Kirjalik tõlge

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
• Õppekavas on nii teoreetilisi kui ka praktilisi aineid. Samas on ka teoreetilistel ainetel sageli praktiline väljund, tehakse erinevaid rühmatöid või harjutatakse praktilist suulist ja kirjalikku väljendusoskust.

• Magistriõpingute lõpul kaitsed valitud uurimisteemal magistritöö.

Olulised eriala- ja üldained

Tutvu õppekavaga

• Meil töötavad oma ala parimad õppejõud ja teadlased. Eesti Teadusfondi rahastusel on humanitaarteaduste instituudi õppejõud algatanud tõlkeloo uurimisprojekti, mis on toonud Eestisse rahvusvahelistele konverentsidele tõlketeaduse korüfeed Lawrence Venuti, Theo Hermansi, Maria Tymoczko, Douglas Robinsoni jt.
• Üliõpilased on oodatud tõlkijate kutseliitude (Eesti Tõlkemagistrite Liidu, Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni, jt) korraldatud üritustele, millest teavitatakse kursuse listis. 
• Humanitaarteaduste instituudil on Erasmuse vahetusõpingute lepingud sadade Euroopa ülikoolidega. 
• Oled oodatud praktikale Euroopa Liidu institutsioonides.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. Tutvu ülikoolilinnakuga siin.

Õppekava partnerid

• Tilde Eesti OÜ
• Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat
• Luisa Tõlkebüroo

Triin van Doorslaer on kirjaliku tõlke lektor, keda huvitavad tõlkija hariduse, tõlkeprotsessi ning kognitiivsete ja  retrospektiivsete tõlkeuuringutega seotud uurimisteemad. Lisaks on ta töötanud juba üle 20 aasta tõlkijana (nii ilukirjanduse kui ka tarbetekstide tõlkija), töökeelteks inglise, saksa ja hollandi keel.
2007. aastal lõpetas Triin van Doorslaer (end Pappel) Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke magistriõppekava ja asus seejärel tööle sama õppekava juures õppejõuna ning õppekava juhina. 2015. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi teemal „Tõlkimise mõtestamine kui teadlikkust tõstev käsitlusviis tõlkijahariduses.“ 
Aastatel 2014-2019 töötas ta ainult vabakutselise tõlkijana, kuid naasis tõlkijate õpetamise juurde 2019. aasta sügisest. Talle meeldib koostöö üliõpilastega, sest iga üliõpilane, iga loeng ja iga seminar on õpetlik ühtlasi ka talle endale ning toob välja uusi ning huvitavaid vaateid tõlkimise kohta.
Ta on Eesti Tõlkemagistrite Liidu liige, juhendanud kümneid Tallinna Ülikooli bakalaureuse- ja magistritöid ning osalenud mitmes tõlkijaharidust edendavas rahvusvahelises projektis.

• „Hoiakud tõlkimise kohta ehk kuidas defineeritakse tõlkimist“
  

  ---

Mari Uusküla on lingvistika ja tõlketeaduse dotsent ja keeleteadlane, kes uurib keele, taju ja mõtlemise omavahelist mõju.

Tema täpsem teadushuvi on keeletüpoloogia, keele ja taju liigitamine, võrdlev keeleteadus ning psühholingvistika. Teda huvitab, kuidas nimetatakse ja kategoriseeritakse värve eri keeltes, sh eesti, ungari, itaalia, tšehhi, soome, vene jt keeltes. Ta on kaastoimetanud kogumiku "Color Language and Color Categorization" (2016) koos Geda Paulseni ja Jonathan Brindle'iga.

Ta õpetab Tallinna ülikoolis psühholingvistikat, antropoloogilist lingvistikat, semantikat ja pragmaatikat. Ta juhendab doktorante nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis ning on olnud mitmete edukate magistritööde juhendaja.

• Mari Uusküla minutiloengud "Teadlane teab: miks on muru roheline?" ja "Kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?"

