Pedagoogika

Pedagoogika õppekava võimaldab üliõpilasel õpingute käigus suhestuda teiste õppijate ja ümbritseva keskkonnaga. Õpingute jooksul toetatakse õppijate eneserefleksiooni oskusi ja ennast juhtiva õppija kujunemist elukestva õppe kontseptsioonist lähtuvalt. Õppekavas on suur roll praktikatel. 

Õppevormi kirjeldus

Pedagoogika eriala vastuvõtt on päevaõppesse. Päevaõpe võimaldab üliõpilasel tegeleda õpingutega päevasel ajal, mil ainete omandamine on kõige tõhusam. 

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

• pedagoogika ja kasvatusteadused; 

• üleülikoolilised ained;

• praktika;

• uurimistöö alused;

• valdkondlik võõrkeel;

• vabaained, sh kaks kõrvaleriala;

• bakalaureuseeksam.

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma kriitilise mõtlemise aluseid ning omandatakse  probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on näiteks ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti - olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

Pedagoogika õppekava sisaldab 30 EAP mahus pedagoogilisi ja kasvatusteaduslikke õpinguid (peaeriala). Selle mooduli üheks eesmärgiks on suunata üliõpilasi mõistma õpilase õppimist ja käitumist mõjutavaid tegureid ning analüüsima nende põhjusi.

Loengutes räägitu on tihedalt seostatud praktikaga. Iga üliõpilane koostab oma praktikaplaani koos koolipoolse juhendajaga, mis tähendab seda, et praktika toimub individuaalgraafiku alusel. Praktika koosneb nii vaatlustest kui ka praktiliste ülesannete täitmisest.

Uurimistöö alused, sh uurimisseminarid aitavad mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule.

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Õpingute jooksul peab üliõpilane läbima kahe üldhariduskoolis õpetatava aine kõrvaleriala õpingud, mõlemad mahus 48 EAP. Kõrvalerialad kuuluvad vabaainete moodulisse. Loe kõrvalainete kohta lähemalt siit. Pane tähele kõrvalerialade vastuvõtutingimusi. Soovitame juhul kui Sind kõnetab vaid üks humanitaarvaldkonna kõrvaleriala kandideerida mitte pedagoogika, vaid vastava eriala õppekavale humanitaarteaduste instituudis. Nt eesti keel ja kirjandus, inglise keel ja kultuur jt. Pedagoogikat on võimalik õppida sel juhul kõrvalerialana (48 EAP mahus). Kui aga soovid spetsialiseeruda loodusteaduste õpetamisele (nt biloogia, füüsika, keemia ja geograafia), siis soovitame kandideerida loodus- ja terviseteaduste instituudi õppekavadele bioloogia (kõrvalerialaga) BSc või integreeritud loodusteadused BSc.

Bakalaureuseõpingutele tõmbab joone alla bakalaureuseeksam, mis aitab üliõpilasel näidata omandatud teadmisi ja oskusi.

Tutvu õppekavaga

Tiina Anspal on pedagoogika õppekava kuraator ning uurimisseminaride ja praktika juhendaja. Tema tööülesannete hulka kuulub ka õpetajakoolituse arendustegevustesse panustamine ülikoolis laiemalt. Õppejõu töö kõrval õpetab Tiina ka üldhariduskoolis loodusõpetust. Tiina teadustöö põhifookuseks on õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalse arengu toetamine. 

Tiina Anspal Eesti Teadusinfosüsteemis

Kriste Talving töötab haridusteaduste instituudis õpetajakoolituse külalislektorina. Õppejõu tööle lisaks on Kriste Pärnu Ühisgümnaasiumi arendusjuht. Eelnevalt on Kriste töötanud 14 aastat põhikooli inglise keele õpetajana ning juhtinud võõrkeelte ainevaldkonda. Aastal 2012 pälvis Kriste tiitli “Pärnu linna aasta noor õpetaja”. 

Kriste peamised uurimishuvid ja -valdkonnad on seotud õppimise ja õpetamise toetamisega – mälu- ja õpistrateegiad, metakognitsioon, motivatsioon ning õppimisprotsessiga seotud uskumused. Kristel on nimetatud teemades praktiline kogemus nii õpetaja, õppejõu, õpetajate jt haridustöötajate ja koolimeeskondade koolitajana kui ka lapsevanemana.

