Humanitaarblogi

Eesti uuringud magistriõppekava

Piret Viires, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor, räägib ainulaadsest Eesti uuringute õppekavas

Piret Viires

 Palun rääkige Eesti uuringute õppekavast lähemalt.

Eestil on hulgaliselt rahvusvahelisi sidemeid ning sellega seoses on suurenenud ka välismaalaste arv, kes on huvitatud eesti keelest ja kultuurist ja tahavad luua Eestiga kultuurilisi, majanduslikke või diplomaatilisi suhteid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut on koostöös ühiskonnateaduste instituudiga loonud ainulaadse Eesti uuringute magistriõppekava just neile. Õppekava on mõeldud inimestele, kellel on huvi eesti keele, kultuuri, ajaloo ja ühiskonna vastu ning soov õppida inglise keeles.

Miks Eesti uuringute õppekava loodi?

Idee sai alguse seitse aastat tagasi, kui arutasime võimalust pakkuda magistrikursust tõlkijatele, kes tõlgivad eesti keelest teistesse keeltesse. Idee algatajateks olid Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja tolleaegne rektor Rein Raud. Algne idee kasvas ajapikku suuremaks ning lisaks tõlkijatele otsustasime teadmisi eesti keelest, kultuurist, ajaloost ja poliitikast hakata jagama laiemalt inimestele, kelle emakeel pole eesti keel. Eesti on rahvusvahelisel areenil väga aktiivne, sellega on kaasnenud palju tähelepanu ning meie kohta soovitakse rohkem teada saada. Eesti uuringute õppekava pakubki seda võimalust heal akadeemilisel tasemel.

Kellele see õppekava suunatud on?

Eesti uuringute magistriõppekava on eelkõige mõeldud üliõpilastele, keda huvitab eesti keel, kultuur, ajalugu ja ühiskond ja kelle emakeel pole eesti keel. Eesti keelt ja kultuuri õpetatakse üle maailma 30 ülikoolis. Ootame ka kõiki tudengeid, kes on mujal maailmas mõnes ülikoolis meie keelt ja kultuuri õppinud ning kellel on tekkinud sügavam huvi Eesti kultuuri, ajaloo ning ühiskonna vastu, kuid kelle keeleoskus pole eestikeelsel õppekaval õppimiseks piisavalt hea. Selle õppekava raames saavad üliõpilased oma teadmisi Eesti kohta suurendada ja samas arendada ka oma eesti keele oskust. Lisaks ootame meile õppima teiste erialade tudengeid, kes lihtsalt huvituvad meie keelest, kultuurist ja ühiskonnast ning sooviksid eesti keelt kesktasemel osata. Samuti sobib õppekava neile, kes tunnevad huvi eesti kirjanduse vastu, oskavad eesti keelt ja sooviksid eesti kirjandust tõlkida oma emakeelde. Seega on algne idee – toetada eesti kirjanduse tõlkijate akadeemilist arengut – siiani õppekava lahutamatu osa. Lühidalt öeldes, meie sihtgrupp on küllaltki lai, alates inimestest, kel on eesti keeles algteadmised, lõpetades tõeliste estofiilidega, kes sooviksid oma teadmisi süvendada.

Mille poolest õppekava teistest eristub?

Eesti uuringud on ainulaadne õppekava, kuna see võimaldab õppida eesti keelt ning pakub teadmisi eesti kultuuri ja ühiskonna kohta inglise keeles. Maailmas pole ühtegi teist ülikooli, kus saaks sellisel õppekaval õppida. Õppekava on laiapõhjaline ja interdistsiplinaarne ning annab võimaluse näha Eesti ainulaadust, ent samas ka Eesti seotust ülejäänud maailmaga. Võib öelda, et Eesti uuringud on mõneti nagu meie rahvast esindav õppekava, mille eesmärgiks on pakkuda akadeemilist haridust neile, kes on tõsiselt Eestist huvitatud. Kui me tahame Eestit maailmale tutvustada, siis on Eesti uuringute õppekava väga hea võimalus neid teadmisi jagada.

Miks tulla just Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituuti?

