul on vahel tekitanud küsimuse, milleks õppida tõlkimist. Meeles tuleks siiski pidada, et ehkki tõlkija profiil ja pädevused on aja jooksul muutunud, ei ole nõudlus analüüsivõimeliste ja laiapõhjalist kompetentsi omavate tõlkespetsialistide järele kuhugi kadunud.
Kirjaliku tõlke õppekava arendab tõlkeoskusi nii tarbe- kui ka kunstiliste tekstide suunal ja on mõeldud sulle, kui oled huvitatud professionaalse tõlkija karjäärist või pead oma igapäevatöös sageli tõlkima. Lisaks praktiliste tõlkeoskuste ja masintõlkealase kirjaoskuse arendamisele pakub õppekava ühtlasi võimalust luua laiem arusaam tõlketeadusest kui akadeemilisest distsipliinist.
Ootame sind õppima, kui oled lõpetanud bakalaureuseõppe (või sellega võrdsustatud õppe) mistahes erialal, sul on väga hea eesti keele ja inglise keele oskus, suurepärane kirjalik väljendusoskus, konstruktiivne kriitikameel ning analüüsivõime. Ühtlasi ootame, et su oleks siiras soov ja motivatsioon tegeleda tõlkimise ja tõlketeadusega.
Laiapõhjaliste erialateadmistega tõlkijaid ja toimetajaid vajatakse väga paljudel erialadel. Meie lõpetajad töötavad rahvusvahelistes institutsioonides, tõlkebüroodes, kirjastustes, ettevõtluses jm.
Miks tulla meile õppima?
- Kui leiad pärast bakalaureuseõppe läbimist ükskõik millisel erialal, et sind huvitab tõlkimine, on kirjaliku tõlke õppekava Tallinna Ülikoolis just õige koht õpingute jätkamiseks.
- Meie õppekava arendab mitmekülgseid teadmisi ja oskusi tõlkimise valdkonnas, võimaldades sul keskenduda kas tarbetekstile (majandus-, õigus- ja tehnikatekstide tõlge) või kunstilise teksti (proosa, luule, draama, esseistika) tõlkimisele.
- Osa õppetööst moodustavad teoreetilised ja kultuuriloolised kursused, mis annavad tõlkimiseks vajaliku teoreetilise aluse, toetavad magistritööks läbiviidavat uurimustööd ning arendavad sind akadeemilises plaanis.
- Teoreetilistel kursustel tehakse ka rühma- ja iseseisvaid töid, mis tagavad eelduse tulla toime kiiresti muutuval tõlketurul.
- Sama oluline on praktiline tõlkimine, kus käsitletakse erinevat tüüpi tekstide tõlkimist ja toimetamist ning masintõlkealase kirjaoskuse arendamist. Tõlke- ja toimetusharjutuste käigus lihvid oma väljendusoskust nii võõr- kui ka emakeeles ning arendad tõlkijale väga vajalikku analüütilist mõtlemisoskust.
- Humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuses ei nähta tõlget mitte kiire ärategemist nõudva tehnilise ülesandena, vaid sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi tingiva protsessina.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
- Kestus: 2 aastat
- Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad neljapäevast laupäevani)
- Õppekavas on nii teoreetilisi kui ka praktilisi aineid. Teoreetilistel ainetel on sageli ka praktiline väljund, tehakse erinevaid rühmatöid või harjutatakse praktilist suulist ja kirjalikku väljendusoskust.
- Magistriõpingute lõpul kaitsed valitud uurimisteemal magistritöö.(vt magistritööde
koostamise juhendit siin).
Olulised eriala- ja üldained
Kirjaliku tõlke õppekavas on ühendatud praktilised ja teoreetilised teadmised tõlkimisest.
Valik- ja vabaainete abil saad sa kujundada ainulaadse profiili, keskendudes tarbe- või ilukirjandusliku teksti tõlkimisele (või mõlemale).
Õppekavas on kohustuslike ainete moodul:
- toimetamine
- keel ja kultuur
- psühholingvistika
- sissejuhatus tõlketeadusesse
- tõlkimise alused ja masintõlke järeltoimetamine
Lisaks kuulub sellesse moodulisse magistriseminar, mis aitab luua eeldused magistritöö kirjutamiseks ja erialapraktika, mida sooritad väljaspool ülikooli mõnes (rahvusvahelises) organisatsioonis, tõlkebüroos vms kohas, kus sul on võimalik tutvuda tulevase töökeskkonna ja miks mitte ka tulevase tööandjaga.
