Alushariduse pedagoogi magistriõppekava

Alushariduse pedagoog

Kui soovid teada, kuidas juhtida lasteaias õppe- ja kasvatustegevust, pakkuda pedagoogilist ja kvaliteedihindamise-alast nõustamist ning viia end kurssi eelkoolipedagoogikat ja alushariduse uuenduslikkust käsitlevate teemadega, on alushariduse pedagoogi magistriõppekava just sulle. Olgu sinu unistuste amet milline tahes – koolieelse lasteasutuse õpetaja, õppealajuhataja, direktor, haridusvaldkonna spetsialist – meie magistriõppekava loob võimaluse valida endale huvipakkuv karjäär, mis toetab terve ühiskonna heaolu ja arengut.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 18

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Alushariduse pedagoogi magistriastme õppekavale ootame õppijaid, kes on huvitatud õppetegevuse juhtimisest ja lastevanemate nõustamisest alushariduse valdkonnas. Magistriõpe aitab tõsta nii õpetaja kui ka juhi professionaalsust lapsest lähtuva õpikeskkonna kujundamisel, töökorralduse kaasajastamisel ning meeskonnatööd toetaval juhtimisel läbi õppija refleksiooni- ja nõustamisoskuste kujunemise. Õppijalt ootame eetilisust, empaatiavõimet ning avatud ja positiivset ellusuhtumist. Samuti peame oluliseks, et õppija oskaks analüüsida enda praktilist kogemust ja teha erialast uurimistööd.

Miks tulla meile õppima?

  • Sinust saab spetsialist, kes on võimeline lahendama mitmesuguseid lasteasutustes ettetulevaid probleeme. 
  • Lisaks praktilistele oskustele ja teadmistele saad meilt süvendatud teadmised kasvatusteaduslikest ning õpetajakutsega seonduvatest uuematest suundadest.
  • Alushariduse pedagoogi õppekava on mitmekesine ning valikuterohke.
  • Meil on alushariduse pedagoogide koolitamisel pikaajaline kogemus – eriala avati juba 1967. aastal. 
  • Meie õppejõud on nii rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased kui ka Eesti parimad praktikud, kelle uurimisvaldkonnad on seotud nii lapse kui ka tema kasvukeskkonnaga. 
  • Alushariduse õppejõud on mitmete rahvusvaheliste ajakirjade toimetuse kolleegiumi liikmed ja osalevad rahvusvaheliste ajakirjade artiklite retsenseerimisel.

Tutvu õppekavaga

Õppekava ja -ained

Alushariduse pedagoogi magistriastme õppekava on väga mitmekesine – õppekava koostamisel on lähtutud nii kaasaegsetest õppimise, õpetamise, pedagoogilise eestvedamise ja pedagoogi professionaalsuse teooriatest kui ka tööturu vajadustest. Suurt tähelepanu pöörame ka meeskonnatööle, grupis õppimisele ning õppija enda arengu reflekteerimisele. Õppekava õpiväljundite koostamisel on arvestatud kutsestandardiga Õpetaja, tase 7.

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö magistriastmes toimub sessioonõppena reedeti ja laupäeviti, aeg-ajalt vastavalt tunniplaanile ka neljapäeviti. Lisaks auditoorsele tööle paneme suurt rõhku iseseisvale tööle. 

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

  • üleülikoolilised ained; 
  • alushariduse korraldus; 
  • alushariduse pedagoogi professionaalsus;
  • erialased valikained;
  • teadustöö alused; 
  • praktikad; 
  • valdkondlik võõrkeel; 
  • vabaained; 
  • magistritöö.

Üleülikooliliste ainete moodul sisaldab alushariduse pedagoogi õppekaval interdistsiplinaarset ainet ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti – olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

Alushariduse korralduse moodul on erialaainete moodul, mis loob võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks lasteasutuse juhtimise ja nõustamise ning digipädevuste valdkonnas. 

Alushariduse pedagoogi professionaalsuse mooduli ained loovad võimalused süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks õppe-ja kasvatusprotsessi juhtimisel ning alushariduse rahvusvaheliste suundumuste ja õppekavade arenduse valdkonnas õppija professionaalse enesearengu kontekstis.
 
