Reili Argus keeletoimetaja kutsestandardi olulisusest

Keeletoimetajaid on Tallinna ülikoolis õpetatud juba umbes 15 aastat. Õppekava sisu kujundamisel on eri aegadel lähtutud mõnevõrra erinevast ettekujutusest, mida üks keeletoimetaja oskama peab. Loomulikult ongi väga raske määrata pisiasjadeni ühe keeletoimetaja tööülesanded ja vajalikud oskused. Palju sõltub sellest, kas keeletoimetaja töötab ajalehetoimetuses, raamatukirjastuses, riigiasutuses või on ta hoopis vabakutseline, kes teeb toimetamistöid väga eri tüüpi ettevõtetele ja asutusele. Samas oli vaja siiski kujundada mingisugunegi ühtsem arusaam sellest, mis laadi tööd keeletoimetaja üldjuhul teeb.

Kõige olulisem oli aga keeletoimetaja rolli tähtsustamine ja tema töö teadvustamine ühiskonnas. Eesti inimesed üldjuhul ei tea, kes täpselt keeletoimetaja on ja mis tööd ta täpselt teeb. Näiteks kirjeldas tuttav keeletoimetaja juhtumit, kuidas ta kohtub kunagise klassikaaslasega ja küsimuse peale "Mis tööd sa ka teed?", vastab toimetaja, et "töötan keeletoimetajana". Sellele järgneb küsija poolelt väikene vaikushetk ja vastus "ahhaa, sa siis tõlgid jah?". Kui siis keeletoimetaja pikalt-laialt selgitab, et ta ikka ei tõlgi, vaid sätib teksti korrektsesse keelde ja parandab lauseid jne, järgneb sellele "Aa, sa paned siis komasid".

Tihti arvataksegi, et keeletoimetaja on see, kes punase pliiatsiga tekstis komavead ära parandab, ega mõelda, et keeletoimetaja roll on tunduvalt suurem ja olulisem. Toimetaja peab muutma teksti mitte ainult keeleliselt korrektseks, vaid ka selgeks, arusaadavaks, tooma välja autori mõtte sellisel kujul, et lugeja seda hõlpsalt mõistaks, ühtlustama terminikasutuse, stiili ja vahel ka vormistuse. Ühesõnaga – keeletoimetaja muudab teksti avaldamiskõlblikuks. Ühelt poolt on toimetaja roll tähtis ja vastutusrikas, teisalt peab ta jääma aga paratamatult autori varju, olema justkui tema teine silmapaar, ega tohi oma parandustega autori mõtteid muuta. Vast seetõttu ongi keeletoimetaja töö tihti liigagi varju jäänud.

Sageli küll teatakse, mida keeletoimetaja teeb, aga alahinnatakse tema tööd. Ilmselt on igal keeletoimetajal tulnud ette juhtumeid, kus teksti saateks öeldakse, et "ah, ega siin miskit eriti toimetada ju ei ole, paar koma vaja ehk panna". Sellised sõnad tekitavad keeletoimetajas tavaliselt ohutunde – elu on näidanud, et just siis on tegemist tekstiga, mis lausa kubiseb nii sisu- kui ka keelevigadest. Nii ongi kujunenud seisukoht, et mis see keeletoimetamine siis ära ei ole, loed teksti siuhti! läbi ja parandad vead ära. Tegelikult peab toimetaja aga süvenema teemasse, tajuma potentsiaalset lugejat, kontrollima fakte, ühtlustama stiili jne jne. Nii et ühe ööga viiekümneleheküljelist käsikirja kohe kuidagi keeletoimetatud ei saa. Selliste väärarvamuste ümberlükkamine ja keeletoimetaja töö tähtsustamine oligi keeletoimetaja kutsestandardi koostamise peamine eesmärk.

