Lingvistika

Lingvistika doktoriõppe eesmärk on valmistada ette teadlasi ja õppejõude lingvistika alal.

Õppetase Doktoriõpe

Õppe kestus 4 aastat

Õppekeel Eesti keel Inglise keel

Üldisem eesmärk on anda oskused ja teadmised iseseisvaks süvauurimistööks valitud erialal. Õppijad suudavad läbi viia iseseisvat rahvusvahelisel tasemel keeleteaduslikku uurimistööd oma doktoriteema valdkonnas, publitseerida oma töö tulemusi kõrgetasemelistes ajakirjades ja esineda teadusettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel.

Õppekava on suunatud neile, kellel on magistrikraad mõnel lingvistilisel või filoloogilisel erialal ja kes tunnevad huvi lingvistiliste teooriate rakendamise vastu praktilises uurimistöös.

Humanitaarteaduste instituudi doktorantide kohta leiab lisainfot siit


2021. aastal on eelkõige oodatud kandidaadid, kes huvituvad järgmistest teemadest:

  • tõlketeadus (lingvistilised aspektid);
  • varajane kakskeelsus;
  • keelekontaktid (kontaktlingvistika).

Miks tulla meile õppima?

  • Õppetöö toimub humanitaarteaduste instituudi lingvistika õppekaval korraldatavate seminaride, loengute ja iseseisva töö vormis.
  • Doktorant töötab nelja aasta jooksul pidevalt kaasa teoreetilistel seminaridel, muus osas korraldatakse auditoorset õppetööd peamiselt tsükliõppena.
  • Õppekava on paindlik ja võimaldab igal doktorandil koostöös juhendajaga korraldada oma õpinguid ja valida uurimistemaatikaga sobiv ettevalmistus.
  • Õpingute sooritamise aeg ja vastuvõttev õppejõud määratakse iga doktorandi puhul individuaalselt.
  • Rahvusvaheliste kogemuste omandamiseks on võimalik osaleda konverentsidel, seminaridel, suvekoolides ning õppida Erasmuse programmi toel välisülikoolis.
  • Iga doktorant koostab koostöös juhendajaga individuaalplaani, mis arvestab doktorandi uurimisteemat.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Doktoriõppes on suur osakaal iseseisval tööl koostöös juhendajaga.
  • Üldained ja mõned erialaained toimuvad kontaktõppe vormis.
  • Doktorandid saavad kogu õpingute jooksul osaleda doktoriseminarides.
  • Täiskoormusega doktoriõppe kestus on neli aastat.

Olulised erialaained

Keskseks on neli aastat kestvad doktoriseminarid, mille käigus on doktorantidel võimalik pidada ettekandeid ja teiste doktorantide ettekandeid oponeerida. Väga suur rõhk on individuaalsel tööl.

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

Anna Verschik on üldkeeleteaduse professor, kelle teaduslikud huvid on seotud sotsiolingvistikaga. Tema äärmiselt laialdane võõrkeelepagas toob õppekavasse rahvusvahelise mõõtme. Neile, kes huvituvad keelekontaktidest, on Anna Verschiku loengud äärmiselt väärtuslikud. Ta on avaldanud töid eesti-vene keelekontaktidest, mitmekeelsusest internetis, Balti sotsiolingvistikast, jidiši keele kontaktidest Balti riikides, postsovetlike riikide keelesituatsioonist võrdlevas perspektiivis ja õpetab oma uurimisvaldkonnaga seotud aineid.

Anna Verschik meedias:

 

 


 

Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest. Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist. Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning korraldab aktiivselt heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes.

 


 

Suliko Liiv on inglise keele professor. Ta töötab Tallinna ülikoolis alates 1976. a pärast Tartu ülikooli lõpetamist germaani-romaani filoloogi, inglise keele õpetaja kvalifikatsiooniga. Ta on õpetanud inglise keele ja kultuuri eriala üliõpilastele erinevaid kursusi: inglise-eesti kontrastiivlingvistikat, inglise keele ajalugu, inglise keele teooriat, ingliskeelsete maade ühiskonda ja kultuuri, inglise keele morfoloogiat ja süntaksi, teksti analüüsi jne. 

