Teadus

Prantsuse keeles ilmus esimene terviklikult Eestimaad tutvustav kogumik

Eelmise aasta lõpus ilmus Eesti keskkonda põhjalikult tutvustav prantsuskeelne raamat „Du glint baltique au lac Peïpous: A la découverte de l'environnement estonien“ ehk „Balti klindist Peipsini: Eesti keskkonna avastamine“. Kogumiku üheks toimetajaks on prof Tiiu Koff, kelle sõnul võib seda nimetada esimeseks terviklikuks Eestimaad ja tema loodust ja inimesi tutvustavaks kogumikuks. Suurem osa kogumiku artikleid on kirjutatud Tallinna Ülikooli teadlaste ja doktorantide poolt.

 Eestit tutvustav prantsuskeelne raamat „Du glint baltique au lac Peïpous : A la découverte de l'environnement estonien“

Ilmus Eestit tutvustav prantsuskeelne raamat „Du glint baltique au lac Peïpous : A la découverte de l'environnement estonien“ ehk „Balti klindist Peipsini: Eesti keskkonna avastamine“. Kogumik on Prantsusmaal väljaantava ajakirja „Dynamiques Environmentales“ Eestile pühendatud erinumbriga, mille üheks toimetajaks on Tallinna Ülikooli külalisprofessor Tiiu Koff ning suurem osa artikleid on kirjutatud Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlaste ja doktorantide poolt. Tegemist on esimese tervikliku Eestimaad ja tema loodust ja inimesi tutvustava kogumikuga. 

Esimene põhjalik prantsuskeelne väljanne

Eestit tutvustav prantsuskeelne raamat „Du glint baltique au lac Peïpous : A la découverte de l'environnement estonien“. Tutvu kogumikuga SIIN.

Prof Tiiu Koffi sõnul algas koostöö Eesti ja Prantsuse partneri vahel juba 2007. aastal Erasmus koostööprojekti kaudu kui L. Touchart külastas Tallinna Ülikooli ja see on jätkunud läbi ühiste teadusürituste korraldamise ja osalemise. Kogumiku idee hõljus õhus juba PARROT projekti ajal kui prantsuse kolleegid kurtsid, et prantsuse keeles pole Eesti loodustingimuste kohta kirjandust leida. Konkreetse pakkumise ajakirja "Dynamiques Environmentales" erinumbri koostamiseks sai Bartout Pascal 2018. aastal. 

„Kolleegidega Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis ja ökoloogia keskuses panime paika kondikava ning enamus artikleid valmis juba sama aasta lõpuks. Lisaks artiklitele vajasid toimetamist ka illustratsioonid. Suur töö oli ka teisel toimetajal, kes teadlaste ingliskeelsed tekstid tõlkis prantsuse keelde. Selle protsessi käigus konsulteerisime ja otsisime korrektseid vasteid terminitele ja see võttis omajagu aega“ Koff lisas, et väljaande puhul mängis rolli ka COVID-19 ja erinumbri väljaandmine lükkus edasi. „Nüüd, kui lõpuks on see kõik valmis ja on mul väga hea meel selle rikkalikult ja kaunilt illustreeritud Eesti loodust tutvustava erinumbri üle. Loodan, et see leiab lugejaid ja meie väike Eesti saab maailmas tuntumaks,“ rõõmustas prof Tiiu Koff.

Väljaanne toob välja, et Eesti madal asustustihedus on võimaldanud säilitada esivanemate tavasid ja looduslikke ruume. Samuti on Eesti keskkond mitmekesine ja rikas ning on koduks Euroopa ühele suurimale järvele (Peipsile), tähelepanuväärsetele geomorfoloogilistele kurioosumitele (meteoriidikraater Saaremaa) ja isegi erakordselt säilinud keele, mis erineb teistest Euroopa keeltest. Väljaanne kutsub keskkonnaprisma kaudu avastama või taasavastama Eestit, kus loodus ja kultuurid harmooniliselt kattuvad, pakkudes geograafidele uurimiseks laia valikut keskkondi ja geograafilisi objekte.

Kogumikus tegid koostööd mitmed Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased ja doktorandid.

Kogumikus on esindatud Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi akadeemik Anto Raukas, kellel on üldine sissejuhatus. Lisaks veel doktorant Oliver Koit, kes uurib karsti ja annab selle leviku kohta põhjaliku ülevaate. Tallinna Ülikooli Doktor Agnes Anderson, kes koos Tiiu Koffi, Are Kondi ja Reimo Rivisega selgitab Eesti luitemaastike haavatavust ja muutusi viimase sajandi jooksul. Inimgeograafia valdkonnast kirjutab jätkusuutlikkuse prorektor Helen Sooväli-Sepping ja teadur Bianka Plüschke-Altof, kes tõid välja Eestimaa perifeersete maarajoonide võtmeküsimused. Tallinna ökosüsteemiteenustest kirjutasid keskkonnalektor Piret Vacht, prof Tiiu Koff, teadur Bianka Plüschke-Altof ja tervisekäitumise- ja heaolu doktorant Anni Müüripeal. Eesti soodest, seisundist ja kaevandatud turbaalade taastamisest kirjutasid noorteadur Martin Küttim, doktorant Liisa Küttim ja LIFE_Peat-restore projekti ekspert Raimo Pajula. Eestist kui järvede maast kirjutas vanemteadur Jaanus Terasmaa. Eesti järvede kujunemise ajaloost viimase 10 000 aasta vältel ja paleolimnoloogilistest uuringutest kirjutasid teadurid Tiit Vaasma ja Egert Vandel. Kurtna järvede seisundist intensiivse inimmõju tingimustes teadur Marko Vainu, vanemteadur Jaanus Terasmaa ja Quentin Choffel (Orleans'i ülikooli doktorant). Piiriülesest Peipsi järvest ja seal läbiviidavatest uuringutest andis ülevaate LIFE_Peat-restore projekti ekspert Galina Kapanen.

Kogumikus on lisaks ka artiklid Prantsuse kolleegidelt. Kihnu ja Manija saart ja tema elanike eluviisi uuris Anatole Danto Rennes ülikoolist. Laurent Touchart, Quentin Choffel ja Olga Motchalova ajaloolise ülevaate Peipsi järve uuringutest tsaari Venemaal.

Tähtis on koostöö

Prof Tiiu Koffi sõnul on koostöö edukuse võtmeks nii inimestevahelised head suhted kui partnerite komplementaarsus. Eesti partneril on kompetents setete analüüsi osas ja Prantsuse poolel veekogude hüdroloogiliste uuringute kui ka tiikide majandamise ja haldamise alal. Prantsuse partnerite kompetents üldsuse teavitamise alal on meile samuti oluline: kuidas jõuda otsusetegijate ja huvigruppideni, selleks, et anda teadmistel põhinevaid soovitusi veekogude haldamiseks. Mõlema partneri oskuste liitmisel tekkinud sünergia võimaldab saada uut teavet  erineval tasandil ja on seotud nii teadusliku kui rakendusliku küljega.