Kirjalik tõlge

Kirjalik tõlge

Kirjaliku tõlke õppekava arendab tõlkeoskusi nii tarbe- kui ka kunstiliste tekstide suunal ja on mõeldud sulle, kui oled huvitatud professionaalse tõlkija karjäärist või pead oma igapäevatöös sageli tõlkima.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Sessioonõpe

ootame sind õppima, kui oled lõpetanud mistahes eriala bakalaureuses, sul on väga hea emakeele ja inglise keele oskus, kirjalik väljendusoskus ning analüüsivõime. Sul peab olema soov igakülgselt tõlkimise alal areneda.

Häid tõlkijaid ja toimetajaid vajatakse väga paljudel erialadel. Meie lõpetajad töötavad nii rahvusvahelistes institutsioonides, tõlkebüroodes, kirjastustes kui ka ettevõtluses.

Miks tulla meile õppima?

  • Kui leiad pärast bakalaureusekraadi omandamist ükskõik millisel erialal, et sind huvitab tõlkimine, on kirjaliku tõlke õppekava Tallinna ülikoolis just õige koht oma õpingute jätkamiseks.
  • Meie õppekava arendab mitmekülgseid teadmisi ja oskusi tõlkimise valdkonnas, võimaldades sul keskenduda kas tarbetekstile (ehk majandus-, õigus- ja tehnikatekstide tõlkele) või kunstilise teksti (ehk proosa, luule, draama, filmi, esseistika) tõlkimisele.
  • Osa õppetööst moodustavad teoreetilised ja kultuuriloolised kursused, mis annavad tõlkimiseks vajaliku teoreetilise aluse, toetavad magistritööks läbiviidavat uurimustööd ning arendavad sind akadeemilises plaanis. 
  • Teoreetilistel kursustel tehakse ka rühma- ja iseseisvaid töid, mis annavad eeldused tulla toime kiiresti muutuval tõlketurul.
  • Sama oluline on praktiline tõlkimine, kus käsitletakse erinevat tüüpi tekstide tõlkimist ja toimetamist. Tõlke- ja toimetusharjutuste käigus lihvid oma väljendusoskust nii võõr- kui ka emakeeles. 
  • Humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuses mõistetakse tõlget kui sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi tingiva protsessina, mitte kiiret ärategemist nõudva tehnilise ülesandena. 

 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad neljapäevast laupäevani)
  • Õppekavas on nii teoreetilisi kui ka praktilisi aineid. Samas on ka teoreetilistel ainetel sageli praktiline väljund, tehakse erinevaid rühmatöid või harjutatakse praktilist suulist ja kirjalikku väljendusoskust.
  • Magistriõpingute lõpul kaitsed valitud uurimisteemal magistritöö.

Olulised eriala- ja üldained

Kirjaliku tõlke õppekava on koostatud viisil, mis ühendab praktilised ja teoreetilised teadmised tõlkimisest. Sa saad valik- ja vabaainete abil kujundada oma ainulaadse profiili, keskendudes tarbe- või ilukirjandusliku teksti tõlkimisele.

Õppekavas on kohustuslike ainete moodul: kirjaliku tõlke alused, tõlkeuuringud ja kultuurilugu, psühholingvistika, keel ja kultuur, toimetamine. Magistriseminarides (I ja II) luuakse eeldused kvaliteetse magistritöö kirjutamiseks. Erialapraktika sooritad väljaspool ülikooli mõnes (rahvusvahelises) organisatsioonis või tõlkebüroos, mis võimaldab sul tutvuda oma tulevase töökeskkonna ja miks mitte ka tulevase tööandjaga. Valikaineteks on õppeained nagu tõlketehnika ja projektijuhtimine, tehnikatõlge, õigustõlge ja majandustõlge, audiovisuaalne tõlge, ilukirjanduse tõlkimine, tõlkelingvistika, tõlkepoeetika.