Suliko Liiv on juhtinud teadusprojekte, juhendanud bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid, korraldanud rahvusvahelisi konverentse ning osalenud ise paljudel rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega. Ta on olnud filoloogiateaduskonna dekaan, germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudi direktor, germaani-romaani filoloogia osakonna juhataja ja inglise keele õppetooli juhataja. Osalenud ülikooli nõukogu, senati, instituudi nõukogu töös ning juhtinud erinevaid komisjone. Esindanud Eesti Vabariiki Euroopa Nõukogu Kaasaegsete Keelte sektsioonis Strasbourgis ja Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuses Grazis. On olnud Eesti Keelenõukogu liige, koostanud Eesti keele arengustrateegiat, samuti Eesti võõrkeelte strateegiat, koostanud Euroopa keelemapi Eesti variandi. Koostanud ka inglise-eesti ja eesti-inglise sõnaraamatuid.

Uurimisvaldkonnad: kontrastiivlingvistika, kultuuridevaheline suhtluspädevus, võõrkeele õpetamise metoodika, keelepoliitika, leksikograafia.


Mari Uusküla on lingvistika ja tõlketeaduse dotsent ja keeleteadlane, kes uurib keele, taju ja mõtlemise omavahelist mõju ja suhteid. Mari Uuskülal on magistrit- ja doktorikraad Tartu Ülikoolist, lisaks on ta end täiendanud Budapesti Eötvös Lorandi ülikoolis Ungaris ja Firenze ülikoolis Itaalias. Tema täpsem teadushuvi on keeletüpoloogia, keele ja taju liigitamine, võrdlev keeleteadus ning psühholingvistika. Teda huvitab, kuidas nimetatakse ja kategoriseeritakse värve eri keeltes, sh eesti, ungari, itaalia, tšehhi, soome, vene jt keeltes. Viimansel ajal on tema huviorbiidis ka Ta on kaastoimetanud kogumiku "Color Language and Color Categorization" (2016) koos Geda Paulseni ja Jonathan Brindle'iga. Ta õpetab Tallinna ülikoolis psühholingvistikat, antropoloogilist lingvistikat, semantikat ja pragmaatikat. Ta on olnud mitmete edukate magistritööde juhendaja. Mari Uusküla on õpetanud mitmes Euroopa ülikoolis, nt Roskildes, Veronas, Milanos ja Budapestis.


Kapitolina Fedorova on Tallinna Ülikooli vene uuringute kaasprofessor. Ta lõpetas Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli (PhD 2002) ning töötas 15 aastat Euroopa Ülikooli antropoloogia teaduskonnas (S.-Peterburg). Enne jõudmist Tallinna Ülikooli töötas ta 2 aastat Hankuk Välisuuringute Ülikoolis (Seoul, Lõuna Korea).
Tema uurimishuvid hõlmavad sotsiolingvistikat, keelekontakte, piiri ja migratsiooni uuringuid, keelelise maastiku uuringuid ja etniliste gruppide vahelist kommunikatsiooni. Ta on viinud läbi teadusprojekte erinevates regioonides, k a Venemaa-Hiina, Venemaa-Soome ja Venemaa-Eesti piirialadel, S.-Peterburgis, Moskvas ja Seoulis.

 

Õppekeskkond

  • Meie keeleteadlased keskenduvad eelkõige keele omandamisele, tekstilingvistikale, keele õpetamisele, sotsiolingvistikale ja psühholingvistikale ning grammatika uurimisele.
  • Doktorantidel on võimalik kasutada nii TLÜ akadeemilise raamatukogu kui ka rahvusraamatukogu inforessursse.
  • Koostöös Tartu ülikooli, Eesti kirjandusmuuseumi ja Eesti Keele Instituudiga toimub keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool.
  • Huvilistel on võimalik osaleda Eesti Rakenduslingvistika Ühingu konverentsidel ning muudel kohalikel ja rahvusvahelistel konverentsidel.
  • Välja antakse toimetiste sarja.

Vastuvõtutingimused

Üldised vastuvõtutingimused leiate siit.

 

Õppekava täiendavad vastuvõtunõuded 2021. a vastuvõtul

2021. aastal on eelkõige oodatud kandidaadid, kes huvituvad järgmistest teemadest:

  • tõlketeadus (lingvistilised aspektid);
  • varajane kakskeelsus;
  • keelekontaktid (kontaktlingvistika).

