Pedagoogika

• Kestus: 3 aastat

• Õppevorm: päeva- või sessioonõpe

  • Päevaõpe võimaldab üliõpilasel tegeleda õpingutega päevasel ajal, mil ainete omandamine on kõige tõhusam. 

  • Sessioonõppes toimub õpe viiel korral semestris nädalase õppesessioonina (esmaspäev–laupäev) auditoorse õppetööna ülikoolis ning vastavalt tunniplaanile veebivahendusel. Sessioonõppele suunatud kõrvalerialad toimuvad iganädalaselt ühel päeval nädalas.

Õppekorraldus päevaõppes

Õppetöö päevaõppes toimub põhiainetes igapäevaselt auditoorse õppetööna ülikoolis. Kõrvalerialade toimumisajad on varieeruvad, Kord kuus  toimub lõimitud loodusteadused, ühele nädalapäevale (reeglina E või T) on koondatud matemaatika, eesti keele ja kirjanduse, keemia, geograafia ja füüsika õpingud. Teised kõrvaleriala ained toimuvad reeglina iganädalaselt vastavalt tunniplaanile. Loe kindlasti kõrvalerialade õppekorralduse kohta lisa siit.

Õppekorraldus sessioonõppes

Õppetöö sessioonõppes toimub põhiainetes seitsmel l korral semestris nädalaste õppesessioonidena (esmaspäev–laupäev) auditoorse õppetööna ülikoolis ning vastavalt tunniplaanile veebivahendusel. Kõrvalerialade toimumisajad on varieeruvad. 

- Sessioonõppe sessioonide aegadel toimub lõimitud loodusteadused kõrvaleriala õpingud. 
- Ühele nädalapäevale (reeglina E või T) on koondatud matemaatika, eesti keele ja kirjanduse, keemia, geograafia ja füüsika õpingud. 
- Teised kõrvaleriala ained toimuvad reeglina päevaõppe vormis iganädalaselt vastavalt tunniplaanile.
Loe kindlasti kõrvalerialade toimumise kohta lisa siit.

Üleülikoolilised ained (nt mõned üldained ja enamik võõrkeelekursusi) toimuvad ka sessioonivälistel aegadel. Õppesessioonide vahelisel ajal töötavad tudengid iseseisvalt (st mitte-auditoorselt ülikoolis) – lugedes kohustuslikku kirjandust; valmistudes kontrolltöödeks ja eksamiteks; koostades iseseisvaid töid. Arvestada tuleb, et ühe ainepunkti (EAP) läbimiseks on arvestatud kokku 26 tundi tööd ja semestris peaks läbima ligikaudu 30 EAP. 

Pedagoogika õppekava võimaldab üliõpilasel õpingute käigus suhestuda teiste õppijate ja ümbritseva keskkonnaga. Õpingute jooksul toetatakse õppijate eneserefleksiooni oskusi ja ennastjuhtiva õppija kujunemist elukestva õppe kontseptsioonist lähtuvalt. Õppekavas on suur roll praktikatel, mis on põimitud põhiainetega. Pedagoogika erialale saab 2025. aastal õppima asuda nii päeva- kui ka sessioonõppes. 

Õppekava ülesehitus:

• Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma kriitilise mõtlemise aluseid ning omandatakse  probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on näiteks ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti - olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 
• Pedagoogika õppekava sisaldab 30 EAP mahus pedagoogilisi ja kasvatusteaduslikke õpinguid (peaeriala). Selle mooduli üheks eesmärgiks on suunata üliõpilasi mõistma õpilase õppimist ja käitumist mõjutavaid tegureid ning analüüsima nende põhjusi. Kohustuslike erialaainete hulka kuuluvad õppimine ja areng, ülddidaktika ning õpilase toetamine koolikeskkonnas, mis annavad olulise baasi õppimise mõtestamiseks ning õpilaste õppimise toetamiseks. 
• Loengutes räägitu on tihedalt seostatud praktikaga. Iga üliõpilane koostab oma praktikaplaani koos koolipoolse juhendajaga, mis tähendab seda, et praktika toimub individuaalgraafiku alusel. Praktika koosneb nii vaatlustest kui ka praktiliste ülesannete täitmisest ning on toetatud seminaridega - seega ei tähenda praktika kindlasti mitte õpetajatöö praktiseerimist, vaid nähtu ja enda tegevuse reflekteerimist ja mõtestamist. 
• Uurimistöö alused, sh uurimisseminarid, mille raames valmib üliõpilaste grupitööna miniuuring, aitavad mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule. 
• Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 
• Õpingute jooksul peab üliõpilane läbima kahe üldhariduskoolis õpetatava aine kõrvaleriala õpingud, mõlemad mahus 48 EAP. Kõrvalerialad kuuluvad vabaainete moodulisse. Kõrvalerialade õpingud toimuvad ülikooli teises instituudis, nii saad osa erinevatest õpikultuuridest. Loe kindlasti kõrvalainete kohta lähemalt siit.
• Bakalaureuseõpingutele tõmbab joone alla bakalaureuseeksam, mis aitab üliõpilasel näidata omandatud teadmisi ja oskusi. Lõpueksami üheks komponendiks on ka õpingute käigus valminud miniuuring.

Tutvu õppekavaga

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

• Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami tulemuste alusel moodustub pingerida neist, kes pääsevad vastuvõtueksamile. Kandideerimiseks peab eesti keele riigieksami tulemus olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 60 punkti. 
• Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

Vastuvõtueksami osakaal vastuvõtupunktidest on 100% (kirjalik osa on 40% ja suuline osa 60%). Vastuvõtulävend on 65 punkti.

Vastuvõtueksamile pääseb riigieksami tulemuste põhise pingerea alusel, päevaõppes 95 esimest kandidaati, sessioonõppes 70 esimest kandidaati. Kõik kandidaadid täidavad õpingute planeerimise küsimustiku. Vestlusele ei pääse kandidaadid, kes ei ole küsimustikku täitnud. Kui kandidaat saab edasi päeva- ja sessioonõppes, osaleb ta vestlusel üks kord nimekirjas määratud ajal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

Vastuvõtueksam koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest.

Kirjalik juhtumianalüüs (40%). Kirjaliku juhtumianalüüsi käigus hinnatakse kandidaadi suutlikkust analüüsida pedagoogilist probleemi, sh probleemipüstitust, tekkepõhjust, lahendust ning teksti sidusust ja keelelist korrektsust.
Kutsesobivusvestlus (60%), mille käigus hinnatakse kandidaadi isikuomadusi, valmisolekut ja motivatsiooni eriala õppida, pedagoogilisi hoiakuid ja silmaringi, eneseväljendusoskust, vabatahtlikku tegevust. 

Vastuvõtueksamite ruumid ja kellaajad:
Kirjalik juhtumianalüüs ja kutsesobivusvestlus toimuvad 02.-03. juulil ning 07. juulil. Kirjalik juhtumianalüüs toimub nendel päevadel kell 12-13 vahemikus. Vestluste ajad määrab ülikool. Kui kandidaadil on erisoov kutsesobivusvestluse aja osas, palume see edastada hiljemalt 30. juunil kell 12.00 vastuvott.haridus@tlu.ee pärast SAISis avalduse esitamist. Võimalusel arvestatakse sooviga väljakuulutatud eksamiaja piires.
Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi bakalaureuseõppe erialale, sooritab ta sisseastumistesti üks kord SAISi avaldusel märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

Vastuvõtuga seotud korduma kippuvad küsimused

Tiina Anspal on pedagoogika õppekava kuraator ning uurimisseminaride ja praktika juhendaja. Tema tööülesannete hulka kuulub ka õpetajakoolituse arendustegevustesse panustamine ülikoolis laiemalt. Õppejõu töö kõrval õpetab Tiina ka üldhariduskoolis loodusõpetust. Tiina teadustöö põhifookuseks on õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalse arengu toetamine. 