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut toetab interdistsiplinaarset koostööd ja on rahvusvahelise ja innovatiivse meeskonnatöö edendaja. Instituudis on tunnustatud teadurid ja õppejõud, kes kõik tunnevad oma eriala – eesti keelt, kultuuri või ajalugu – põhjalikult. Samuti on kaasatud ühiskonnateaduste instituudi parimad spetsialistid, kelle abil saame pakkuda laiapõhjalisi teadmisi eesti ühiskonna kohta. Tallinna Ülikool asub kesklinnas ja on kergesti ligipääsetav. Tallinnas on aktiivne kultuuri- ja ärielu, siin on palju muuseume, riigiasutusi ja ettevõtteid. Õpingute ajal on tudengitel olnud võimalus kõigi nendega tutvuda. Magistriõppekava raames tehakse koostööd Eesti Kirjanduse Teabekeskusega, Eesti Instituudiga, Eesti Kirjanike Liiduga ning välismaal tegutsevate eesti keele õpetajatega. Üliõpilased saavad ka kandideerida mitmetele stipendiumitele (nt Eesti Kirjanduse Teabekeskuse stipendium Eesti kirjanduse tõlkimisele spetsialiseerunud tudengitele).

Millised praktilised oskused tudeng õpingute jooksul omandab ja milliseid ainekursuseid saavad üliõpilased võtta?

Alusmoodul sisaldab ainekursuseid nagu sissejuhatus Eesti uuringutesse, Eesti maatundmine, Eesti nüüdiskultuur, keel ja ühiskond, Eesti poliitika ja ühiskond. Valikainetena pakutakse kursuseid ajalugu ja mälu, Eesti ühiskonna nüüdisprobleemid, rahvuslus ja rahvusteülene ajalugu, Eesti kirjandus, ilukirjanduse tõlkimine jne. Erialase uurimisprojekti raames seotakse õpitu praktikaga. Tulemuseks on uurimisprojekt, mis aitab mõne Eesti uuringute valdkonna praktilist poolt arendada ja mis loob seosed õpetatavate ainetega. Näiteks eesti kirjanduse tõlkimisele spetsialiseerunud tudengid peavad tõlkima ühe eesti kirjanduse teose ja seda kommenteerima. Kõik üliõpilased läbivad ka magistriseminari. Õpingute jooksul on võimalik arendada eesti keele oskust. Õppekava lõpetamise tingimuseks on eesti keele oskus B1-tasemel, kuid hea tahtmise korral on õpingute jooksul võimalus oma keeletaset veelgi tõsta. Tudengid, kes on valinud ilukirjanduse tõlkimise suuna, saavad arendada praktilisi tõlkimisoskusi. Nende magistritöö üheks osaks on ilukirjandusliku teksti tõlkimine.

Kus võiks lõpetaja töötada?

Eesti vajab maailmas sõpru, kes oskaksid meie keelt, tunneksid ajalugu ja kultuuri. Meie õppekava lõpetanu oskab hästi eesti keelt, tunneb meie kultuuri ja ühiskonda ja ta on omandanud eesti keele oskuse vähemalt B1-tasemel. Need oskused annavad hea võimaluse töötada majanduse, diplomaatia, kultuuriekspordi ja loomemajanduse vallas nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Lõpetanud võivad töötada ka Eesti kirjanduse tõlkijatena, mis on üha laiemate võimalustega ala. Eesti uuringud lõpetanud tudeng võib õpinguid jätkata mõnel meie doktoriõppekaval, näiteks kultuuride uuringud. Eesti on kiireltarenev Euroopa riik ning meie rahvusvahelised sidemed on üha tihenemas. Lõpetajad võivad luua võrgustiku, mille raames arendada kultuuriilisi, ärilisi ja poliitilisi otsesidemeid Eesti ja teiste riikide vahel.

Mis on teie arvates õppekava juures kõige põnevam?

Loodan, et õppekava abil saame juurde inimesi, kes teavad Eestit, oskavad eesti keelt, oskavad meie kultuuri, ajalugu ja ühiskonda vahendada ja lahti seletada ja keda saab pidada Eesti saadikuteks maailmas.  

Lisainformatsiooni Eesti uuringute magistriõppekava ja vastuvõtutingimuste kohta leiad meie veebilehelt.