Õppekava valikained on:
- semantika ja pragmaatika
- tarbetekstide tõlge
- ilukirjanduse tõlkimine
- uurimissuunad ja -meetodid tõlketeaduses
- erikursus tõlkimisest
- erikursus tõlketeadusest ja kultuuriloost
- tõlketööstus ja tõlkeprojekti juhtimine
- vene õigekeele probleeme (vene emakeelega tudengitele)
- välispraktika
- Keele ja kultuuri kursusel saad ülevaate sellest, mis on keel ning kuidas me keelt kasutame. Kursusel käsitletakse keelt ja kultuuri antropoloogilise lingvistika perspektiivist. Saad rühmatööna kätt proovida oma tehiskeele loomisel või uurida keelepartnerlusprojektiga mõnda keelt, mida veel ei tunne. Kursus lõpeb ettekannetega oma loodud keelest või keelte võrdlusest.
- Tõlkimise aluste kursuse raames saad ülevaate kirjaliku tõlke erialast, kognitiivsest tõlketeadusest (mis keskendub tõlkija uurimisele) ja tõlke-eetikast. Ühtlasi tehakse sissevaade masintõlke kirjaoskusega seotud problemaatikasse. Kursusel saad harjutada lihtsamate (tarbe)tekstide tõlkimist ja analüüsida enda ja teiste tõlkeid, mis aitab kujundada valmidust spetsialiseeruda edaspidi mõne kindla eriala tekstide tõlkimisele. Samuti arutletakse kursuse raames tõlkimise olemuse üle.
- Magistriseminaris aitab luua aluse uurimistöö kirjutamisele, sest kirjaliku tõlke õppekava täitmine lõpeb magistritöö kaitsmisega. Kursusel saad ülevaate tõlketeaduse erinevatest uurimisvaldkondadest ja uurimismeetoditest ning sellest, kust otsida erialakirjandust ning mismoodi koostada akadeemilist uurimistööd. Magistriseminar on praktilise suunitlusega kursus, kus iga üliõpilane töötab enda valitud uurimisteemaga. Magistriseminari eesmärk on lihtsustada ja kiirendada magistritöö valmimise protsessi.
- Erialapraktika eesmärk on saada (juurde) otsest kogemust tõlkimisega või toimetamisega seotud tööturu kohta, kontrollida ülikoolis õpitu praktilist rakendatavust ja sõlmida isiklikke suhteid võimalike tulevaste tööandjate ja tellijatega. Erialapraktika baasi valid omal soovil. Erialapraktika võib toimuda näiteks mõnes tõlkebüroos nii kodu- kui ka välismaal või mõne tõlget kasutava organisatsiooni tõlkeosakonnas, konkreetse suure tellimuse täitmiseks loodud tõlkijate konsortsiumis, tõlkeid või sõnastikke avaldavas kirjastuses või väljaande toimetuses, terminikomisjonis vm terminitööd tegevas rühmas või tõlkealaga seotud teadusasutuses.
- Psühholingvistika kursusel õpid keele ja psühholoogia seoseid kõige laiemas mõttes. Kursus hõlmab selliseid valdkondi nagu esimese ja teise keele omandamine, loomade kommunikatsioonisüsteemid ja inimkeel, kakskeelsus, mentaalse leksikoni ülesehitus, keeleline maailmapilt, mälu, moodsad psühholingvistilised uurimismeetodid jne. Kursus käsitleb tõlkimist kui psühholingvistilist protsessi ning õppetöö käigus tutvud tõlkeprotsessi tänapäevaste uurimisvõimaluste ja -meetoditega.
- Tõlketööstuse ja tõlkeprojekti juhtimise kursusel tutvud erinevate tõlketehnoloogiatega, lisaks saad ülevaate tõlkeprojekti juhtimise põhimõtetest (kliendi ja tõlkijate suhtlus, tõlkeprojekti migreerimine ühelt platvormilt teisele, kvaliteedikontrolli teostamise vahendid jne) ja tõlketööstuse toimimise põhimõtetest.
- Sissejuhatus tõlketeadusesse annab ülevaate tõlketeaduse peamistest teoreetilistest käsitlustest ja olulisemates kontseptsioonidest, tõlketeaduse ajaloost ja tõlkimise institutsionaliseerimisest. Kursus aitab luua teoreetilise baasi tõlketeadusliku uurimistöö koostamiseks.