Erialased valikained mooduli ained loovad võimalused erialaseks arenguks ning kutsestandardi õpetaja 7. taseme valitavate kompetentside saavutamiseks.

Teadustöö alused mooduli ained aitavad mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse ka magistrandi kui iseseisva ja eetilise uurija arengule.

Praktika on iga õppekava lahutamatu osa. Alushariduse pedagoogid läbivad õpingute jooksul mitu praktikat, mis aitavad õpitut kinnistada ning oma oskusi ja teadmisi igakülgselt arendada ja proovile panna. 

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? 

Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest luues võimalused üliõpilase individuaalsete arenguvajaduste ja intellektuaalse huvi realiseerimiseks.

Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused. Tutvu mõningate eelmisel aastal kaitstud magistritöödega:

Praktika

Magistriõppe praktika toimub esimesel õppeaastal koolieelsetes lasteasutustes. Õppeaineid ja praktikat võib läbida ka välismaal, selleks pakutakse magistriõppe üliõpilastele Erasmus+ välispraktika sooritamise võimalusi ja teisi mobiilsuse programme. Näiteks oli alushariduse pedagoogi õppekava üliõpilastel 2016. aastal esimest korda võimalik sooritada pedagoogilist praktikat Stockholmi Eesti lasteaias – loe lähemalt Haridusblogist.

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

Alushariduse õppejõud on oma ala tipud. Õppejõudude kvaliteetsest õpetamistegevusest annavad tagasisidet alushariduse bakalaureuse õppekava e-kursustele antud kvaliteedimärgid: Tiia Õun – "Lasteasutuse seadusandlus ja kvaliteet", Maire Tuul – "Matemaatika ja matemaatikadidaktika".

Alushariduse õppejõud on pälvinud ka üleülikoolilist tunnustust. Tiia Õun on valitud kasvatusteaduste valdkonna hinnatuimaks õppejõuks 2011/2012 õppeaastal, Kerstin Kööp pälvis sama tiitli 2014/2015. õppeaastal, meeskonnana pälviti Tallinna Ülikooli aasta koolitusteo tiitel 2017. aastal täiendõppekursuse "Eelkoolipedagoogika" ja 2020. aastal kursuse "Eestikeelne õpetaja vene õppekeelega lasteaias" eest. Mitmed endised ja praegused õppejõud on pälvinud üleülikoolilist tunnustust ka juhendatud üliõpilastööde eest, näiteks Marika Veisson, Silvi Suur, Tiia Õun ja Maire Tuul.

Alushariduse pedagoogi õppekava õppejõud on osalenud rahvusvahelistes projektides, riikliku tasandi haridusdokumentide väljatöötamisel ning teinud koostööd ettevõtjatega.


"Olen lõpetanud Tallinna Ülikoolis alushariduse eriala ja kaitsnud oma doktorikraadi Soomes. Minu teadustöö on keskendunud laste arengule ja mängule; õppimisele ja õpetamisele; õpetaja professionaalsele arengule; lastevanemate kasvatusväärtustele ja mitmekultuurilisele kasvatusele. Lisaks olen koos kolleegidega uurinud õpetajate hinnanguid riiklikele õppekavadele, õpetajaks õppivate üliõpilaste professionaalset identiteeti ja õpetajate pedagoogilisi uskumusi. Koos välismaa kolleegidega oleme korraldanud mitmeid rahvusvahelisi võrdlevaid uurimusi, mille eesmärk oli välja selgitada õpetajate käsitused professionaalsest arengust ja lapsekesksest õpetamisest. Uurimistulemusi oleme tutvustanud Euroopa alushariduse konverentsidel ja rahvusvahelistel foorumitel."

"Õpetan bakalaureuseõppes erialaaineid, mille sisuks on eelkoolipedagoogika ja mäng, laste mäng ja areng, alushariduse innovaatika ja lasteaiapedagoogi professionaalne areng ning juhendan ka magistritöid ja uurimisseminare."