  • Keele ja kultuuri kursusel saad ülevaate sellest, mis on keel ning kuidas me keelt kasutame. Kursusel käsitletakse keelt ja kultuuri antropoloogilise lingvistika perspektiivist kui omavahel põimunud ilminguid. Saad rühmatööna kätt proovida oma tehiskeele loomisel või keelepartnerlusprojektiga uurida mõnda keelt, mida veel ei tunne. Kursus lõpeb ettekannetega oma loodud keelest või keeli võrdleva ettekandega.
  • Kirjaliku tõlke aluste kursuse raames saad ülevaate kirjaliku tõlke erialast, käsitledes erinevaid tõlkevaldkondi ja sobivad meetodeid. Kursusel tutvud tõlkimise abivahenditega, nagu tõlkeprogrammid, -mälud ja terminibaasid, ning õpid tundma tõlkija kutse-eetikat. Harjutad praktilist tõlkimist esimesest võõrkeelest emakeelde, tõlke toimetamist ja kritiseerimist ning kriitikale vastamist, samuti dialoogi tõlkija ja toimetaja vahel. Käsitled tõlkenorme ja -standardeid ning erinevaid tõlkevigade klassifitseerimise süsteeme.
  • Magistriseminaris saad eeldused kvaliteetse uurimistöö kirjutamiseks, kirjaliku tõlke õppekava täitmine lõpeb magistritöö kaitsmisega. Kursusel tutvud magistritöö osadega, sh lähtealused, meetodid, teooria, kirjandus jne ning saad vajalikud oskused teadmiste rakendamiseks magistritöös. Magistriseminar on praktilise suunitlusega, kus iga üliõpilane töötab oma vabalt valitud teemaga. Magistriseminari eesmärgiks on lihtsustada ja kiirendada magistritöö valmimise protsessi.
  • Erialapraktika eesmärgiks on saada (juurde) otsest kogemust tõlkimisega seotud alade toimimise kohta, kontrollida ülikoolis õpitu praktilist rakendatavust ja sõlmida isiklikke suhteid võimalike tulevaste tööandjate ja tellijatega. Erialapraktika baasi valid omal soovil. Erialapraktika võib toimuda tõlkebüroos nii kodu- kui ka välismaal, tõlget kasutava organisatsiooni tõlkeosakonnas, konkreetse suure tellimuse täitmiseks loodud tõlkijate konsortsiumis, tõlkeid või sõnastikke avaldavas kirjastuses või väljaande toimetuses, terminikomisjoni vm terminitööd tegevas rühmas või tõlkealaga seotud teadusasutuse.
  • Psühholingvistika kursusel õpid keele ja psühholoogia seoseid kõige laiemas mõttes. Kursus hõlmab selliseid valdkondi nagu esimese ja teise keele omandamine, loomade kommunikatsioonisüsteemid ja inimkeel, kakskeelsus, mentaalse leksikoni ülesehitus, keeleline maailmapilt, mälu, moodsad psühholingvistika uurimismeetodid jne. Kursus käsitleb tõlkimist kui psühholingvistilist protsessi ning seal tutvud moodsate tõlkeprotsessi uurimisvõimaluste ja -meetoditega.
  • Tõlketehnika, masintõlke ja projektijuhtimise kursusel tutvud erinevate tõlkemäludega (nt Trados Studio 2017, Wordfast, MemoQ, Memsource, veebipõhised tõlkeplatvormid) ning saad ülevaate kõikidest tõlkeprojekti juhtimise põhimõtetest (kliendi ja tõlkijate suhtlus, tõlkeprojekti migreerimine ühelt platvormilt teisele, kvaliteedikontrolli teostamise vahendid jne). Kursusel saad ülevaate ka masintõlkest ja järeltoimetamisest.
  • Tõlkeuuringute ja kultuuriloo kursusel tutvud viimaste kümnendite olulisemate tõlketeooriatega ja loed uurimusi, kus neid on kasutatud Eesti kultuuriloo uurimisel.
  • Tõlkelingvistika kursus tutvustab levinumaid tõlkevõtteid keele erinevate tasandite kaupa. Loenguid täiendavad üliõpilaste enda ettekanded ja praktilised tõlkeharjutused.
  • Tõlkepoeetika kursusel käsitled ilukirjanduslike tekstide tõlkimist, kus on oluline säilitada teksti kunstiline struktuur. Et viimase tajumine sõltub tõlkija teadmistest ja kognitiivsest filtrist, on oluline koht sinu enda kirjalikul seminaritööl, milleks valmistume koos ettekannete ja aruteludega. 
  • Ilukirjanduse tõlkimise kursus on puhtpraktiline ja suur osa tööst on individuaalne. Õppejõud on siin toimetaja rollis ja aitab leida adekvaatsemaid tõlkelahendusi. 
  • Õigustõlke ja majandustõlke kursusel tõlgid õigus- ja majandusalaseid tekste ning analüüsid tehtud tõlkeid. Rõhk on praktiliselt tõlkimisel just nendest valdkondadest.
  • Audiovisuaalse tõlke kursus annab sulle ülevaate audivisuaalse tõlke liikidest, ühe kiiremini arenevast tõlketehnoloogiast ning pakub eeskätt audivisuaalse materjali kogukonnatõlke praktikat, mille käigus õpid tundma AVT tõlkeetappe alates transkribeerimisest kuni kodeerimiseni.