Tiina Anspal Eesti Teadusinfosüsteemis

Kriste Talving töötab haridusteaduste instituudis õpetajakoolituse külalislektorina. Õppejõu tööle lisaks on Kriste Pärnu Ühisgümnaasiumi arendusjuht. Eelnevalt on Kriste töötanud 14 aastat põhikooli inglise keele õpetajana ning juhtinud võõrkeelte ainevaldkonda. Aastal 2012 pälvis Kriste tiitli “Pärnu linna aasta noor õpetaja”. 

Kriste peamised uurimishuvid ja -valdkonnad on seotud õppimise ja õpetamise toetamisega – mälu- ja õpistrateegiad, metakognitsioon, motivatsioon ning õppimisprotsessiga seotud uskumused. Kristel on nimetatud teemades praktiline kogemus nii õpetaja, õppejõu, õpetajate jt haridustöötajate ja koolimeeskondade koolitajana kui ka lapsevanemana.

Kriste Talving Eesti Teadusinfosüsteemis

Kadi Georg töötab haridusteaduste instituudis koolipedagoogika nooremlektorina ning on üks õppejõududest õpetajakoolituse baasmoodulis.  

Enne täiskohaga ülikoolis õppejõutööga alustamist töötas Kadi aastaid erinevates koolides ja vanuseastmetes inglise keele ja kirjanduse õpetajana ning Noored Kooli vilistlasena ka inglise keele ainedidaktika koolitajana.

2019. aastal pälvis Kadi ka Tallinna Ülikooli aasta hinnatuima õppejõu tiitli "Mina muudan õppimist" visiooni kandja kategoorias.

Kadi Georg Eesti Teadusinfosüsteemis

Triin Ulla (MA) on TLÜ koolipedagoogika õpetaja ja haridusteaduste doktorant ning programmi Noored Kooli 6. lennu vilistlane. Triin on töötanud sotsiaalainete õpetajana (2012–2017) ning olnud VEPA käitumisoskuste mängu koolitaja ja mentor alates tõenduspõhise sekkumisprogrammi käivitamisest Eestis (2014).

Triinu huvitavad nii õpilaste regulatsioonioskuste toetamise viisid ja võimalused kui ka õppimist toetav tunnidisain, õppimisoskuse, arengu-uskumuste ja autonoomse motivatsiooni toetamine õppetöös. Triin on õppinud psühholoogiat ja politoloogiat ning vedanud SA Archimedese noorteagentuuris koolinoorte lõimumisprogrammi Noortekohtumised (2015–2018) 

Triin Ulla Eesti Teadusinfosüsteemis

Pedagoogika eriala annab sulle midagi rohkemat kui ameti - see annab avara ja värske pilgu õppimisele ja õpetamisele. Pedagoogika bakalaureuseõppe järel saad töötada mitmesugustel ametikohtadel haridusvaldkonnas. Paljud lõpetajad on asunud kooli tööle abiõpetajana või õpetajana või töötavad eraõpetajatena. 

Oluline on teada, et bakalaureuseõpingud on õpetajaõpingute esimene osa, õpetaja ettevalmistuse ja õpetajakutse saamiseks on kindlasti vajalik jätkata õpinguid magistriõppes õpetajakoolituse õppekaval (vt lähemalt siin). Pedagoogika eriala lõpetanutele on kõige loogilisem samm asuda õppima mitme aine õpetaja õppekaval, saades üldhariduskooli põhikooli mitme aine õpetajaks. Vastavalt valitud kõrvalerialadele saab kandideerida ka teistele õpetajakoolituse erialadele. Samuti annab pedagoogika õppekava hea ettevalmistuse jätkamaks õpinguid teistel haridusvaldkonna õppekavadel. 
 

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, kaasava hariduse, elukestva ja mitteformaalõppe ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

• Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on rohkem kui saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
• Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
• Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
• Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.

• Meil on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

• Ülikoolis asub uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.

• Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.

• Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, paindlikkust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
• Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
• Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
• Sind ootavad ees ligi 1500 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
• Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. 
• Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.