Aino Ugaste Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia õppejõud ning ülikooliga seotud aastast 2006, mil asusin siia informaatikat õppima. Magistrikraadi omandasin informaatika instituudis multimeedia ja õpisüsteemide erialal. 2013. aastal jätkasin õpinguid doktorantuuris, kus uurimisteemaks väikelaste (0-3 eluaastat) nutiseadmete kasutus ja vanemlikud juhendamisstrateegiad. Praegu õpetan haridustehnoloogiaga seotud aineid, kus fookus on digivahendite rakendamisel õppeprotsessis. Digivahendite kasutamise kõrval on rõhk just õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste arendamisel. Igapäevaselt olen ka seotud Varbola lasteaed-algkooliga, kus õpetan kooliõpilasi ja viin läbi tegevusi koolieelikutega. Eelkõige nõustan õpetajaid haridustehnoloogilise poole pealt - kuidas õppetöös lastega IKT vahendeid kasutada, hinnata digivahendite kasulikkust, leida tasakaal digivahendite ja traditsioonilise õpetamise vahel? Ühtlasi juhendan õpetajaid, kuidas toetada ja nõustada lapsevanemaid laste digimängus."

"Ained, mida annan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes on: "Haridustehnoloogia õppeprotsessis", "Informaatika didaktika", "Haridustehnoloogia ja digipädevused", "IKT-põhised õppemängud", "Veebipõhised õpikeskkonnad ja võrgustikud" ning "IKT juhtimine lasteasutuses". Juhendan eelkõige meediakasvatuse ja haridustehnoloogiaga seotud teemasid, mille kohta uuri lisa siit."

Elyna Heinmäe Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud Tallinna Ülikoolis eelkooli- ja esiõpetuse õpetaja eriala ning lapsepsühholoogia lisaeriala, magistriõppes kasvatusteaduse eriala ja kaitsnud doktorikraadi. Minu peamised uurimisteemad on seotud koostöö ja töökorraldusega koolieelses lasteasutuses. Oman töökogemust õpetaja ja koolieelse lasteasutuse direktorina.

Ülikoolis õpetan bakalaureuse- ja magistriõppes, peamised kursused on “Alushariduse innovaatika” ja “Pedagoogiline tegevus lapsehoius”, juhendan bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilaste pedagoogilist praktikat. Juhendan üliõpilasi magistritööde kirjutamisel."

Silvi Suur Eesti Teadusinfosüsteemis


"Alustasin Tallinna Ülikoolis koolieelse kasvatuse ja psühholoogia õpinguid 1990. aastal. Olen seda eriala õppinud kuni doktoriõppeni, mille lõpetasin 2011. aastal. Olen muuhulgas töötanud lasteaias õpetajana ja õppealajuhatajana, lisaks ka koolis tervise- ja perekonnaõpetuse õpetajana ning täiskasvanute koolitajana. Minu peamised uurimisteemad on seotud koolieelse lasteasutuse kvaliteedi temaatikaga - milline on hea lasteaed, kuidas rakendada õppekava, milline peaks olema õpetaja õpikäsitus ja tegevus, mis toetaks parimal viisil iga lapse arengut?"

"Õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes. Minu peamised kursused on “Eelkoolipedagoogika ja mäng” ja “Lasteasutuse töökorraldus”, lisaks uurimisseminarid ja praktika juhendamine kõikidel tasemetel. Olen koostanud mitmeid metoodilisi õppematerjale lasteaia õpetajatele ning koostöös üliõpilastega avaldanud artikleid Õpetajate Lehes ja rahvusvahelistes ajakirjades."