 


Kandideerimisperioodil (10. mai – 1. juuli) tuleb kandidaatidel kandideerimisbaasi üles laadida:

1) Koostöös juhendajaga täiendatud (ja tema poolt allkirjastatud) doktoritöö kavand (pikkus u 5 lk/2500 sõna ilma kirjanduse nimekirjata) sisaldab vähemalt järgmisi komponente:

  • kavandatava uurimistöö teema;
  • uurimistöö eesmärgid ja peamised uurimisküsimus(ed);
  • ülevaade kasutatavatest meetoditest ja/või põhimõistetest;
  • senise uurimisseisu ülevaade;
  • ülevaade, millist teemakohast uurimistööd on kandidaat juba varem teinud;
  • ülevaade plaanitava uurimistöö sisust;
  • visioon uurimistöö esmaste võimalike tulemuste kohta (mida loodetakse teada saada);
  • esmane nimekiri töös kasutatavatest allikatest ja kirjandusest;
  • uurimistöö ajaline graafik (sh info väliõpingute kohta nt Erasmus, arhiivide ja raamatukogude külastus jms).

Juhul kui kavandatav doktoritöö sisaldab välitöid, lisada info nende ulatuse, kestuse ja finantseerimise kohta (nii eelarve kui ka kavandatavad finantseerimisallikad)

Samuti lisada põhjendus, miks seda uurimistööd peab tegema just Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis

2) Täpsustatud ja juhendajaga kooskõlastatud korraldatava õppetöö visioon õppekavade ja ainete lõikes ning info doktorandi rollist neis ainetes (doktorantidelt oodatakse 4 aasta doktorantuuri jooksul assisteerimist loengute ja seminaride korraldamisel vähemalt kolmel kursusel ja vähemalt ühe kursuse iseseisvat / kaasvastutusel läbi viimist).

3) CV (sisaldab infot kandidaadi publikatsioonide kohta)

4) Tõend keeleoskustaseme kohta (inglise keel C1-tasemel)

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam toimub intervjuu vormis kandideerimiseks esitatud ja potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud doktoritöö kava (doktoritöö projekti) teemadel.

Kandidaatide hindamiskriteeriumid

Hinnatakse järgmisi aspekte:

  • Kandidaadi akadeemiline kompetents (sh eelneva hariduse sobivus, muud antud uurimisteemat toetavad teadmised ja kvalifikatsioon, keeleoskuse sobivus soovitud teema uurimiseks) (max 35 palli)
  • Uurimistöö kava (sh ajakohasus ja interdistsiplinaarsus, uurimistöö sisu, kasutatavad meetodid, sobivus humanitaarteaduste instituudi profiiliga) (max 35 palli)
  • Õppetöö kompetentsid (sh kandidaadi haakuvus humanitaarteaduste instituudi õppetööga) (max 20 palli)
  • Üldmotivatsioon õppida doktoriõppes (max 10 palli)

Kandidaadil on võimalik saada maksimaalselt 100 palli.

Vilistlased

 

"Olen lõpetanud Tartu Ülikooli eripedagoogika erialal, seejärel õppisin Tallinna Ülikoolis keeletoimetaja erialal ning edasi doktoriõppes lingvistikat. Motivatsioon õpinguid doktoriõppes jätkata sugenes eelkõige üha süvenevast huvist interdistsiplinaarse teema vastu, mida käsitlesin juba magistritöös: pisut võõristav ja seni tähelepanuta jäänud keeleajaloo allikas ja vaatenurk – vanimad eestikeelsed hauakirjad."

Vaata doktoritööd.

Vaata Pille Arneki 1 minuti loengut "millest räägivad vanad hauakirjad?".


"Sain tõuke õppida lingvistikat juba keele ja kommunikatsiooni magistriõpingute ajal. Mind huvitas, ja huvitab siiani, sotsiaalsete fenomenide keeleline konstrueerimine. Mitmekülgne doktori õppekava andis niisuguseks interdistsiplinaarseks uurimishuviks hea võimaluse. Oma doktoritöös analüüsisin andekusfenomeni tõlgitsemist avalikus kommunikatsioonis ja jätkan andekusuuringutega ka oma praeguses töös Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi õppejõuna."

Vaata doktoritööd.

