Ühe Minuti Loeng

1 Minuti Loeng: milline on eesti nimi?

Kui kellegi käest küsida, mis on eestipärane nimi, siis arvatavasti saame vastuseks mõne sellise nime, nagu Mari või Jüri, Kadri või Mart, Tiina või Toomas, Reet või Priit. Need nimed on siin maal mitusada aastat kasutuses olnud ja igiomaks saanud. Õieti on need nimed rahvusvahelised ning laenatud siin kõneldud alamsaksa keele vahendusel, selgitab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele lektor Annika Hussar.

lapsed

Need vanad laennimed on ka ühed sagedasemad nimed. Nende hulgas on nimesid – nn talupojanimesid –, mida peaaegu kogu aeg lastele on pandud, näiteks Jaan ja Mari.

Laennimed taandusid kasutusest mõneks ajaks 19. sajandi lõpuks, kui meie nimevara oluliselt muutus ja pruuki tuli uusi rahvusvahelisi nimesid ning selle järel uuenduslikke eestipäraseid nimesid.

Möödunud sajandil oli laennimede kõrgaeg kahel korral. Need olid populaarsed 1940ndatel, kui esinimed olid Tiiu ja Rein. Uuesti 1980ndatel, kui esikümnes olid Kadri, Triin, Kristjan ja Siim.

Nüüd võiks olla aeg, et vanad nimed uuesti moodi tuleks, aga on kaks probleemi. Esiteks ei panda lastele vanemate ja vanavanemate põlvkonna nimesid. Teiseks oli omal ajal nimekiri üsna lühike ja vanad nimed on justkui otsa saanud.

Siiski on lastele hakatud panema vahepeal haruldasemaid vanu nimesid, näiteks Eliise, Els, Eva, Kärt, Mai, Miina, Riia, Viiu, Andri, Käsper, Laas, Laurits, Leiger, Luukas, Mikkel, Pent, Pärt, Pärtel, Päären, Reedik, Risten, Ristjan, Viidas.

Kes otsib inspiratsiooni, võib seda leida sugupuus.