Kasvatusteaduste doktoriõppekava

Kasvatusteadused

Kasvatusteaduste doktoriõppekava loob tingimused professionaalsuse saavutamiseks kasvatusteaduste valdkonnas ning iseseisvaks teadustöö tegemiseks rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel. Meie doktorantidest kujunevad kõrgelt kvalifitseeritud õppejõud, teadurid ja haridusvaldkonna asjatundjad.

Õppetase Doktoriõpe

Õppe kestus 4 aastat (8 semestrit)

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 10

Maksumus semestris 0

Antav kraad Doctor of Philosophy

Ootame õppima kasvatusteaduste või sellega seonduvas valdkonnas magistritaseme (või sellega võrdsustatud) haridust omavaid võimekaid üliõpilasi, kel on huvi omandada kõrgtaseme kvalifikatsioon haridusteaduste instituudi teadusvaldkonnas (vt nt projekte ja teemasid). Meie lõpetajad on võimelised juhtima haridusasutust, uurimisrühma või teadusprojekti, töötama teadurina, arendama haridusteooriaid või tegutsema õpetajakoolituses.

Õppekava

Õppekava läbinu:

  • suudab põhjendada kasvatusteaduslike probleemide lahendusi laiemast sotsiaalteaduslikust kontekstist lähtuvalt;
  • suudab orienteeruda uurimistöö metodoloogia tänapäevastes käsitlustes;
  • oskab planeerida uuringut ning kasutada uurimis- ja andmeanalüüsimeetodeid; 
  • suudab efektiivselt töötada teadustekstidega ja oskab neid luua;
  • on valmis teaduslikuks kommunikatsiooniks ja koostööks teiste uurijatega.

Tutvu õppekavaga ÕIS-is

Vastuvõtutingimused

Tähtajad

 

Suvise vastuvõtu ajakava:

  • 18.05-29.06.2026 kl 13.00 – avalduste esitamine SAIS-is;
  • 01.07.2026 – vastuvõtueksam (täpne kellaaeg antakse igale kandidaadile eraldi teada);
  • 01.09.2026 – õpingute algus.

Dokumendid

Sisseastumiseks tuleb esitada järgmised dokumendid sisseastumise infosüsteemis SAIS:

  • avaldus;
  • elulookirjeldus;
  • doktoritöö kava, mis on heaks kiidetud doktoritöö juhendaja kvalifikatsioonile vastava akadeemilise soovitaja poolt. Kava peaks olema kirjutatud inglise keeles. Samuti toimub vastuvõtueksami vestlus inglise keeles, osa vestlusest võib vajadusel toimuda ka eesti keeles. Inglise keele nõue on tingitud sellest, et komisjoni liikmetel tekiks arusaam kandidaadi erialasest inglise keele oskusest;
  • tulevase juhendaja soovitus- või kinnituskiri.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam toimub intervjuu vormis eelnevalt esitatud ning potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud doktoritöö kava teemadel. Lisaks doktoritöö kava kvaliteedile ja selle kaitsmise edukusele on olulisteks kandidaadi hindamise kriteeriumiteks ka inglise keele oskus, varasem edukas teadusartiklite publitseerimise ja/või konverentsidel esinemise kogemus ning lugemus uurimishuviga seotud valdkondades. Intervjuu hinne kujuneb kõigi komisjoni liikmete hinnete tulemusel.

Vaata ka sisseastumise ajakava ja üldiseid vastuvõtutingimusi siit.

Doktorant-nooremteaduri õppekohad avatud teemaga (5 õppekohta)

Doktorant-nooremteadur töötab Tallinna Ülikoolis vähemalt 0,75 koormusega ning tema töö sisuks on doktoriuurimuse valmimine:

  • Doktorandiga sõlmitakse TLÜ nooremteaduri tööleping ning temast saab TLÜ haridusteaduste instituudi töötaja.
  • Õppeaeg on 4-6 aastat (1,0 koormuse puhul 4 aastat).

 

Avatud teemaga õppekohale saab kandideerida oma teemaga, pöördudes koostöö algatamiseks ja kinnituse saamiseks potentsiaalse juhendaja poole. Juhendajaid leiab instituudi akadeemiliste suundade järgi.

Teema valimiseks palume tutvuda meie instituudi professorite ja dotsentide teadustöö põhisuundadega ETISes.

Kui juhendaja uurimissuund ühtib teie eelistatud uurimishuviga, palun saatke potentsiaalsele juhendajale oma esialgne doktoritöö kavand tutvumiseks. Ärge jätke esimest kontakti võtmist viimasele hetkele, esialgne doktoritöö kava võiks olla saadetud juhendajale paar kuud enne dokumentide esitamise tähtaega. Siis on võimalik kava sisu juhendajaga läbi rääkida ning kooskõlastada. Kandideerida saab ainult juhendaja poolt kinnitatud kavandiga.

 

Doktorant-nooremteadur teemaga "Eesti keele kui teise keele lugemisoskuse areng ning seda toetavad õpetamispraktikad II kooliastme aineõppes"

Doktoritöö eesmärk on analüüsida eesti keele kui teise keele õppijate
lugemisoskuse arengut ning seda toetavaid õpetamispraktikaid II kooliastme
eestikeelses aineõppes. Uuring keskendub ainekeelse lugemisoskuse, õpilaste
õpimotivatsiooni ja õpetajate rakendatavate õpetamispraktikate seostele.