Tiia Õun Eesti Teadusinfosüsteemis


“Olen alushariduse valdkonnas tegutsenud alates 1994. aastast, mil alustasin tööd Viimsi lasteaias “Piilupesa”. 15 lasteaias töötatud aasta jooksul sain katsetada nii õpetaja abi, õpetaja, juhataja asetäitja kui ka tegevjuhi ametit, aga ka täiskasvanute koolitaja ja praktikantide juhendaja rolli. Töö kõrvalt läbisin Tallinna Ülikoolis alushariduse valdkonna diplomi- ja magistriõpingud, 2017. aastal kaitsesin samas ülikoolis oma doktoritöö teemal “Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis”. Ülikoolis olen õppejõuna töötanud alates 2010. aastast, 2016. aastal liitusin Rahvusvahelise Alushariduse Ühinguga (ACEI) ning 2017. aastal Euroopa Alushariduse Ühinguga (EECERA). Minu põhilised uurimissuunad on seotud nüüdisaegse õpikäsituse, õppekavade ja õpetaja professionaalse arenguga, viimastel aastatel ka MATIK-õppe ja robootikaga. Olen saanud kaasa rääkida alushariduse valdkonna riikliku õppekava arenduses, panustada riiklikul tasandil laste arengu hindamise instrumendi väljatöötamisse, osaleda mitmes rahvusvahelises MATIK- ja hübriidõpet edendavas projektis (Steam Upgrade, Digiloping Teachers, FreeEd, Enliven jt) ning teha koostööd ettevõtjatega (MobiLab, ALPA Kids).

Õpetan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Peamiselt on minu õpetatavad ained seotud matemaatika- ja matemaatikadidaktika ning robootikaga koolieelses lasteasutuses, erinevate pedagoogiliste lähenemistega (nt Montessori, Käisi ja Steinerpedagoogika, Reggio-pedagoogika) ning uurimistöö kirjutamisega. Samuti juhendan nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoritöö kirjutajaid.”

Maire Tuul Eesti Teadusinfosüsteemis


"Sattusin alusharidusse läbi juhuse ning elukutset vahetades 20. sajandi viimase aasta algul. Sellest ajast olen olnud lasteaiaõpetaja ja õppealajuhataja ning alates 2005.aastast õppejõud. Baasteadmised ja –oskused alusharidusest sain Tallinna Pedagoogilisest Seminarist (TPS), mille lõpetasin 2003. Õpinguid jätkasin Tallinna Ülikoolis hariduse juhtimise (lõpetasin 2007) ja haridustehnoloogia (lõpetasin 2014) magistriõppekavadel ning hetkel olen lõpusirgel kasvatusteaduste doktoriõppes.

Haridustehnoloogia valdkonda jõudsin aastal 2007, kui pakkusin TPS-is tulevaste lasteaiaõpetajate õppekavasse aine „Arvuti lasteaias“, mis keskendus eelkõige tehnoloogia võimalustele õppeprotsessi kavandamisel ja õpetaja töös. Tänaseks on digitehnoloogia areng olnud hüppeline ning pakub erinevaid võimalusi töös lastega. Nii ongi minu eest vedada erinevad ained nii bakalaureuse- kui magistriõppes, mille sisuks on õpetaja ja õppija digipädevus, digivahendite rakendamine õppeprotsessis, multimeediumite loomine ja rakendamine, organisatsiooni digiküpsuse hindamine ja digivaldkonna arendamine ning õpianalüütika. Juhendan nii bakalaureuse- kui magistritöid, mis on seotud digitehnoloogia võimaluste ja väljakutsetega hariduses ning mis on eelkõige läbi viidud tegevus- või arendusuuringuna."

Kaire Kollom Eesti Teadusinfosüsteemis


“Olen alushariduse valdkonnas aktiivne juba ligi 16 aastat ning selle aja jooksul olen töötanud nii õpetaja, õppealajuhataja kui ka õppejõu ja koolitajana. Lõpetasin BA õppe Tallinna Ülikoolis alushariduse erialal 2006.aastal ning alushariduse pedagoog-nõustaja eriala 2010.aastal, lisaks jätkan õpinguid Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste doktoriõppes. Külalisõppejõuna alustasin tööd Tallinna Pedagoogilises Seminaris 2012.aastal ning Tallinna Ülikoolis olen nooremlektor 2020st aasta, 2021/2022 õ.a. olen alushariduse BA õppekava kuraator.

