Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria magistriõppekava
Palusime ühisõppekavast rääkima Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsendi Eneken Laanese ja Eesti Kunstiakadeemia vanemteaduri Andres Kure.
Palun rääkige kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria õppekavast lähemalt.
Andres Kurg: Õppekava on oma olemuselt tõeliselt innovatiivne, sest siin on kokku pandud nii kirjandus- kui ka visuaalkultuuriteooria. Kui tavaliselt on need erialad jagatud mitme üksuse vahel, siis üha enam vajab kujutiste ja tekstide uurimine laiapõhjalisi valdkondadevahelisi oskusi, häid teadmisi kriitilisest kultuuriteooriast ning oskust luua erinevate uurimisvaldkondade vahel seoseid. Kujutisi ja tekste on juba minevikus tihedalt seostatud. Näiteks ajalooliselt on kunst sajandeid põhinenud kõigepealt mütoloogilisel, hiljem religioossel narratiivil, või siis näiteks on võimatu teha ikonograafilist analüüsi, kui puuduvad teadmised piiblitekstidest jne. Samas teame hästi, et nüüdisaegses maailmas on tekstil ja kujutistel põhinev meedia alati omavahel põimunud ning mõjuvad lugejale/vaatajale samaaegselt. Seega on saabunud aeg, et ka õppekavad lähevad uute arengusuunadega kaasa ning tekstil ja kujutistel põhinevat meediat ei üritata enam lahus hoida.
Kuidas õppekava sündis?
Eneken Laanes: Viimastel aastatel on nii Tallinna Ülikoolis kui ka Eesti Kunstiakadeemias suurenenud kirjanduse ja kunstiajaloo tudengite arv, kes on huvitatud filmi- ja visuaalkultuurist ning on kirjutanud oma magistritöö filmiadaptsioonist või graafilistest romaanidest. Tundub, et noortele pakub üha enam huvi kirjanduse, visuaalkultuuri ja filmi valdkondade vaheline seos ning meie õppekava annab suurepärase võimaluse seda huvi arendada akadeemilises kontekstis.
Miks õpetatakse seda just Tallinnas?
AK: Tegemist on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi ja Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduste ja visuaalkultuuri instituudi ühisõppekavaga. Ainekursuseid loetakse ka Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis. Kõik nimetatud instituudid on Eestis oma erialade juhtivad keskused. Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut on visuaalkultuuri kursuseid õpetanud 1990. aastatest alates ning on erialale Eestis aktiivselt teoreetilist tausta loonud. Ühisseminaride raames on koostööd tehtud visuaalkultuuri temaatikaga tegelevate rahvusvaheliselt tuntud instituutidega (näiteks Clark Art Institute, Ameerika Ühendriigid, 2010. ja 2012. aastal), samuti oleme andnud stipendiume teadustööks, mis käsitlevad visuaalkultuuri teoreetilisi küsimusi ja visuaalkultuuri hilisel sotsialismi perioodil.
EL: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut on juhtiv kultuuriteooria keskus Eestis. Mitmed uurimisvaldkonnad keskenduvad tekstide ja kujutiste vastasmõjudele (kultuuriline mälu, visuaalne etnograafia, narratoloogia jne). Humanitaarteaduste instituudil on ka laiaulatuslikud kogemused rahvusvaheliste magistriõppekavade õpetamisel, kus kultuuriuuringutele lähenetakse interdistsiplinaarselt ning üliõpilased eri maadest rikastavad õpikeskkonda oma kultuuritaustaga.
Mille poolest õppekava teistest eristub?
EL: Praktiliste oskuste omandamiseks tehakse õppekava raames koostööd Tallinna tähtsaimate rahvusvaheliste kultuurifestivalidega. Festivalidel töötamine annab üliõpilastele suurepärase võimaluse osaleda kõrgetasemelisel kultuurisündmusel ning näha organiseerimise telgitaguseid, kohtuda kirjanike, kunstnike ja filmiloojatega ja võibolla saada inspiratsiooni enda tuleviku karjääriks.
Millise taustaga üliõpilasele võiks õppekava huvi pakkuda?
EL: Õppima on oodatud kõik humanitaar- ja sotsiaalteaduste taustaga üliõpilased.
Millised praktilised oskused tudeng õpingute jooksul omandab?
AK: Arvan, et selle õppekava puhul ei tohiks me tõmmata selget piiri teooria ja praktika vahele. Tulemustele orienteeritud tavapärase haridusmudeli järgi on süvitsi õppimiseks ja keskendumiseks vaja jätta ruumi. Meie õppekava raames üritatakse see saavutada läbi tekstide ja kujutiste põhjaliku uurimise, pühendades aega süvitsi lugemisele ja põhjalikule vaatlemisele. Neid oskusi seostatakse teooriaga, ent neid vajatakse üha enam, et mõista ja kriitiliselt mõtestada meid ümbritsevat maailma. Michel Foucault on kunagi, küll teises kontekstis, öelnud, et “teooria ei tähenda praktika selgitamist ega tõlgendamist ja pole mõeldud praktika rakendamiseks: teooria ongi praktika.”
Kus võiks lõpetaja töötada? Millised on tema akadeemilised väljavaated?
EL: Võiks nimetada erialaseid ameteid nagu teadur, kultuurikriitik, ajakirjanik, kunstikuraator, kultuuridiplomaat, kuid kindlasti tuleb silmas pidada, et meie õppekava annab ainulaadse võimaluse arendada analüütilisi oskusi, mis tulevad kasuks probleemide lahendamisel, samuti kirjutamis- ja esinemisoskusi. Nimetatud oskused avardavad võimalusi tööturul veelgi. Uurimistöökeskne õppekava annab parimad võimalused jätkamaks õpinguid doktoriõppe tasemel.
Lisainformatsiooni kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria magistriõppekava ja vastuvõtutingimuste kohta leiad meie veebilehelt.