Üleülikoolilise ainena pakutakse õppeainet Erialasid Lõimiv Uuendus (ELU), kus kohtud teiste erialade inimestega (üliõpilased, juhendajad, eksperdid) ja harjutad meeskonnatööks vajalikke oskusi.

Lisaks saad sooritada üleülikoolilisi vabaaineid.

 

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Meil töötavad oma ala parimad õppejõud ja teadlased. Eesti Teadusfondi rahastusel on humanitaarteaduste instituudi õppejõud algatanud tõlkeloo uurimisprojekti, mis on toonud Eestisse rahvusvahelistele konverentsidele tõlketeaduse korüfeed Lawrence Venuti, Theo Hermansi, Maria Tymoczko, Douglas Robinsoni jt.
  • Üliõpilased on oodatud tõlkijate kutseliitude (Eesti Tõlkemagistrite Liidu, Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni, jt) korraldatud üritustele, millest teavitatakse kursuse listis. 
  • Humanitaarteaduste instituudil on Erasmuse vahetusõpingute lepingud sadade Euroopa ülikoolidega. 
  • Oled oodatud praktikale Euroopa Liidu institutsioonides.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. Tutvu ülikoolilinnakuga siin.

Õppekava partnerid

Õppejõud

Triin van Doorslaer on kirjaliku tõlke lektor, keda huvitavad tõlkija hariduse, tõlkeprotsessi ning kognitiivsete ja  retrospektiivsete tõlkeuuringutega seotud uurimisteemad. Lisaks on ta töötanud juba üle 20 aasta tõlkijana (nii ilukirjanduse kui ka tarbetekstide tõlkija), töökeelteks inglise, saksa ja hollandi keel.
2007. aastal lõpetas Triin van Doorslaer (end Pappel) Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke magistriõppekava ja asus seejärel tööle sama õppekava juures õppejõuna ning õppekava juhina. 2015. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi teemal „Tõlkimise mõtestamine kui teadlikkust tõstev käsitlusviis tõlkijahariduses.“ 
Aastatel 2014-2019 töötas ta ainult vabakutselise tõlkijana, kuid naasis tõlkijate õpetamise juurde 2019. aasta sügisest. Talle meeldib koostöö üliõpilastega, sest iga üliõpilane, iga loeng ja iga seminar on õpetlik ühtlasi ka talle endale ning toob välja uusi ning huvitavaid vaateid tõlkimise kohta.
Ta on Eesti Tõlkemagistrite Liidu liige, juhendanud kümneid Tallinna Ülikooli bakalaureuse- ja magistritöid ning osalenud mitmes tõlkijaharidust edendavas rahvusvahelises projektis.

Mari Uusküla on lingvistika ja tõlketeaduse dotsent ja keeleteadlane, kes uurib keele, taju ja mõtlemise omavahelist mõju.

Tema täpsem teadushuvi on keeletüpoloogia, keele ja taju liigitamine, võrdlev keeleteadus ning psühholingvistika. Teda huvitab, kuidas nimetatakse ja kategoriseeritakse värve eri keeltes, sh eesti, ungari, itaalia, tšehhi, soome, vene jt keeltes. Ta on kaastoimetanud kogumiku "Color Language and Color Categorization" (2016) koos Geda Paulseni ja Jonathan Brindle'iga.

Ta õpetab Tallinna ülikoolis psühholingvistikat, antropoloogilist lingvistikat, semantikat ja pragmaatikat. Ta juhendab doktorante nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis ning on olnud mitmete edukate magistritööde juhendaja.