Minu uurimisvaldkonnaks on alushariduse õppekava, erinevad õpikeskkonnad ning õuesõpe. Annan loenguid nii bakalaureuse kui ka magistriõppes, peamiseid loengud on “Eelkoolipedagoogika ja mäng”, “Curriculum development in early childhood education”, erinevad pedagoogilised praktikad jne. Olen juhendanud bakalaureuse- ja magistritöid, ning viinud läbi täiendkoolitusi nii õuesõppe kui ka MATIK-vahendite valdkonnas."

Evelyn Neudorf Eesti Teadusinfosüsteemis 


"Alushariduse valdkonnas olen aktiivne olnud alates 2003. aastast, mil alustasin tööd lasteaiaõpetajana Tallinna lasteaias Pallipõnn. Lasteaiaga olin seotud 13 aastat, selle aja jooksul juhendasin õpetajana mitmeid praktikante ja osalesin koordinaatorina Comeniuse (nüüd Erasmus) programmis. Tallinna ülikoolis alustasin tööd lektorina osalise koormusega 2008. aastal, lisaks olen olnud Tallinna Pedagoogilise Seminari külalisõppejõud. 2021. aastast töötan Tallinna Ülikoolis alushariduse nooremlektorina. 

Minu uurimisvaldkonnaks on laste koolivalmidus. Annan loenguid bakalaureuseõppes, peamisteks on “Emakeeledidaktika ja eesti keel kui teine keel”, “Sotsiaalsed suhted, koostöö ja tagasisidestamine koolieelses eas”, samuti vastutan mitme praktika eest ja juhendan bakalaureuse- ja magistritöid. Lisaks olen seotud Tallinna Ülikooli täienduskoolitustega."
 
Kerstin Kööp Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud Tallinna 44. Keskkooli. Seejärel lõpetasin Tartu Riiklikus Ülikoolis 1973. aastal eripedagoogika ja kõrghariduse baasil 1981. aastal psühholoogia eriala. Magistritöö psühholoogias kaitsesin Tallinna Ülikoolis 1994. aastal ja doktoritöö Rootsis Göteborgi Ülikoolis 2000. aastal. Olen töötanud logopeedina, koolipsühholoogina, haridusministeeriumis metoodikakabineti juhatajana ja 31 aastat Tallinna Ülikoolis õppejõuna. Professoriks olen valitud kolmel korral ja 2016. aastal atesteeritud. Alates 2019. aastast olen emeriitprofessor. Olen juhendanud 6 doktoritööd, umbes 50 magistritöö ja üle 100 diplomi- ja bakalaureusetöö. Olen juhtinud ETF granti ja sihtfinantseerimisprojekti, koordineerinud IEA ja seepro-R projekte, milles Eesti osales ning osalenud veel mitmes muus rahvusvahelises projektis. Olin IUT projekti, mis keskendub õpetaja professionaalsuse uurimisele, põhitäitja. 2001.-2011. aastani olin alushariduse BA ja MA õppekava juht, aastatel 2006.-2019. kasvatusteaduste doktorinõukogu esimees. Olen kirjutanud kokku ligi 200 publikatsiooni, neist 57 on ilmunud rahvusvahelistes kogumikes ja ajakirjades. Olen toimetanud või koostanud 17 kogumikku, neist kümme on ilmunud rahvusvahelistes kirjastustes. Emeriitprofessorina olen kolme viimase aasta jooksul osalenud Läti Vabariigi õppekavade akrediteerimisel aastatel 2019-2020, alates 2021. aastast rahvusvahelise projekti Seepro-3 täitmisel. Samuti kirjutasin monograafia pikaajalisest laste ja noorte arengu uuringust, mis ilmub peatselt. Juhendan veel kolme doktoritööd.

Olen abielus, meil on poeg ja tütar ning 5 lapselast. Vabal ajal reisin, käin sageli teatris ja kontsertidel, loen ilukirjandust ja teaduslikku kirjandust. Minu erihuviks on mõisakultuur."

Marika Veisson Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad haridusteadustes või sellele vastav ettevalmistuse aste ning inglise keele oskus A2 tasemel.