Vaata Halliki Põlda 1 minuti loengut
"andekus on arendatav ja omane kõigile inimestele".


Szilárd Tibor Tóth on õppinud Budapesti, Leningradi ja Berliini Humboldti ülikoolis. On õpetanud Tartu Ülikoolis alates aastast 1998 ungari ja eesti filoloogiat. Ungari keele lektorina on ta tegutsenud Udmurdi Riiklikus Ülikoolis. Peamised uurimusvaldkonnad on tartu keele ajalugu ning keelekontaktid. Narva Kolledžis on korraldanud iga-aastaselt kaks filoloogilist konverentsi. Tema doktoritöö on esimene teaduslik uurimistöö tartu keele ajaloost.

Loe lähemalt tema väitekirjast

Vaata doktoritööd


„Mind huvitas vene-eesti keelekontakt. Kui lõpetasin eesti filoloogia magistriõppe Tallinna ülikoolis, siis otsustasin jätkata lingvistika doktoriõppes, kuna kaitsmisel soovitati mul avaldada teemakohane eestikeelne monograafia. Doktorikava rahvusvahelisus lõi suurepärased võimalused Eestis toimuvate keelekontaktide erinevate aspektide uurimiseks. Peale järeldoktorantuuri Tartu ülikoolis naasin koduülikooli eesti keele kui teise keele ning kultuurivahelise kommunikatsiooni valdkonnas töötamiseks."

Vaata doktoritööd


 

"Tallinna ülikooli lingvistika doktoriõpe andis esmalt muidugi sügavamad lingvistikateadmised, ilma milleta poleks töö minu praegusel ametikohal võimalik, ning peale võimaluse ühelt poolt olla kursis Eesti keeleteaduses toimuvaga ning teiselt poolt vabaduse sulanduda Euroopa rahvusvahelisse lastekeeleuurijate võrgustikesse." 

Vaata doktoritööd.

 


„Magistriõpingud Tallinna Ülikoolis inglise keele õpetaja erialal hõlmasid paljusid teemasid, mis köitsid mind: keel ja kultuur ning nende õpetamine ja õppimine. Lingvistika doktoriõppes oli mul jälle võimalus neid integreerida süvendades keele omandamise, õppimise ja õpetamisega seotuid teadmisi ning uurides emakeele mõju võõrkeele idioomidest arusaamisele ja mõistmisstrateegiatele.“

Vaata doktoritööd.


Doktoritöös uurisin inglise-eesti keelekontakte, huvi selle teema vastu sai alguse juba Tallinna Ülikoolis magistrantuuris õppides. Doktoriõpe võimaldas mul teemat süvitsi uurida, samuti andis mulle laialdased teadmised nii lingvistikast kui ka uurimismeetoditest. Kuna kontaktlingvistika uurijaid on Eestis vähe, hindasin kõrgelt võimalust tutvuda õpingute käigus mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud teadlastega.

Vaata doktoritööd.

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Rahvusvaheliselt akrediteeritud doktoridiplom võimaldab töötada doktorikraadi nõudvatel ametikohtadel, näiteks Tallinna ülikoolis, Eesti Keele Instituudis või Tartu ülikoolis.

Edasiõppimisvõimalused

Pärast doktoriõpingute lõpetamist on võimalik kandideerida järeldoktorantuuri või jätkata iseseisvalt akadeemilise enesetäiendamisega.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9344

Sarnased erialad

Kultuuride uuringud

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuride uuringud on doktoriõppekava, kus on võimalik spetsialiseeruda mitmele kultuuride eri aspekte käsitlevale suunale, nagu kultuuriteooria, eesti kirjandus ja kultuur, ingliskeelsed kirjandused ja kultuurid, saksakeelsed kirjandused ja kultuurid, romanistika, vene kirjandus ja kultuur, Lähis-Ida ja Aasia kirjandus ja kultuur, kultuurigeograafia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning filosoofia.

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
Vaata eriala

Kasvatusteadused

Kasvatusteaduste doktoriõppekava loob tingimused professionaalsuse saavutamiseks kasvatusteaduste valdkonnas ning iseseisvaks teadustöö tegemiseks rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel. Meie doktorantidest kujunevad kõrgelt kvalifitseeritud õppejõud, teadurid ja haridusvaldkonna asjatundjad.

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
1
Vaata eriala