Haapsalu kolledž avab magistriõppekava
Pärast kümneaastast vaheaega saab TLÜ Haapsalu kolledžis taas omandada magistrikraadi.
Sel sügisel avab Haapsalu kolledž magistriõppekava „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas”, mis peaks kolledži direktori Heli Kaldase sõnul Läänemaale kasulik olema juba ainuüksi sellepärast, et see toob maakonda rohkem teadustööd ja kaasa rääkimist ühiskondlikel teemadel.
Avatav õppekava keskendub põlvkondadevahelisele koostööle kogukonnas ehk sellele, kuidas vanemaid inimesi paremini kaasata ja nende oskusi ära kasutada. „Me ei pea lähenema nii, et vanemad inimesed on probleem, vaid et see on ressurss,” ütles Kaldas.
Kaldase sõnul on avatav õppekava Eestis ainulaadne. „Arvan, et Eestis polegi ühtegi õppekava, mis käsitleks nii suurel määral vanemaealisi ja seda, et vanemaealiste osakaal ühiskonnas on nii drastiliselt tõusnud,” ütles ta. Kaldas tõi näiteks, et kui 2001. aastal oli Eesti elanikkonnast vanemaid kui 65aastasi 15 protsenti, kümme aastat hiljem 17 ja 2021. aastal juba 20 protsenti. „Ennustatakse, et 2050. aastal on vanemaealisi juba 25 protsenti rahvastikust,” ütles Kaldas.
Kui Haapsalu kolledžis on magistriõppekava teemasid arutatud, siis Kaldase sõnul on ikka ja jälle jõutud hõbemajanduse (eakatele pakutavad teenused ja tooted, mis kindlustavad pikeneva eluea veetmise turvaliselt, kauem terve ja aktiivsena) ja vananeva ühiskonna juurde. Ta lisas, et konsulteerides selle valdkonna ühe parema asjatundja Tiina Tambaumiga, leiti, et Eestis polegi ühtegi sellist õppekava, mis oleks suunatud vanemaealiste inimeste rakendamisele ühiskonnas. „Meil ei ole selles vallas ka üleliia palju teadust tehtud,” ütles Kaldas. Ta lisas, et magistriõppekava luues hakkab selle pinnalt tulema uusi uuringuid ja teadusartikleid. „Üks õppekava muudab ühiskonnas väga palju.”
Magistriõppekava on kolledžis ette valmistatud juba kolm aastat, kuid seni on selle avamine Kaldase sõnul jäänud rahapuuduse taha. „On ju teada, mis toimub ülikoolide rahastamisega. Õppekavasid pigem suletakse, mitte ei avata,” ütles ta.
Nüüd aitab õppekava avamisele kaasa regionaalsetele kolledžitele makstav regionaalarengu toetus. Lisaks tuleb Kaldase sõnul muidugi ka projekte kirjutada. Kolledži direktori sõnul tehakse uue õppekava puhul koostööd ka USAs asuva Central-Florida ülikooliga (University of Central Florida) ja Kobe ülikooliga Jaapanis. Tänu ühisprojektidele on õppejõude kaasatud Central-Florida ülikoolist ning üliõpilastel on võimalus sinna ka praktikale sõita.
Õppekava kuraatori Tiina Tambaumi sõnul on õppekavas kaks põhimoodulit – üks räägib kogukonnatööst ja vananemisest, teine nii vaimsest kui ka füüsilisest tervisest. Neile lisanduvad valikained.
Vastu võetakse 20 õppurit. „Tegemist on avatud õppekavaga, mis tähendab, et tulla võib ükskõik millise eriala bakalaureusekraadiga,” ütles Kaldas.
Kaldase sõnul näeb kolledž õppurina eelkõige neid, kellel on selles valdkonnas juba teatav kogemus ja kes saavad uusi teadmisi oma töös ära kasutada. „Tahame, et õppekavast kasvavad välja spetsialistid, kes oskavad hoomata ja märgata kogukonnas, olgu see külaselts, majaühistu vms, eri aspekte ja olemasolevat ressurssi ning seda kogukonna arendamiseks ära kasutada,” ütles ta. Kaldas tõi näiteks ka väiksemad omavalitsused, kus pole raha ega ka vajadust võtta tööle eraldi noorsoo- ja sotsiaaltöötajat. Ta lisas, et õppima võiksid tulla ka raamatukogutöötajad, kes samuti tegelevad inimeste kaasamisega.
Kui suurem osa uue õppekava õppejõududest on mujalt, siis õppuritena näeks Kaldas vähemalt esialgu Läänemaa inimesi. Näiteks neid, kes on Haapsalu kolledžis juba bakalaureusekraadi omandanud. „Meil on siin nii palju vilistlasi,” ütles ta.
Kaldas lisas, et iga uue õppekava avamine on näidanud sedagi, et mõni külalisõppejõududest on tulnud kolledžisse lepinguga tööle ja jäänud Läänemaale ka elama.
Teise kasutegurina näevad Kaldas ja Tambaum seda, et Läänemaa võib saada uurimistööde baasiks. „Eestis pole selles valdkonnas uuringuid praktiliselt tehtud,” ütles Tambaum. Kaldas lisas, et just praktilisi uuringuid saavad teha õppurid, kes juba valdkonnas töötavad. „Nad saavad teha midagi uut ja teha seda õppejõudude juhendamisel,” ütles Kaldas.
Esilagu plaanib kolledž magistriõppesse vastu võtta kolm kursust.
