Haridusblogi

Intvervjuu HTI direktori Tiia Õunaga

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituuti juhib ka järgmisel viiel aastal senine direktor, dotsent Tiia Õun. Uurisime, kuidas uuesti valitud direktor vaatab tagasi eelnevale perioodile ning millisena näeb ta järgnevat ametiaega.

HTI direktor Tiia Õun

Millise pilguga vaatate tagasi senisele ametiajale?

Meie instituudi tegevuse eesmärk on olla haridusuuenduse eestvedaja nii ülikoolis kui ka Eestis tervikuna. Usun, et oleme seda ülesannet koostöös oma üliõpilaste, vilistlaste ja töötajatega edukalt täitnud.

Viimastel aastatel oleme toetanud haridusuuenduste uurimist ja elluviimist interdistsiplinaarses ERA CHAIR CEITER projektis ning ka tõenduspõhistes sekkumisprogrammides, näiteks, nagu EDULAB, Tulevikukool, mitmed õpioskuste programmid jne. Koostöös Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudiga oleme loonud õppimise ja õpetamise uurimise labori EDUSPACE, kus on alanud mitmed uurimisprojektid koostöös teiste instituutide ning ettevõtetega.

Eelmisel perioodil panime fookuse ka akadeemiliste suundade teadus- ja arendustegevusele, toetamaks instituudi teadusvõimekust nii õpetajahariduse, kasvatusteaduste, elukestva ja mitteformaalõppe, kaasava hariduse, hariduse juhtimise ja haridusinnovatsiooni valdkondades. Sellel kevadel on instituudi töötajad esitanud rekordarvu teadusprojektide taotlusi, mistõttu usun, et võime seda lähenemisviisi tulemuslikuks pidada.

"Olen õppinud, et juhina ei pea sul olema alati kõiki vastuseid, küll aga pead sa oskama küsida, et saada vajalikke vastuseid."

Tiia Õun, haridusteaduste instituudi direktor

Rõõm on tõdeda, et üha enam on ka üliõpilased teadusprojektidesse kaasatud olnud. Meie üliõpilased ja vilistlased on Eestis hariduses olulised eestvedajad, mida tõendasid ka eelmisel aastal õpetajahariduse 100. aastapäeva tähistamisel valitud ülikooli sajandi vilistlased.

Tänu rahvusvahelise teadustegevuse kasvule, õppejõudude töö tulemuslikkusele ja rahvusvahelistumisele sai meie ülikooli haridusteaduste valdkond esimest korda Times Higher Education’i ülikoolide pingeritta.

Millise kogemuse uueks ametiajaks andis senine tegevus instituudi juhina?

Minu kogemusel on kõige olulisem edutegur meeskonnatöö, mis aitab toetada nii inimeste tööalast rahulolu kui ka edu teadustegevuses ja kvaliteetse õppe tagamisel. See tähendab koostööd igal tasandil – nii erialade kui ka akadeemiliste suundade lõikes ja teiste instituutidega.

Lisaks on tähtis koostöö ja partnerlus ka meie praktikapartneritega, teiste ülikoolidega, erialaorganisatsioonide, omavalitsuste ning ministeeriumidega. Meie ülikoolis töötavad paljudes valdkondades rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlased ja näen just instituutide vahelises koostöös suurt arengupotentsiaali, mis interdistiplinaarsuses meile ühist edu võiks tagada.

Oluline on ka üliõpilaste ettepanekute kuulamine ja arvestamine, nende kaasamine võimalikult palju meie valdkonna teadus- ja arendustegevustesse. Kõige olulisemad ongi inimesed ja nende kaasamine otsustusprotsessidesse. Olen õppinud, et juhina ei pea sul olema alati kõiki vastuseid, küll aga pead sa oskama küsida, et saada vajalikke vastuseid.

Tiia Õun ja Tiit Land

Haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun koos rektor professor Tiit Landiga haridusuuenduse auhinda üle andmas

"Minu kogemusel on kõige olulisem edutegur meeskonnatöö, mis aitab toetada nii inimeste tööalast rahulolu kui ka edu teadustegevuses ja kvaliteetse õppe tagamisel."