- Ilukirjanduse tõlkimise kursus on praktiline ja suur osa tööst on individuaalne. Õppejõud on siin toimetaja rollis ja aitab leida adekvaatsemaid tõlkelahendusi.
- Tarbetekstide kursusel antakse esimesed näpunäited erinevate tarbetekstide tõlkimiseks ning tutvustatakse tarbetekstide eripära ning variatiivsust. Töö käigus tehakse praktilisi tõlkeharjutusi, loetakse erialast kirjandust, tegeletakse terminitööga ning õigekeelsuse ja kirjaliku väljenduse parandamisega.
- Uurimissuunad ja -meetodid tõlketeaduses tutvustab tõlketeaduse peamisi uurimissuundi ja -meetodeid, mis hõlmavad erinevaid uurimisvaldkondi nagu kirjandus-, meedia- ja kriisitõlge. Saad ülevaate sellest, kuidas püstitada asjakohaseid uurimisküsimusi ja valida vastav uurimismeetod tõlketeadusliku uurimistöö läbiviimiseks ning selle struktureerimisest ja tavadest.
- Erikursus tõlketeadusest ja kultuuriloost pakub ülevaadet Eesti tõlkeloo peamistest perioodidest ja murrangutest, alustades ülevaatega varaseimast tõlkeloost ja kirjeldades ilukirjandusliku tõlke lugu läbi Eesti ajaloo. Vastatakse küsimusele, kuidas on tõlge mõjutanud eesti kirjandust ja nii uute tekstide, ideede ja vormide sissetoomise kui ka läbi tõlkijate, kellest said autorid. Käsitletakse tõlkija rolli muutumist 19. sajandi keskpaigast alates kuni tänaseni ja arutletakse selle rolli üle tänapäeval.
- Erikursus tõlkimisest aitab arendada praktilist tõlkimisoskust inglise keelest eesti keelde, rikastada sõnavara ning parandada eesti keele õigekeelsust ja kirjalikku väljendusoskust.
Üleülikoolilise ainena pakutakse õppeainet Erialasid Lõimiv Uuendus (ELU), kus kohtud teistel erialadel õppivate tudengitega ja harjutad meeskonnatööks vajalikke oskusi. Lisaks saad sooritada üleülikoolilisi vabaaineid.
Õppekeskkond
- Meil töötavad oma ala parimad õppejõud ja teadlased. Eesti Teadusfondi rahastusel on humanitaarteaduste instituudi õppejõud algatanud tõlkeloo uurimisprojekti, mis on toonud Eestisse rahvusvahelistele konverentsidele tõlketeaduse korüfeed Lawrence Venuti, Theo Hermansi, Maria Tymoczko, Douglas Robinsoni jt.
- Üliõpilased on oodatud tõlkijate kutseliitude (Eesti Tõlkemagistrite Liidu, Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni, jt) korraldatud üritustele, millest teavitatakse kursuse listis.
- Humanitaarteaduste instituudil on Erasmuse vahetusõpingute lepingud sadade Euroopa ülikoolidega.
- Oled oodatud praktikale Euroopa Liidu institutsioonides.
- Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. Tutvu ülikoolilinnakuga siin.
Õppekava partnerid
- Luisa Tõlkebüroo
- Tõlkebüroo Interlex
- Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat
- Eesti Tõlkemagistrite Liit
Õppejõud
Triin van Doorslaer on kirjaliku tõlke lektor, keda huvitavad tõlkija hariduse, tõlkeprotsessi ning kognitiivsete ja retrospektiivsete tõlkeuuringutega seotud uurimisteemad. Lisaks on ta töötanud juba üle 20 aasta tõlkijana (nii ilukirjanduse kui ka tarbetekstide tõlkija), töökeelteks inglise, saksa ja hollandi keel.
2007. aastal lõpetas Triin van Doorslaer (end Pappel) Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke magistriõppekava ja asus seejärel tööle sama õppekava juures õppejõuna ning õppekava juhina. 2015. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi teemal „Tõlkimise mõtestamine kui teadlikkust tõstev käsitlusviis tõlkijahariduses.“
Aastatel 2014-2019 töötas ta ainult vabakutselise tõlkijana, kuid naasis tõlkijate õpetamise juurde 2019. aasta sügisest. Talle meeldib koostöö üliõpilastega, sest iga üliõpilane, iga loeng ja iga seminar on õpetlik ühtlasi ka talle endale ning toob välja uusi ning huvitavaid vaateid tõlkimise kohta.
