Kes kardab ülikooli? Vastab pedagoogika tudeng Karmen
ELU projekti “Kes kardab ülikooli?” raames uuriti TLÜ tudengitelt ja vilistlastelt nende hirmude, ootuste ja lootuste kohta, mis valdasid neid enne ülikooli astumist. Milline on aga tegelik kogemus? Küsimustele vastab Karmen Raudoja – pedagoogika eriala bakalaureuse astme tudeng, kes lõpetab 2023. aasta suvel.
Mis mõjutas Sind eriala valikul?
Otsustasin valida pedagoogika eriala, sest õpetajaamet ei kao kuhugi ning seda on alati vaja. Palk võib olla ebapiisav, kuid sellega tegeletakse tihti ja tõhusalt ehk tulevikuvaated on head. Veel mõjutas mu valikut minu isa, kes on olnud pikalt õpetaja ja koolidirektor. Temalt sain ma palju innustust.
Miks valisid just Tallinna Ülikooli?
Valisin Tallinna, kuna Tartu on minu kodulinnast Pärnust liiga kaugel. Tegemist oli logistilise valikuga, kuna Pärnu ja Tallinna vahet on lihtsam reisida.
Millised olid Sinu ootused ülikooli suhtes?
Tulles erakoolist, mis oli väga raske, siis teadsin, et ülikool ei saa olla nii raske kui gümnaasium ehk siis puudusid otsesed hirmud. Pigem valdas mind ärevus ja põnevus uue elukorralduse ees Tallinnas. Mulle anti justkui vabad käed. Õpingute mõttes ootasin uusi teadmisi, kuidas olla innovaatiline õpetaja ja viia koolisüsteemi uusi teadmisi. Teadsin kohe, et Tallinnasse ma pärast ülikooli lõpetamist ei jää, mistõttu polnud ka ootusi uute tutvuste ees. Uued tutvused tulid iseenesest ülikooli sisse elades.
Soovitan ülikooli astujatel ise väga avatud olla ning kõiki võimalusi ära kasutada. Osalege erinevatel üritustel, et ülikoolielu võimalikult palju kogeda.
Milline oli reaalsus, võrreldes Sinu algsete ootustega?
Ülikooli kõrvalt oli vaja minna tööle ning siis selgus tõsiasi, et töö- ja kooliaeg oli omavahel klappima vaja saada. Koormus ei olnud liiga suur, sain hakkama, kuid vahel oli ikka tunne, et ei jaksa kodutöödele ja koolile nii palju aega panustada, kui oleksin soovinud. Algne hirm muutus positiivseks ärevuseks, kui asjad paika loksusid ja rutiin tekkis. Ülikool andis palju uusi tutvusi.
Millised olid Sinu ülikooliga seotud lootused?
Lootsin oma ajaplaneerimisega hästi hakkama saada – tähtajalised tööd ja eksamid headele hinnetele või positiivselt sooritatud, et ei peaks akadeemilist puhkust võtma. Soovisin vältida õppeainete kordamist. Eesmärgiks oli kõik sujuvalt ja esimesel võimalusel tehtud saada. Tööde osas polnud kartust, kõik tuli lihtsalt ära teha – mõne ülesandega oli küll raskusi, kuid kõik sai sooritatud.
Millised lootused said reaalsuseks?
Sain oma ajaplaneerimisega hästi hakkama – ühendasin töö ja kooli, kõik hinded on olnud positiivsed ja ühestki ainest läbi kukkunud ei ole. Kõik on möödunud sujuvalt.
Mis tekitas Sinus seoses ülikoolieluga kõige rohkem hirmu?
Kõige rohkem hirmu tekitas korralduslik pool: kui palju tuleb ainetes kohal käia, mida teha haiguse korral, mis ruumides on loengud jne. Esialgu hirmutasid ka õppejõud – just see, et kui karmid või vastutulelikud nad on.
Kuidas hirmudega toime tulid?
Parimaks lahenduseks oli leida keegi, kes oli kursuse juba eelnevalt läbinud, et siis temalt õppeaine kohta uurida – kuidas toimub õppetöö ning millised on eeldused ja tingimused ainet positiivsele hindele sooritada. Mõnikord ei saanud ma töö tõttu loengutes osaleda ning vajasin rohkem kaasüliõpilaste abi. Selleks pidin ise väga aktiivne olema ja ka palju iseseisvalt juurde õppima. Pärast esimest semestrit olin saanud juba piisavalt kogemusi ning teadsin täpselt, kuidas ja mida teha.
Millised hirmud osutusid tühiseks?
Õppejõud olid kõik väga vastutulelikud – kirjadele vastati ning sain neilt suurt abi. Esialgu oli raske, kuid siis harjusin ära ja aastast aastasse on nüüd kõik samamoodi.
Milliseid soovitusi annaksid ülikooli sisseastujatele?
Soovitan ise väga aktiivne olla ning ülikoolielus palju osaleda. Kuna minu esimesel õppeaastal oli pandeemia aeg, siis oli raske leida tutvusi, oligi vaid kool-kodu-töö. Praegu, kui see olukord on maha rahunenud, on väga lihtne abi küsida ning uusi tuttavaid saada. Soovitan ülikooli astujatel ise väga avatud olla ning kõiki võimalusi ära kasutada. Osalege erinevatel üritustel, et ülikoolielu võimalikult palju kogeda. Kui õppeainetega on probleeme või on küsimusi tekkinud, võtke julgelt õppenõustajaga ühendust.
Intervjueerija
Maris Rodendau, pedagoogika eriala III kursus
Tutvu projektiga "Kes kardab ülikooli?"
.png)