Vastuvõtueksam (100%) koosneb alljärgnevatest osadest:

  • Akadeemiline test (40%) - test sisaldab 40 valikvastustega ülesannet, mis hindavad verbaalseid ja matemaatilis-loogilisi võimeid. Verbaalseid võimeid näitavad ülesanded hindavad oskust võrrelda ning seostada sõnade tähendusi, teha teksti põhjal järeldusi ning leida tekstist reeglipärasusi. Matemaatilis-loogilisi võimeid näitavad ülesanded hindavad oskusi ja võimeid teha arvutusi ja matemaatilisi järeldusi ning leida loogilisi seoseid. Testiga ei hinnata kandidaadi kutsesobivust, vaid see hindab akadeemilise õppe jaoks vajalikke oskusi ja võimeid. Akadeemilist testi sooritatakse ülikooli arvutiklassis Moodle keskkonnas, vajalik on konto olemasolu, testi sooritamiseks on aega 30 minutit. Kandidaatidele on tutvumiseks avatud näidistest;
  • Kutsesobivusvestlus (60%) - hinnatakse kandidaadi motivatsiooni, orienteerumist haridus- ja kasvatusküsimustes, oma seisukohtade argumenteerimise oskust ja sobivust tööks õppe- ja kasvatustegevuse eestvedajana rühma ja asutuse, omavalitsuse või riigi tasandil.

Alushariduse pedagoogi 1. õppeastme õppekava cum laude lõpetanud saavad kutsesobivusvestlusel 5 lisapunkti. Info cum laude lõpetamise kohta kajastub kandidaadi SAISi avaldusel.

Kõik kandidaadid sooritavad akadeemilise testi. Kutsesobivusvestlusele pääseb pingerea alusel esimesed 70 kandidaati. Vestlusele ei pääse kandidaadid, kelle akadeemilise testi tulemus ei võimalda kandidaadil ületada lävendit (70 punkti) ka juhul, kui ta saaks vestlusel maksimumtulemuse.

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi magistriõppe erialale, sooritab ta akadeemilise testi üks kord sisseastumisnimekirjades märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

Tutvu vastuvõtuga seotud korduma kippuvate küsimuste ja vastustega siin.

Inglise keele oskus

Esitades SAIS-is avalduse, kinnitab kandidaat, et tal on omandatud inglise keel Euroopa keeleõppe raamdokumendi A2-tasemel.

Kuhu edasi?

Meie vilistlased on edukad – nad on armastatud õpetajad ja hariduselu uuendajad, keda on autasustatud nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Näiteks on Tallinnas pälvinud noore õpetaja tunnustuse Evelyn Neudorf (2010), Kaisa Kungus (2011), Gerli Stein (2012), Triin Palmiste (2015), Raili Mitt (2016) ja Maire Smirnov (2016). 

Tallinna aasta õpetajaks on valitud Kerstin Kööp (2010), kes on saanud ka kvaliteediauhinna Hea Õpetaja (2007) ja innovaatilise õpetaja tunnustuse (2012). Eduka juhtimise eest on saanud tunnustuse Silvi Suur, kes on valitud Tallinna aasta haridusjuhiks (2012) ning Eestimaa õpib ja tänab nominendiks (2010). Kas teadsid, et nii Kerstin kui ka Silvi töötavad meil ka õppejõududena? 

Riiklikul tasandil on tunnustuse Aasta haridusjuht pälvinud Kristina Mägi (2016). 

Alushariduse pedagoogi magistriõppe lõpetanud on olnud edukad alushariduse uuendamisel ja edendamisel ning edasi õppimisel doktoriõppes. Mitmete magistriõppe vilistlaste eestvedamisel edukalt käivitatud töökorralduse muudatusi ja innovaatilisi lahendusi alushariduses - Margery Moorlat, Ülle Nõmm, Astrid Hallikas, Diana Hussar, Maarika Mae, Kaia Randlaine.

Meie vilistlased on olnud edukad erinevate pedagoogiliste materjalide ja programmide rakendamisel alushariduses, näiteks Margery Lilienthali eestvedamisel on rakendatud programmi “Samm-sammult”, Reeli Tänavsuu on “Arvumaa“ maaletooja, Silja Kaur on avastusõppe edendaja, Kirsti Kirbits on koolivalmiduse hindamise materjalide arendaja.