Ta on Eesti Tõlkemagistrite Liidu liige, juhendanud kümneid Tallinna Ülikooli bakalaureuse- ja magistritöid ning osalenud mitmes tõlkijaharidust edendavas rahvusvahelises projektis.
Mari Uusküla on lingvistika ja tõlketeaduse dotsent ja keeleteadlane, kes uurib keele, taju ja mõtlemise omavahelist mõju.
Tema täpsem teadushuvi on keeletüpoloogia, keele ja taju liigitamine, võrdlev keeleteadus ning psühholingvistika. Teda huvitab, kuidas nimetatakse ja kategoriseeritakse värve eri keeltes, sh eesti, ungari, itaalia, tšehhi, soome, vene jt keeltes. Ta on kaastoimetanud kogumiku "Color Language and Color Categorization" (2016) koos Geda Paulseni ja Jonathan Brindle'iga.
Ta õpetab Tallinna ülikoolis psühholingvistikat, antropoloogilist lingvistikat, semantikat ja pragmaatikat. Ta juhendab doktorante nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis ning on olnud mitmete edukate magistritööde juhendaja.
- Mari Uusküla minutiloengud "Teadlane teab: miks on muru roheline?" ja "Kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?"
Kaia Sisask on prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.
Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis.
Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov on inglise keele ja ingliskeelsete kirjanduste lektor. Ta on õppinud romaani keeli Nottinghami ülikoolis ning romanistikat ja tõlketeadust Tallinna ülikoolis, tema doktoritöö käsitles tõlkepoeetikat ja keskendus Eesti luulele. Ta on koostööd teinud Iiri uuringute instituudi ja Seamus Heaney’ keskusega Belfasti Queensi ülikoolis.
Uurimisvaldkonnad: luule ja luule tõlkimine, kognitiivsed kirjandusuuringud, loovmõtlemine ja loominguteooria, tõlkepoeetika, iiri kirjandus ja suuline traditsioon.
Õpetamine: akadeemiline kirjutamine inglise keeles; ilukirjandusliku teksti analüüs.
Järeltõlge: et-en; sünkroontõlge et-en.
Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest. Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist. Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes.
Merle Oguz on lingvistika doktorant-nooremteadur. Ta kaitses 2020. aastal Tallinna ülikoolis magistrikraadi kirjalikus tõlkes ning jätkas 2021. aastal doktoriõpingutega lingvistika erialal. Varasemalt on ta töötanud vabakutselise tõlkijana ning läbinud tõlkepraktika Euroopa Liidu Nõukogus.
Lisaks tõlketeadusele huvitavad Merlet psühholingvistika ja kognitiivne lingvistika, uurimistöös keskendub ta keele, kultuuri ja taju seostele. Doktoritöös uurib ja võrdleb ta eesti, rootsi ja türgi värviidioome ning nende tõlkimist.
Alates 2025. aastast osaleb ta projektis „Masintõlkealase kirjaoskuse edendamine kõrghariduses“.
Vastuvõtutingimused
- bakalaureusekraadi mis tahes erialal;
- eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel;
- inglise keele oskust vähemalt B2-tasemel;
- väga head kirjalikku väljendusoskust;
- analüüsivõimet.
Vastuvõtueksam
Vastuvõtueksami käigus hinnatakse kandidaadi eesti keele oskust (emakeelena või vähemalt C1-tasemel), analüüsioskust, loogilist mõtlemist, üldteadmisi ja motivatsiooni. Eelnevat tõlkekogemust ega -oskust ei eeldata. Samas eeldame head inglise keele oskust (vähemalt B2-tasemel), kuna osa kursusi toimub inglise keele baasil.
Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Kirjalik osa: lühikese teksti tõlkimine eesti keelde ja oma tõlke analüüs (kirjalikult). Tõlkimiseks ja analüüsiks saab kandidaat valida kas tarbe- või ilukirjandusliku teksti (inglise keelest eesti keelde). Tõlkeanalüüsi ettevalmistuseks on antud umbes 40 minutit ning abimaterjalide kasutamine (v.a elektrooniliste) on lubatud. Kohapeal on olemas paberkandjal sõnaraamatud (ÕS, inglise-eesti ja inglise-inglise), aga soovi korral võib võtta kaasa ka oma sõnaraamatu(d).