Anne Lange on tõlkeuuringute dotsent ja tunnustatud tõlkija, kelle kanda on ilukirjanduse toimetamise loengud. Doktorikraadi Tallinna ülikoolis kaitses ta kirjastuses Ilmamaa 2004. aastal ilmunud monograafiaga Ants Orasest, 20. sajandi keskpaiga olulisest tõlkijast ja kultuurikriitikust.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on Eesti kultuurilugu rõhuasetusega tõlkelool, et tuua välja ajalooline perspektiiv tõlketeaduses ja osundada tõlketeaduse olulisusele ajaloo mõistmises. Oma uurimusi on ta avaldanud nii eesti kui ka inglise keeles, toimetanud koos Antoine Chalvini ja Daniele Monticelliga kogumiku "Between Cultures and Texts.Itineraries in Translation History/Entre les cultures et les texts: Itineraries en histore de la traduction. With an Introduction by Theo Hermans" (Peter Lang, 2011) ja Daniele Monticelliga ajakirja Methis Eesti tõlkeloo erinumbri (2012). Tema Tallinna Ülikooli Kirjastuses 2015. aastal ilmunud "Tõlkimine omas ajas" annab kolme juhtumiuuringu näitel ülevaate tõlkimise ajaloost Eestis.

Ülar Ploom on kirjandusteadlane ja tõlkeuurija. Ta on süvendatult tegelenud hiliskeskaja ja vararenessansi (eriti itaalia) kirjanduse ja kultuuriga ning itaalia XX sajandi kirjandusega, samuti itaalia kirjanduse retseptsiooniga Eestis. Ta on kommenteerinud Dante Alighieri "Põrgu" ja "Purgatooriumi" ja on lõpetamas (koos I. Venega) "Paradiisi" tõlget. Ülar Ploom on tõlkinud eesti keelde Petrarca, Moravia, Bassani, Calvino ja Eco teoseid. Ta on avaldanud lühiproosat ja kolm luulekogu.

• bakalaureusekraadi mis tahes erialal;
• eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel;
• inglise keele oskust vähemalt B2-tasemel;
• väga head kirjalikku väljendusoskust;
• analüüsivõimet.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kahest osast: kodus ettevalmistatud teadusartikli analüüsist ja vestlusest.

Analüüsiks palume kandidaadil lugeda läbi üks lisatud teadusartiklitest (omal valikul, artiklid on leitavad https://drive.google.com/drive/folders/1gQ3c_0wVCsJ62KnEfhXS8LZttWXILzN1 )  ja tutvustada artikli põhilisi seisukohti. Vestluse esimeses osas arutame loetu üle. Vestluse teises osas palub eksamikomisjon kandidaadil lühidalt põhjendada, miks teda huvitab kirjaliku tõlke magistriõpe, milline on tema motivatsioon õppida tõlkimist akadeemilisel magistriõppekaval, mis keskendub tõlkimise sotsiaalkultuurilistele tahkudele (ei ole lihtsalt praktiline tõlkijakoolitus) ja eeldab kandidaadilt soovi tegeleda tõlke- ja tõlkijauurimusega. Kasuks tuleb ka see, kui kandidaat teab, mis teemal ta soovib oma magistritöö kirjutada. Magistritöö on akadeemiline teadustöö (ei sobi enda tõlgitud teksti kommenteeritud tõlge). Tallinna Ülikooli Kirjaliku tõlke õppekaval kaitstud magistritöödega on võimalik tutvuda siin: https://www.etera.ee/browse (märksõnad: kirjalik tõlge; üliõpilastööd).

Vastuvõtueksami käigus hinnatakse kandidaadi eesti keele oskust (emakeelena või vähemalt C1-tasemel). Eelnevat tõlkekogemust ega -oskust ei eeldata. Samas eeldame head inglise keele oskust (vähemalt B2-tasemel), kuna osa kursusi toimub inglise keele baasil.