Doktoritöö viiakse läbi teadusprojekti „Eesti keele õppimise ja eestikeelse
aineõppe toetamine: sekkumisuuring õppijate suhtlemis-, lugemisoskuse
ja motivatsiooni arendamiseks“ raames (2026-2029, rahastaja Haridus- ja
Teadusministeerium, Eesti Keele instituut), mille käigus töötatakse välja
sekkumisprogramm õpilaste suhtlemis- ja lugemisoskuse ning
õpimotivatsiooni arendamiseks eestikeelses aineõppes.

Doktoritöö tulemused annavad uusi teadmisi eesti keele kui teise keele
õppijate lugemisoskuse arengust aineõppe kontekstis ning aitavad tuvastada
õpetamispraktikaid, mis toetavad õpilaste keeleoskuse ja õpimotivatsiooni
arengut eestikeelses aineõppes.

Doktoritöö juhendajad: professor Piret Soodla, külalisteadur Ita Puusepp, professor Reili Argus

Doktorant-nooremteadur teemaga "Matemaatika õpetamine ja õppimine tehisintellekti ajastul: didaktiline vaade"

Uurimistöö käsitleb matemaatika õpetamist ja õppimist tehisintellekti (TI)
ajastul didaktilisest vaatenurgast, keskendudes didaktilistele valikutele ja
praktikale õppeprotsessi kujundamisel. Eesmärk on kaardistada, kuidas TI
kasutuselevõtt on muutnud matemaatika õpetamis- ja õppimispraktikaid, ning
analüüsida TI didaktilisi võimalusi matemaatika õpetamisel ja õppijate
õppimise suunamisel. Fookuses on TI roll nii personaalse õppe vahendina (nt
adaptiivne tagasiside ja selgitused) kui ka õpetaja didaktilise tööriistana (nt
ülesannete disain ja õppeprotsessi planeerimine) ning nende kasutusviiside
mõju õpilaste matemaatiliste arusaamade kujunemisele ja õpetaja
didaktilistele valikutele.

Doktoritöö juhendajad: Tallinna Ülikooli professor Katrin Poom-Valickis, Tallinna Tehnikaülikooli nooremprofessor Kirsti Rumma

Doktorant-üliõpilase õppekohad (3 õppekohta)

Doktorant-üliõpilane on doktorant, kellel ei ole ülikooliga töölepingut doktoritööga seotud tööülesannete täitmiseks. Doktorant-üliõpilane on üliõpilasstaatuses ning ta võib taotleda erinevad stipendiume ja osaleda ülikoolidevahelises rändes. *Varasem eksternina õppija.

 

Teadmussiirde doktorandi õppekoht

Teadmussiirde doktorantuuri aluseks on uurimuse läbiviimine, mis on oluline nii partnerasutusele kui ka ülikoolilie.  

  • Doktorant on immatrikuleeritud Tallinna Ülikooli, kuid viib oma uurmistööd läbi ja saab selle eest töötasu partnerasutuses.
  • Teadmussiirde-doktorandil on juhendajad mõlema partneri poolt. Ettevõtte- või asutusepoolne juhendaja ei pea olema doktorikraadiga.
  • Immatrikuleerimine on paindlik ja konkurss ei pea olema avalik (kui sobiv kandidaat on olemas). 
  • Leping valmistatakse ette koostöös teadusosakonna doktoriõppe talitusega. Lepingu sõlmivad TLÜ akadeemilise üksuse juht, teadmussiirde partner ja teadmussiirde-doktorant.
  • Teadmussiirde-doktorandi õppeaeg on vastavalt individuaalsele õppe- ja teadustöö kava 4-8 aastat ning doktorandi edasijõudmist kontrollitakse atesteerimisel.

Vaata täpsemalt koostöövõimaluste kohta ülikooliga Kutse koostööle!

 

 

Praktiline info doktorantidele

Üldised dokumendid, juhendid, vormid jms on leitavad siin ja siin.

Võta ühendust!

 

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9135

 

Info õppekava ja vastuvõtu kohta: doktoriõppe nõustaja ja -spetsialist haridusteaduste instituudis Elina van der Toorn, (+372) 619 9857, elinba@tlu.ee

Eesti doktorikool

Eesti doktorikooli kaudu toetatakse ülikoolide koostööd doktoriõppes, et parandada selle kvaliteeti ja suurendada atraktiivsust. Muu hulgas saavad Eesti doktorandid sõlmida doktorikooli abil erialade- kui ka rahvusvahelisi teaduskontakte ning kasutada enesetäiendusvõimalusi. Eraldi üritustesari toetab juhendamispädevuse arengut.  

Doktorikooli raames on Eesti ülikoolide doktorantidel ja nende juhendajatel võimalik osaleda kõikidel neile huvipakkuvatel üritustel. Projekti käigus jagatakse välisekspertide toel erialadeüleseid teadmisi ja arendatakse tulevikuoskusi. Muu hulgas võimaldab doktorikool avardada doktorandi teadushaaret, laiendada tema erialast võrgustikku ja edasise koostöö võimalusi. 

Doktorikooli ürituste kohta saab lugeda siin.