Suuline osa ehk vestlus toimub kohe pärast teksti tõlke ja analüüsi ettevalmistamist. Kuulatakse ära kandidaadi tõlkevalikud ja tõlkeanalüüs ning arutatakse selle üle. Lisaks palub eksamikomisjon kandidaadil lühidalt põhjendada, miks teda huvitab kirjaliku tõlke magistriõpe. Kasuks tuleb ka see, kui kandidaat teab, mis teemal ta soovib kirjutada oma magistritöö.
Vastuvõtueksami osakaalud: kirjalik osa 50%, vestlus 50%.
Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Kirjalikus osas hinnatakse kandidaadi kirjalikku väljendusoskust eesti keeles, analüüsioskust ja loogilist mõtlemist. Vestluse käigus hinnatakse kandidaadi võimekust ja motiveeritust tegeleda lisaks praktilisele tõlkimisele ka tõlketeadusega ning soovi kujundada tõlkimisest ja tõlkija tegevusest laiapõhjaline arusaam. Lisaks hinnatakse kandidaadi üldteadmisi ja motivatsiooni õppida kirjaliku tõlke magistriõppekaval ning tema valmisolekut kirjutada täismahus akadeemiline magistritöö.
Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Kirjaliku osa puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaatide tõlget hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Vestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang.
Vastuvõtulävend on 70 palli.
Vilistlased
"Astusin kirjaliku tõlke magistriõppesse aastal 2020. Bakalaureusekraadi tegin ajakirjanduses ning ehkki teadsin, et tahan oma tulevikku kirjasõnaga siduda, ei olnud meedia päris mulle. Kirjaliku tõlke kursustel tundsin aga lõpuks, et tegelen alaga, mis on mulle tõeliselt südamelähedane. Iseäranis paelusid mind ilukirjanduse
tõlkimise loengud: iseseisev peatükkide tõlkimine ning rühmas tõlkelahenduste üle arutlemine pakkusid tõelist naudingut. Maiuspalaks tõlkisime semestri lõpus ka luulet. Kasulikke teadmisi andsid ka loengud majandus- ja õigustõlkest. Ehkki tõlkimine on suuresti omaette nokitsemine, meeldis mulle, et loengutes toimus alati innustav ja toetav arutelu ja üheskoos ajude ragistamine. Loomulikult ei puudunud magistriõppest ka tõlketeooriad, algteadmised toimetamisest ja sissejuhatus lingvistikasse. Kuna mind köitis ilukirjanduse ja eriti selles esinevate dialektide tõlkimine, kirjutasin Anne Lange juhendamisel lõputöö afroameerika keele tõlkimisest eesti keelde. Pärast magistriõppe esimest semestrit läksin praktikale Toimetaja tõlkebüroosse, kus olen tänaseks töötanud tõlkija ja sisuloojana kaks ja pool aastat. Minu tööülesanded hõlmavad väga erinevate tekstide tõlkimist (kodulehed, reisijuhid, õigustekstid, intervjuud jne) ning huvitavate keele- ja tõlketeemaliste artiklite kirjutamist. Lisaks sellele olen saanud sooja ja vastutuleliku kollektiivi ning paindlikud tööajad."
"Varem tundus mulle, et tõlkimine on midagi müstilist ja ka veidi romantilist. Kuna mind huvitavad ka võõrkeeled, siis 2019. aastal võtsin julguse kokku ja kandideerisin kirjaliku tõlke magistri erialale. Mul polnud ei filoloogi ega õpetaja tausta, rääkimata tõlkimise praktilisest kogemusest. Sellegipoolest usun, et tegin õige otsuse, sest õppekava oli huvitav. Oli näha, et õppejõud jumaldavad oma tööd, ja ma ahmisin endasse kõiki uusi teadmisi. Praktika ajal sain tööle telesarjade ja filmide subtriitrite tõlkijana. Subtitreerimisega olen nüüdseks tegelenud üle 3 aasta. Kuigi minu põhitöökoht pole otseselt tõlkimisega seotud, ei vahetaks ma saadud õpikogemust millegi vastu."
"Kirjaliku tõlke õpingute praktiline suund oli hea vaheldus pärast filoloogia-õpinguid. Esimesena meenuvad kogu kursuse lõbusad vaidlused tõlkevalikute üle ja suulise tõlke närve kõditavad harjutused. Terminoloogialoengud sütitasid minus huvi just selle valdkonna vastu. Juba magistriõpingute ajal läksin tööle Eesti Rahvusraamatukokku terminoloogiks, et aidata koordineerida Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonna tööd "Raamatukogusõnastiku" koostamisel. Töö hõlmas ka spetsialistide nõustamist termini- ja keeleküsimustes ning tõlkimist. Nii õpingute kui ka juba töö käigus saadud teadmised ja kogemused viisid mind koordineerima Eesti riiklikku terminoloogiaprogrammi ja sealt edasi Eesti Keele Instituuti juhtima rahvusvahelist terminoloogiaprojekti. Projekt toetab Euroopa Liidu digiteenuste mitmekeelseks muutmist tänu uutele katsetustele masintõlke valdkonnas. Tunnen, et olen jõudnud millegi väga põneva ja uuendusliku keskmesse ning siia jõudmise hüppelauaks oli loomulikult suurepärane erialavalik."