Teine tähtis ja kaugemale ulatuv eesmärk on kindlustada olukord, kus toimetamistöö tellija saab töö kvaliteedis kindel olla. Ilmselt saab igaüks aru, et kui mingi oluline dokument on halvas keeles, võib kahju olla väga suur: näiteks võib halvas keeles kasutusjuhend põhjustada mõne seadme käsitsemisel trauma, mõni ebaselgelt sõnastatud hanketekst pikki kohtuvaidlusi, segane seadusesõnastus lõputuid tõlgendusvaidlusi jne. Lisaks on muutunud ja muutub veelgi keeletoimetaja roll tõlketekstide toimetamisel.

Keeletoimetaja kutsestandardi loomise kolmandaks põhjuseks oli anda ülikoolidele keeletoimetajate õpetamisel kindlamad piirid: määrata kindlaks need põhioskused ja teadmised, milleta üks keeletoimetaja hakkama ei saa. Praegu õpetatakse keeletoimetamist meie ülikoolis nii bakalaureuseastmel referent-toimetaja erialal kui ka magistriastmel keeleteaduse ja keeletoimetamise kavas. Mõlemal kaval õppivad üliõpilased saavad kutseeksami sooritamiseks ettevalmistuse. Praegu on kutsestandard loodud ainult ühe, s.o kuuenda taseme jaoks. Tulevikus on plaanis luua ka kõrgema taseme kutsestandard, mida võiksid taotleda need keeletoimetajad, kes peavad tegelema eriti keerukate ja vastutust nõudvate tekstidega, nt seadustega. Siis oleks meie ülikooli magistriastme üliõpilastel võimalus minna ka kõrgema taseme kutseeksamit tegema.

Kutsestandard on loodud koostöös Eesti Keeletoimetajate Liiduga. Liidu liikmete ja juhatuse ning ka kutsekomisjoni liikmete hulgas on mitu Tallinna ülikooli eesti keele suuna õppejõudu.

Protsess algas sellest, et kutsuti kokku eri tüüpi tööandjate – ajakirjandusväljaande, riigiasutuste, nt riigikontrolli ja välisministeeriumi ning ülikoolide – esindajad. Nende esimene ülesanne oli kirjeldada neid tööülesandeid, millega keeletoimetajad eri töökohtades kokku puutuvad. Selles etapis sai kasutada ka üliõpilaste praktikapäevikutest saadud infot, on ju meie üliõpilased aastate jooksul käinud keeletoimetajapraktikal väga paljudes eri tüüpi asutustes.

Seejärel hakati kirjeldama oskusi, mis ühel keeletoimetajal ühes või teises kohas töötades peaksid olemas olema. Kui selline esialgne kirjeldus olemas, saadeti see laiale ringile arutada: ettepanekuid ja täpsustusi tegid meie ülikooli õppejõud, kes keeletoimetajate õpetamisega tegelevad, Keeletoimetajate Liidu liikmed, Eesti Keele Instituudi keelekorraldajad ja paljud teised asjast huvitatud. Meie üliõpilased on olnud sellesse protsessi kaasatud alates kutsestandardi läbiarutamisest Keeletoimetajate Liidus. Nimelt on keeletoimetajate liidu noorliikmete hulgas arvestatav hulk meie üliõpilasi, tegevliikmete hulgas ka palju vilistlasi.

Pärast seda, kui Kutsekojas 2017. aasta märtsis keeletoimetaja kutsestandard kinnitati, algasid ettevalmistused esimeseks kutseeksamiks. Ka sellesse protsessi on kaasatud üliõpilased. Loengutes on eksami proovitekste üliõpilastega läbi toimetatud ja nii võimalikke probleemkohti leitud. Jaanuaris tuleb rühm vabatahtlikke üliõpilasi appi tegema läbi keeletoimetaja kutseeksami proovivarianti.

Kutseeksam peaks eriti just algajale keeletoimetajale andma eelkõige enesekindlust. Kindlasti annab kutseeksam tulevikus eeliseid ka tööturul. Näiteks on keele arengukavas seatud eesmärgiks, et igas suuremas riigiasutuses, nt ministeeriumis oleks tööl just kutseline keeletoimetaja.