Mitmed magistriõppe lõpetajad töötavad või on töötanud kohalikus omavalitsuses või riiklikul tasandil haridusvaldkonna juhtidena, näiteks Tiia Õun töötab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktorina, Kaidi Maask Haridus- ja Teadusministeeriumis peaeksperdina, Mari-Epp Täht Haapsalu Linnavalitsuses haridusnõunikuna, Tiia Leppik on töötanud Kuressaare abilinnapeana, Pärje Ülavere Haridus- ja Teadusministeeriumis välishindamisosakonna eksperdina ja Risto Keskkinen Helsingi Linnavalitsuses alushariduse spetsialistina.

Meie vilistlased jätkavad ka doktoriõppes: Kerli Stein, Kerstin Kööp, Tiina Peterson, Piia Varik, Natalja Gusjuk, Evelyn Neudorf Tallinna Ülikoolis ja Annika Jürs Turu Ülikoolis. Doktoriõppe on lõpetanud Silvi Suur, Tiia Õun, Kristi Vinter-Nemvalts, Kristina Nugin, Monica Sakk, Maire Tuul ja Pärje Ülavere.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Alushariduse pedagoogi magistriõppe lõpetajad töötavad koolieelses lasteasutuses õpetaja, direktori või õppealajuhatajana ning riigi või kohaliku omavalitsuse haridusvaldkonna spetsialistide ja koolitajatena.

Edasiõppimisvõimalused

Magistriõppe lõpetajatel on võimalik jätkata doktoriõppes nii Eestis kui välismaal.

Miks haridusteaduste instituut?

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, elukestva ja mitteformaalõppe, kaasava hariduse ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
  • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
  • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
  • Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
  • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
  • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
  • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
  • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
  • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
  • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on linn, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel.

Alushariduse pedagoogi eriala üliõpilased saavad kasutada ülikooli Õpikeskust ja Akadeemilist Raamatukogu. Eriala lõputöödega saab tutvuda elektroonilises keskkonnas ETERA. Õppetöö raames viiakse läbi ka õppekäike, tehakse õppe- ja kasvatustegevuse vaatlusi, kohtutakse õpetajate ja direktoritega ning tutvutakse metoodiliste vahenditega. Loengute välist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda pealinna väga vilkas kultuurielus!
 

Võta ühendust!

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon+(372) 619 9740

Sarnased erialad

Klassiõpetaja

Haridusteaduste instituut

Kas teadsid, et Eesti kool on maailma üks parimaid? 2018. aasta PISA testi tulemused näitavad, et Eesti on Euroopas esimesel kohal. Selle edu taga seisavad eelkõige klassiõpetajad. Tule ja anna sinagi oma panus uue põlvkonna edule – õpi klassiõpetajaks!

Integreeritud õpe
Eesti keel
22
Päevaõpe
Tasuta
Vaata eriala

Hariduse juhtimine

Haridusteaduste instituut

Eesti haridusmaastik vajab võimekaid juhte. Hariduse juhtimise õppekava on siiski palju enamat – meie eesmärk on võimaldada kujuneda juhtidel, kes tunnevad paremini õppijat ning teda mõjutavat keskkonda nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil. Õppekava lõpetanud suudavad püstitada selgeid arenduseesmärke, analüüsida edukalt hariduses esinevaid probleeme ning teha oma töös tõenduspõhiseid otsuseid.

Magistriõpe
Eesti keel
18
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Haridusinnovatsiooni juhtimine

Haridusteaduste instituut

Haridusinnovatsiooni juhtimise magistriõppekava eesmärk on muuta paremaks see, mis kõige olulisem – haridus – tuginedes teadusele, mitte kõhutundele. Me usume, et haridus on alus heaks kodanikuks olemisele, majandusele ja riigikorraldusele. Tulevastelt üliõpilastelt ootame ise oma õpitee kujundamist ja juhtimist – ootame 21. sajandi juhte!

Magistriõpe
Inglise keel
Lävendipõhine
Sessioonõpe
2400 € semestris
Vaata eriala