Anne Lange on tõlkeuuringute dotsent ja tunnustatud tõlkija, kelle kanda on ilukirjanduse toimetamise loengud. Doktorikraadi Tallinna ülikoolis kaitses ta kirjastuses Ilmamaa 2004. aastal ilmunud monograafiaga Ants Orasest, 20. sajandi keskpaiga olulisest tõlkijast ja kultuurikriitikust.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on Eesti kultuurilugu rõhuasetusega tõlkelool, et tuua välja ajalooline perspektiiv tõlketeaduses ja osundada tõlketeaduse olulisusele ajaloo mõistmises. Oma uurimusi on ta avaldanud nii eesti kui ka inglise keeles, toimetanud koos Antoine Chalvini ja Daniele Monticelliga kogumiku "Between Cultures and Texts.Itineraries in Translation History/Entre les cultures et les texts: Itineraries en histore de la traduction. With an Introduction by Theo Hermans" (Peter Lang, 2011) ja Daniele Monticelliga ajakirja Methis Eesti tõlkeloo erinumbri (2012). Tema Tallinna Ülikooli Kirjastuses 2015. aastal ilmunud "Tõlkimine omas ajas" annab kolme juhtumiuuringu näitel ülevaate tõlkimise ajaloost Eestis.


Daniele Monticelli on itaalia uuringute ja semiootika professor. Ta on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitu uurimisseminari nii BA-, MA- kui ka doktoriõppe tasemel. Ta on osalenud ja osaleb mitme nõukogu ja komisjoni töös nii Eesti ülikoolides kui ka ühiskonnas ning on oluliselt panustanud romanistika ja tõlke programmide arengusse Tallinna ülikoolis. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad kõigepealt kultuurisemiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses. Ta esindab Eestit Euroopa teadusvõrgustiku HERA (Humanities in the European Research Area) juhatuses. Ta on juhtinud ja koordineerinud mitut uurimisrühma ja teadusprojekti tõlke ja lingvistika valdkonnas.


Ülar Ploom on kirjandusteadlane ja tõlkeuurija. Ta on süvendatult tegelenud hiliskeskaja ja vararenessansi (eriti itaalia) kirjanduse ja kultuuriga ning itaalia XX sajandi kirjandusega, samuti itaalia kirjanduse retseptsiooniga Eestis. Ta on kommenteerinud Dante Alighieri "Põrgu" ja "Purgatooriumi" ja on lõpetamas (koos I. Venega) "Paradiisi" tõlget. Ülar Ploom on tõlkinud eesti keelde Petrarca, Moravia, Bassani, Calvino ja Eco teoseid. Ta on avaldanud lühiproosat ja kolm luulekogu.

  • Loe Ülar Ploomi artiklit itaalia ja prantsuse luule kajastustest eesti poeedi Villem Ridala luules.
  • Kuula raadiosaadet Dante Alighieri  "Purgatooriumist".
  • Loe kommentaari Umberto Eco teosele "Foucault pendel".

Kaia Sisask on prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.

Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis.

Vastuvõtutingimused

Kandidaadilt eeldame:
 
  • bakalaureusekraadi mis tahes erialal;
  • eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel;
  • inglise keele oskust vähemalt B2-tasemel;
  • väga head kirjalikku väljendusoskust;
  • analüüsivõimet.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksami käigus hinnatakse kandidaadi eesti keele oskust (emakeelena või vähemalt C1-tasemel), analüüsioskust, loogilist mõtlemist, üldteadmisi ja motivatsiooni. Eelnevat tõlkekogemust ega -oskust ei eeldata. Samas eeldame head inglise keele oskust (vähemalt B2-tasemel), kuna osa kursusi toimub inglise keele baasil.

Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast:

1. Kirjalik osa 

Tõlkeanalüüs. Inglise keelest eesti keelde tõlgitud teksti (lisatud on ka lähtetekst) analüüsimine. Analüüsiks saab kandidaat valida kas tarbe- või ilukirjandusliku teksti. Tõlkeanalüüsi ettevalmistamiseks on umbes 20 minutit ja lubatud on abimaterjalide (sh elektrooniliste) kasutamine. Kohapeal on olemas paberkandjal sõnaraamatud (ÕS, inglise-eesti, eesti inglise), aga soovi korral võib kaasa võtta ka oma sõnaraamatu(d).

2. Suuline osa ehk vestlus toimub kohe pärast tõlgitud teksti analüüsi ettevalmistamist. Kuulatakse ära kandidaadi tõlkeanalüüs ja arutatakse selle üle. Lisaks palub eksamikomisjon kandidaadil lühidalt põhjendada, miks teda huvitab kirjaliku tõlke magistriõpe. Kasuks tuleb ka see, kui kandidaat teab, mis teemal ta soovib oma magistritöö kirjutada.