Vastuvõtueksami osakaalud: vestluse esimene osa (artikli analüüs 50%), vestluse teine osa (motivatsioon, magistritöö idee) 50%.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Artikli analüüsis hinnatakse kandidaadi võimekust ja motiveeritust tegeleda lisaks praktilisele tõlkimisele ka tõlketeadusega ning soovi kujundada tõlkimisest ja tõlkija tegevusest laiapõhjaline arusaam. Hinnatakse kandidaadi analüüsioskust ja loogilist mõtlemist. Vestlusega hinnatakse kandidaadi üldteadmisi ja motivatsiooni õppida kirjaliku tõlke magistrikaval ja valmisolekut kirjutada täismahus akadeemiline magistritöö.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Artikli analüüsi puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaatide arutluskäike hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Vestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang.

Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksamite ajakava

"Kirjaliku tõlke õpingute praktiline suund oli hea vaheldus pärast filoloogia-õpinguid. Esimesena meenuvad kogu kursuse lõbusad vaidlused tõlkevalikute üle ja suulise tõlke närve kõditavad harjutused. Terminoloogialoengud sütitasid minus huvi just selle valdkonna vastu. Juba magistriõpingute ajal läksin tööle Eesti Rahvusraamatukokku terminoloogiks, et aidata koordineerida Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonna tööd "Raamatukogusõnastiku" koostamisel. Töö hõlmas ka spetsialistide nõustamist termini- ja keeleküsimustes ning tõlkimist. Nii õpingute kui ka juba töö käigus saadud teadmised ja kogemused viisid mind koordineerima Eesti riiklikku terminoloogiaprogrammi ja sealt edasi Eesti Keele Instituuti juhtima rahvusvahelist terminoloogiaprojekti. Projekt toetab Euroopa Liidu digiteenuste mitmekeelseks muutmist tänu uutele katsetustele masintõlke valdkonnas. Tunnen, et olen jõudnud millegi väga põneva ja uuendusliku keskmesse ning siia jõudmise hüppelauaks oli loomulikult suurepärane erialavalik."

"Ma küll peale lõpetamist kolisin Walesi vabatahtlikku tööd tegema, aga nüüd tõlkemaailma tagasi sukeldudes tunnen, et olen Tallinna ülikoolist ikka tugeva vundamendi saanud. Tõlkemagister on hea koht, kus harjutada ja lisaks teooriale ka praktikat saada ning leida oma sisemine tõlkija. Magistriajale tagasi mõeldes meenuvad kõigepealt head õppejõud; nii need, kes andsid kasulikku tagasisidet, kui ka need, kes inspireerisid rohkem vaeva nägema ja paremaks inimeseks saama. Ka kaasüliõpilased olid igati toetavad ning oli äärmiselt meeldiv leida omasuguseid keelehuvilisi. Tallinna ülikool võimaldas mul ka Erasmusega aastaks Valenciasse minna, tänu millele oskan nüüd hispaania keelest tõlkida ning sain oma silmaringi avardada. Kui vähegi keeled ja tõlkimine huvi pakub, siis TLÜ on hea koht, kust algust teha ja lisaks haridusele ka tõlkijatest sõpru saada."

"Hindan kõrgelt TLÜ kirjaliku tõlke õppejõude ja neilt saadud teadmisi. Samuti oli meil tore ja kokkuhoidev kursus üliõpilastest, kes huvitusid tõlkimisest, terminoloogiast ja keeleküsimustest. Tundsin, et olen omasuguste seas ja nautisin keelehuviliste seltskonnas õppimist. Pärast õpinguid avanes mul kirjaliku tõlke magistrina võimalus sooritada 5-kuuline tõlkepraktika Euroopa Keskpangas (Frankfurdis). Ka teised ELi asutused pakuvad väärt praktika- ja töötamisvõimalusi, kus tõlkijad end proovile saavad panna. Rääkimata siinsetest kohalikest tõlkebüroodest, kus tõlkemagistrid alati kõrges hinnas on. Olles huvitatud ka muudest valdkondadest, töötan praegu põhikohaga ühes meediaettevõttes sootuks teise ameti peal, kuid võin omast kogemusest öelda, et õppinud keelespetsialist kulub ära igasse töökollektiivi. Nõnda saan ka mina rakendada ülikoolis omandatud teadmisi ja oskusi oma igapäevatöös."