"Hindan kõrgelt TLÜ kirjaliku tõlke õppejõude ja neilt saadud teadmisi. Samuti oli meil tore ja kokkuhoidev kursus üliõpilastest, kes huvitusid tõlkimisest, terminoloogiast ja keeleküsimustest. Tundsin, et olen omasuguste seas ja nautisin keelehuviliste seltskonnas õppimist. Pärast õpinguid avanes mul kirjaliku tõlke magistrina võimalus sooritada 5-kuuline tõlkepraktika Euroopa Keskpangas (Frankfurdis). Ka teised ELi asutused pakuvad väärt praktika- ja töötamisvõimalusi, kus tõlkijad end proovile saavad panna. Rääkimata siinsetest kohalikest tõlkebüroodest, kus tõlkemagistrid alati kõrges hinnas on. Olles huvitatud ka muudest valdkondadest, töötan praegu põhikohaga ühes meediaettevõttes sootuks teise ameti peal, kuid võin omast kogemusest öelda, et õppinud keelespetsialist kulub ära igasse töökollektiivi. Nõnda saan ka mina rakendada ülikoolis omandatud teadmisi ja oskusi oma igapäevatöös."
"Tänu kirjaliku tõlke magistriõpingutele muutusin tõlkimisel-toimetamisel oma ja teiste töö suhtes nõudlikumaks ning ühtlasi enesekindlamaks. Kindlust annab üldine tõlkealane asjatundmus. Tõlkides on ju oluline edastada täpselt lähteteksti sõnumit, samas teha seda sihtkeelele omaste võtetega – nii et hea tõlke saavutamiseks on korraga vaja jõuda lähtetekstile võimalikult lähedale ja samas jääda sest piisavalt eemale. Iga otsuse tegemiseks on vaja kogemust ja julgust – ja seda ma kirjaliku tõlke magistriõppes sain. Juba magistriõpingute ajal asutasin kaaslastega ettevõtte Kirimiri OÜ, mis muuhulgas tegeleb tõlketeenuste osutamisega, seda põhiliselt jaapani keele alal."
Kuhu edasi?
Millistel erialadel võib tööd leida?
Häid tõlkijaid ja toimetajaid vajatakse väga paljudel erialadel. Meie lõpetajad töötavad nii rahvusvahelistes institutsioonides, tõlkebüroodes, kirjastustes kui ka ettevõtluses. Edasine töökoht oleneb sinu profiilist, mida on võimalik õpingute jooksul kujundada.
Lõpetanuna oled omandanud oskused, mis võimaldavad sul toime tulla kiirelt muutuval tõlketurul ja pakkuda heasse hinna- ja kvaliteediklassi kuuluvaid töid. Levinumad tööandjad on tõlkebürood, suurte organisatsioonide tõlkeosakonnad, kirjastused, kuid tõlkijana on võimalik töötada ka füüsilisest isikust ettevõtjana või juhtides oma bürood.
Samuti omandad õppekaval pädevused, et liikuda edasi doktorantuuri või mujale akadeemilises valdkonnas.
Edasiõppimisvõimalused
Magistrikava lõpetanutel on võimalik jätkata doktorantuuris tõlketeaduse, keele- või kultuuriteaduse erialal.
Sarnased erialad
Keeleteadus ja keeletoimetamine
Humanitaarteaduste instituut
Kui sa oled üks neist, kes armastab lugeda, kuid ei ole vahel rahul tekstide kvaliteediga ning soovid neid paremaks toimetada, on see õppekava just sulle. Samuti oled oodatud sellele kavale õppima siis, kui tunned huvi keele või paljude keelte vastu, sooviksid neid tulevikus uurida või hoopis keelepoliitilisi otsuseid kujundada.
Lingvistika
Humanitaarteaduste instituut
Lingvistika doktoriõppe eesmärk on valmistada ette teadlasi ja õppejõude lingvistika alal.