Millised on peamised sihid järgmiseks viieks aastaks?

Teadus- ja arendustegevuses on meie instituudis kõige suuremaks väljakutseks ressursside leidmine nii teadlastele kui ka teadusrahastusele. Peamine eesmärk järgneval perioodil on arendada interdistsiplinaarseid uurimisgruppe, leida võimalusi välisrahastuseks ning teha koostööd ülikooli teadlastega teistest fookusvaldkondadest.

Vajalik on jätkata ka kooliuuringutega, EDULAB tegevustega ja tähtis on laiendada uurijate võrgustikku ning koguda laiemat andmestikku. Üks siht on kindlasti EDUSPACE’i uurimislabori interdistsiplinaarseks uurimislaboriks muutmine ja seda koostöös teiste instituutidega. Soovime, et sellest kujuneks labor, kus saab uurida uusi õppimis- ja õpetamismeetodeid, algatada arendusprojekte haridusasutustega ja teha tõhusat koostööd ettevõtetega.

Nii nagu igal haridustasemel, on ka ülikoolis põhirõhk õppijal – üliõpilasel. Õppijakeskne lähenemine peaks toetama üliõpilase õppimist, motiveeritust ja rahulolu. Need on aspektid, millele meie instituudi üliõpilaste rahulolu-uuringu tulemuste järgi peame tähelepanu pöörama.

Õppe valdkonnas on meie laiemaks sihiks pöörata rohkem tähelepanu õppe individualiseerimisele ja paindlikkusele, et luua võimalused õpetajaks õppimise paindlike meetodite rakendamiseks ning vastavate pädevuste hindamiseks ja õppe individualiseerimiseks. Lähtudes OSKA raportitest on üha olulisemad õpetajate hariduspsühholoogilised teadmised, et õppija arengut mõista ja õpiprotsessi kujundada. Üks suund on hariduspsühholoogia valdkonna väljaarendamine instituudis, selle integreerimine õppekavadesse, ning kompetentsi koondamine õppejõudude ja teadurite näol, kes panustaksid teadussuuna arengusse.

Instituudi liikmeskonnas on peamine siht töötada välja uue karjäärimudeli kontekstis paindlik koormusarvestuse süsteem, mis toetaks akadeemiliste töötajate professionaalset arengut ning aitaks arvestada ka mitteakadeemiliste töötajate arenguvajadustega. Oluline eesmärk on kavandada strateegiliselt noorte õppejõudude järelkasvu doktoriõppes ning toetada doktorantide tulemuslikkust oma õpingute läbimisel.

Millisena näete enda rolli Eestis ees seisvate probleemide lahendamisel?

"Meil peab olema julgust tegeleda ka kriitiliste ja keeruliste valdkondadega hariduses, et olla oluliseks kaasarääkijaks Eesti hariduspoliitiliste otsuste tegemisel."

Eesti haridus on rahvusvaheliselt tunnustatud ja meie instituudi vilistlastel, õppejõududel ning ülikoolil tervikuna on selles oluline roll.

Meie ülesanne on seda väärtust hoida, samas näha ka ette, milline on tuleviku haridus, mida meie õppijad vajavad ja kuidas sellest lähtudes õpetajaid ning teisi haridusvaldkonnas tegelevaid professionaale parimal viisil ette valmistada.

Meil peab olema julgust tegeleda ka kriitiliste ja keeruliste valdkondadega hariduses, et olla oluliseks kaasarääkijaks Eesti hariduspoliitiliste otsuste tegemisel. See on oluline teema, mida tuleb mõtestada nii jätkusuutliku arengu kui ka säästva hariduse arengu kontekstis ülikoolis tervikuna.

Üks võtmeküsimusi on hariduse jätkusuutlikkuse temaatika – milline on meie tulevikuharidus globaalsete väljakutsete kontekstis?

Kokkuvõttes soovin instituudi üliõpilastele kujundada võimalusi, et nad saaksid parimal viisil rakendada oma arengupotentsiaali, ning luua instituudi töötajatele töökeskkonna, kus iga töötaja tunneks, et temaga arvestatakse ja teda toetatakse. Meie instituudis on hea meeskond, kellega koos ühiste sihtide suunas liikuda!