"Tänu kirjaliku tõlke magistriõpingutele muutusin tõlkimisel-toimetamisel oma ja teiste töö suhtes nõudlikumaks ning ühtlasi enesekindlamaks. Kindlust annab üldine tõlkealane asjatundmus. Tõlkides on ju oluline edastada täpselt lähteteksti sõnumit, samas teha seda sihtkeelele omaste võtetega – nii et hea tõlke saavutamiseks on korraga vaja jõuda lähtetekstile võimalikult lähedale ja samas jääda sest piisavalt eemale. Iga otsuse tegemiseks on vaja kogemust ja julgust – ja seda ma kirjaliku tõlke magistriõppes sain. Juba magistriõpingute ajal asutasin kaaslastega ettevõtte Kirimiri OÜ, mis muuhulgas tegeleb tõlketeenuste osutamisega, seda põhiliselt jaapani keele alal."

"Sellest, kui oma magistriõpingud lõpetasin, on nüüd peaaegu aasta möödas ja kõik on veel väga värskelt meeles. Kõige esimesena meenub kindlasti kõigi õppejõudude toetav suhtumine oma õpilastesse. Alati oldi valmis nii hea nõu kui ka jõuga aitama. TLÜ Erasmuse koordinaatorite abiga sain veeta ka semestri Saksamaal Germersheimis. See andis samuti tugeva panuse minu tõlkeharidusse. Oma õpingute jooksul saadud teadmisi on mul õnnestunud kinnistada Euroopa Parlamendi kuuekuusel kirjaliku tõlke praktikal, kuhu läksin vaid nädal pärast lõpetamist. Pärast seda leidsin Amsterdamis erialase töö, kus tõlkimine ja lokaliseerimine on minu põhiülesanded. Nii praktikal olles kui ka oma uuel tööl tunnen, et kirjaliku tõlke magistriõppe jooksul omandatud erialastest oskustest on abi ja need annavad mulle mu töös enesekindlust."

"Kauged maad ja võõrad keeled on mind alati paelunud. Samas hindan väga kõrgelt heal tasemel eesti keele oskust. Õpingud kirjaliku tõlke erialal võimaldavad neid kahte poolt suurepäraselt ühendada – õppida paremini tundma võõrkeeli ja samas lihvida oma emakeeleoskust. Just need oskused ongi minu igapäevatöös Euroopa Komisjoni tõlkijana kõige tähtsamad. Minu kursuselt töötab täna Euroopa Liidu institutsioonides viis tõlkijat, kellega suhtleme nii tööalaselt kui ka eraelus tänase päevani. Seega on kirjaliku tõlke eriala omandamine kindlasti heaks hüppelauaks ka neile, kes soovivad oma tulevikku rahvusvaheliste organisatsioonidega siduda. Teisest küljest võime alati olla kindlad, et oleme ka kodumaal oodatud, sest kõrgel tasemel keelte- ja väljendusoskus tuleb kasuks paljudel elualadel."

Millistel erialadel võib tööd leida?

Häid tõlkijaid ja toimetajaid vajatakse väga paljudel erialadel. Meie lõpetajad töötavad nii rahvusvahelistes institutsioonides, tõlkebüroodes, kirjastustes kui ka ettevõtluses. Edasine töökoht oleneb sinu profiilist, mida on võimalik õpingute jooksul kujundada.

Lõpetanuna oled omandanud oskused, mis võimaldavad sul toime tulla kiirelt muutuval tõlketurul ja pakkuda heasse hinna- ja kvaliteediklassi kuuluvaid töid. Levinumad tööandjad on tõlkebürood, suurte organisatsioonide tõlkeosakonnad, kirjastused, kuid tõlkijana on võimalik töötada ka füüsilisest isikust ettevõtjana või juhtides oma bürood.

Samuti omandad õppekaval pädevused, et liikuda edasi doktorantuuri või mujale akadeemilises valdkonnas.

Edasiõppimisvõimalused

Magistrikava lõpetanutel on võimalik jätkata doktorantuuris tõlketeaduse, keele- või kultuuriteaduse erialal.