Vastuvõtueksami täpse kuupäeva ja kellaaja saab kandidaat teada avalduse esitamisel SAISis.

Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vilistlased

"Kirjaliku tõlke õpingute praktiline suund oli hea vaheldus pärast filoloogia-õpinguid. Esimesena meenuvad kogu kursuse lõbusad vaidlused tõlkevalikute üle ja suulise tõlke närve kõditavad harjutused. Terminoloogialoengud sütitasid minus huvi just selle valdkonna vastu. Juba magistriõpingute ajal läksin tööle Eesti Rahvusraamatukokku terminoloogiks, et aidata koordineerida Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonna tööd "Raamatukogusõnastiku" koostamisel. Töö hõlmas ka spetsialistide nõustamist termini- ja keeleküsimustes ning tõlkimist. Nii õpingute kui ka juba töö käigus saadud teadmised ja kogemused viisid mind koordineerima Eesti riiklikku terminoloogiaprogrammi ja sealt edasi Eesti Keele Instituuti juhtima rahvusvahelist terminoloogiaprojekti. Projekt toetab Euroopa Liidu digiteenuste mitmekeelseks muutmist tänu uutele katsetustele masintõlke valdkonnas. Tunnen, et olen jõudnud millegi väga põneva ja uuendusliku keskmesse ning siia jõudmise hüppelauaks oli loomulikult suurepärane erialavalik."


"Ma küll peale lõpetamist kolisin Walesi vabatahtlikku tööd tegema, aga nüüd tõlkemaailma tagasi sukeldudes tunnen, et olen Tallinna ülikoolist ikka tugeva vundamendi saanud. Tõlkemagister on hea koht, kus harjutada ja lisaks teooriale ka praktikat saada ning leida oma sisemine tõlkija. Magistriajale tagasi mõeldes meenuvad kõigepealt head õppejõud; nii need, kes andsid kasulikku tagasisidet, kui ka need, kes inspireerisid rohkem vaeva nägema ja paremaks inimeseks saama. Ka kaasüliõpilased olid igati toetavad ning oli äärmiselt meeldiv leida omasuguseid keelehuvilisi. Tallinna ülikool võimaldas mul ka Erasmusega aastaks Valenciasse minna, tänu millele oskan nüüd hispaania keelest tõlkida ning sain oma silmaringi avardada. Kui vähegi keeled ja tõlkimine huvi pakub, siis TLÜ on hea koht, kust algust teha ja lisaks haridusele ka tõlkijatest sõpru saada."

 


"Hindan kõrgelt TLÜ kirjaliku tõlke õppejõude ja neilt saadud teadmisi. Samuti oli meil tore ja kokkuhoidev kursus üliõpilastest, kes huvitusid tõlkimisest, terminoloogiast ja keeleküsimustest. Tundsin, et olen omasuguste seas ja nautisin keelehuviliste seltskonnas õppimist. Pärast õpinguid avanes mul kirjaliku tõlke magistrina võimalus sooritada 5-kuuline tõlkepraktika Euroopa Keskpangas (Frankfurdis). Ka teised ELi asutused pakuvad väärt praktika- ja töötamisvõimalusi, kus tõlkijad end proovile saavad panna. Rääkimata siinsetest kohalikest tõlkebüroodest, kus tõlkemagistrid alati kõrges hinnas on. Olles huvitatud ka muudest valdkondadest, töötan praegu põhikohaga ühes meediaettevõttes sootuks teise ameti peal, kuid võin omast kogemusest öelda, et õppinud keelespetsialist kulub ära igasse töökollektiivi. Nõnda saan ka mina rakendada ülikoolis omandatud teadmisi ja oskusi oma igapäevatöös."


"Tänu kirjaliku tõlke magistriõpingutele muutusin tõlkimisel-toimetamisel oma ja teiste töö suhtes nõudlikumaks ning ühtlasi enesekindlamaks. Kindlust annab üldine tõlkealane asjatundmus. Tõlkides on ju oluline edastada täpselt lähteteksti sõnumit, samas teha seda sihtkeelele omaste võtetega – nii et hea tõlke saavutamiseks on korraga vaja jõuda lähtetekstile võimalikult lähedale ja samas jääda sest piisavalt eemale. Iga otsuse tegemiseks on vaja kogemust ja julgust – ja seda ma kirjaliku tõlke magistriõppes sain. Juba magistriõpingute ajal asutasin kaaslastega ettevõtte Kirimiri OÜ, mis muuhulgas tegeleb tõlketeenuste osutamisega, seda põhiliselt jaapani keele alal."


