Teadlane teab: Kuidas erineb tõde jamast? (Oliver Laas)

Mis on tõde? Millal on mingisugune väide tõene? Need on keskse tähtsusega küsimused nii filosoofias kui ka igapäevaelus.

Üks levinud tervemõistuslik vastus ütleb, et väide on tõene, kui see vastab maailma mingisugusele objektiivsele tunnusele. Sellest omakorda järeldub, et vale on tahtlikult esitatud väär väide.

Valetamine on tahtlik, sest valetaja teab ja austab tõde piisavalt, et seda moonutada; tema eesmärgiks on teadlik eksitamine. Näiteks 1994. aastal ütles RJR Nabisco tegevjuht James W. Johnson, et „Sigarettide suitsetamine ei ole rohkem „sõltuvusttekitav“ kui kohv, tee või twinkied.“ See on vale, sest sigarettide tootjad olid siis juba teadlikud suitsetamise kahjulikust mõjust tervisele.

Vale erineb tõelaadsusest. Tõelaadsus on väite tõesena näimine, intuitsiooni või kõhutunde alusel tõesena tundmine, mis ei sõltu faktidest, argumentidest ega tõenditest. Tegemist on kollektiivse enesepettusega, milles kõneleja ja publik aktiivselt kaasa löövad. Tõde samastatakse siin isikliku avamusega ning individuaalse vabadusega ise tõe ja vale üle otsustada. 2016. aasta 1. detsembril ütles Newt Gingrich CNN-is kuritegevuse langust näitava statistika kommentaariks, et

Keskmine ameeriklane, ma vean sinuga selle peale sel hommikul kihla,
ei arva, et kuritegevus on kahanenud, ei arva, et neil on turvalisem.
… Inimesed tunnevad end ohustatumana.

Tegemist on tõelaadse väitega, sest selle eesmärgiks on publiku olemasolevate uskumuste kinnitamine – keskmise ameeriklase tunded ei ole tõendiks kuritegevuse kasvamise poolt ega vastu.

Nii vale kui ka tõelaadsus erinevad omakorda jamast. Jama on teatud tüüpi petmine, mis erineb valetamisest selle poolest, et jama ajaja on tõe suhtes ükskõikne – teda ei huvita oma väidete tõeväärtus. Donald Trump kuulutas Twitteris, et „Globaalse soojenemise mõiste loodi hiinlaste poolt ja nende jaoks, et muuta Ameerika Ühendriikide tööstus konkurentsivõimetuks.“ See väide on jama, sest tõde ei ole siinkohal oluline. Peamine on publiku poolehoiu võitmine nende tunnetele ja eelarvamustele apelleerimise teel.

Miks aetakse nii palju jama? Jama asümmeetria printsiip ütleb, et jama ümberlükkamiseks kuluv energia määr on ühe suurusjärgu võrra suurem jama loomiseks vajaliku energia määrast. Seega jamatakse, sest sellega jäetakse teistele vähem aega oma seisukohtade esitamiseks ning sunnitakse neid ajam kummutamisele aega kulutama.