"Sellest, kui oma magistriõpingud lõpetasin, on nüüd peaaegu aasta möödas ja kõik on veel väga värskelt meeles. Kõige esimesena meenub kindlasti kõigi õppejõudude toetav suhtumine oma õpilastesse. Alati oldi valmis nii hea nõu kui ka jõuga aitama. TLÜ Erasmuse koordinaatorite abiga sain veeta ka semestri Saksamaal Germersheimis. See andis samuti tugeva panuse minu tõlkeharidusse. Oma õpingute jooksul saadud teadmisi on mul õnnestunud kinnistada Euroopa Parlamendi kuuekuusel kirjaliku tõlke praktikal, kuhu läksin vaid nädal pärast lõpetamist. Pärast seda leidsin Amsterdamis erialase töö, kus tõlkimine ja lokaliseerimine on minu põhiülesanded. Nii praktikal olles kui ka oma uuel tööl tunnen, et kirjaliku tõlke magistriõppe jooksul omandatud erialastest oskustest on abi ja need annavad mulle mu töös enesekindlust."


"Kauged maad ja võõrad keeled on mind alati paelunud. Samas hindan väga kõrgelt heal tasemel eesti keele oskust. Õpingud kirjaliku tõlke erialal võimaldavad neid kahte poolt suurepäraselt ühendada – õppida paremini tundma võõrkeeli ja samas lihvida oma emakeeleoskust. Just need oskused ongi minu igapäevatöös Euroopa Komisjoni tõlkijana kõige tähtsamad. Minu kursuselt töötab täna Euroopa Liidu institutsioonides viis tõlkijat, kellega suhtleme nii tööalaselt kui ka eraelus tänase päevani. Seega on kirjaliku tõlke eriala omandamine kindlasti heaks hüppelauaks ka neile, kes soovivad oma tulevikku rahvusvaheliste organisatsioonidega siduda. Teisest küljest võime alati olla kindlad, et oleme ka kodumaal oodatud, sest kõrgel tasemel keelte- ja väljendusoskus tuleb kasuks paljudel elualadel."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Häid tõlkijaid ja toimetajaid vajatakse väga paljudel erialadel. Meie lõpetajad töötavad nii rahvusvahelistes institutsioonides, tõlkebüroodes, kirjastustes kui ka ettevõtluses. Edasine töökoht oleneb sinu profiilist, mida on võimalik õpingute jooksul kujundada.

Lõpetanuna oled omandanud oskused, mis võimaldavad sul toime tulla kiirelt muutuval tõlketurul ja pakkuda heasse hinna- ja kvaliteediklassi kuuluvaid töid. Levinumad tööandjad on tõlkebürood, suurte organisatsioonide tõlkeosakonnad, kirjastused, kuid tõlkijana on võimalik töötada ka füüsilisest isikust ettevõtjana või juhtides oma bürood.

Samuti omandad õppekaval pädevused, et liikuda edasi doktorantuuri või mujale akadeemilises valdkonnas.

Edasiõppimisvõimalused

Magistrikava lõpetanutel on võimalik jätkata doktorantuuris tõlketeaduse, keele- või kultuuriteaduse erialal.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Keeleteadus ja keeletoimetamine

Humanitaarteaduste instituut

Keeleteaduse ja keeletoimetamise magistrikava on unikaalne, kuna õppekavas on ühendatud teoreetilised lingvistikateadmised ja nende praktiline rakendamine keeletoimetajatöös.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Suuline tõlge

Humanitaarteaduste instituut

Kas oled osav võõrkeeltes ja tunned huvi ümberringi toimuva vastu? Tule õpi suulist tõlget, et aidata eri kultuuriruumidest inimestel omavahel suhelda!

Magistriõpe
Eesti keel
12
Päevaõpe
Vaata eriala

Lingvistika

Humanitaarteaduste instituut

Lingvistika doktoriõppe eesmärk on valmistada ette teadlasi ja õppejõude lingvistika alal.

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
Vaata eriala