Kriste Talving Eesti Teadusinfosüsteemis

Kadi Georg töötab haridusteaduste instituudis koolipedagoogika nooremlektorina ning on üks õppejõududest õpetajakoolituse baasmoodulis.  

Enne täiskohaga ülikoolis õppejõutööga alustamist töötas Kadi aastaid erinevates koolides ja vanuseastmetes inglise keele ja kirjanduse õpetajana ning Noored Kooli vilistlasena ka inglise keele ainedidaktika koolitajana.

2019. aastal pälvis Kadi ka Tallinna Ülikooli aasta hinnatuima õppejõu tiitli "Mina muudan õppimist" visiooni kandja kategoorias.

Kadi Georg Eesti Teadusinfosüsteemis

Triin Ulla (MA) on TLÜ koolipedagoogika õpetaja ja haridusteaduste doktorant ning programmi Noored Kooli 6. lennu vilistlane. Triin on töötanud sotsiaalainete õpetajana (2012–2017) ning olnud VEPA käitumisoskuste mängu koolitaja ja mentor alates tõenduspõhise sekkumisprogrammi käivitamisest Eestis (2014).

Triinu huvitavad nii õpilaste regulatsioonioskuste toetamise viisid ja võimalused kui ka õppimist toetav tunnidisain, õppimisoskuse, arengu-uskumuste ja autonoomse motivatsiooni toetamine õppetöös. Triin on õppinud psühholoogiat ja politoloogiat ning vedanud SA Archimedese noorteagentuuris koolinoorte lõimumisprogrammi Noortekohtumised (2015–2018) 

Triin Ulla Eesti Teadusinfosüsteemis

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

Vastuvõtueksam 100% (riigieksamid ei ole nõutud, vastuvõtulävend on 65 palli) koosneb alljärgnevatest osadest.

• Sisseastumistest (30%) sisaldab 45 ülesannet, mis hindavad eesti keele ja loetu mõistmise oskust, matemaatilis-loogilisi võimeid, üldist informeeritust, ruumilist mõtlemist ja ingliskeelse teksti mõistmise oskust. Testiga ei hinnata kutsesobivust, vaid akadeemilise õppe jaoks vajalikke oskusi ja võimed. Test sooritatakse ülikooli arvutiklassis Moodle keskkonnas (vajalik konto olemasolu), testi täitmiseks on aega 45 minutit, iga õige vastus annab ühe punkti, valed vastused miinuspunkte ei anna. Tutvu näidistestiga siin;
• Kirjalik juhtumianalüüs (30%). Kirjaliku juhtumianalüüsi käigus hinnatakse kandidaadi suutlikkust analüüsida pedagoogilist probleemi, sh probleemipüstitust, tekkepõhjust, lahendust ning teksti sidusust ja keelelist korrektsust. Kirjaliku juhtimianalüüsi maksimaalne tulemus on 15 punkti.
• Kutsesobivusvestlus (40%), mille käigus hinnatakse kandidaadi isikuomadusi ja motivatsiooni eriala omandamiseks, pedagoogilisi hoiakuid, eneseväljendusoskust. Enne kutsesobivusvestlust palume kandidaatidel tutvuda pedagoogika õppekavaga ning mõelda, milliseid kahte kõrvaleriala on soov valida. Kutsesobivusvestlus maksimaalne tulemus on 30 punkti.

Kõik kandidaadid sooritavad sisseastumistesti. Kirjalikule juhtumianalüüsile ja kutsesobivusvestlusele pääsevad pingerea alusel 120 esimest kandidaati. Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi bakalaureuseõppe erialale, sooritab ta sisseastumistesti üks kord SAISi avaldusel märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

Vastuvõtueksamite ruumid ja kellaajad:
- sisseastumistesti sooritatakse ülikooli arvutiklassis, testi täpse algusaja ja ruumi saab kandidaat valida SAISis avaldust esitades;
- kirjalikule juhtumianalüüsile ja kutsesobivusvestlusele lubatud kandidaatide nimekirjad avaldatakse hiljemalt 4. juulil kell 12.00 SAISi avalduse numbri alusel SIIN. Kirjalik juhtumianalüüs ja kutsesobivusvestlused algavad alates kell 9.00 ning need sooritab kandidaat ühel päeval. Kui kandidaadil on erisoov kirjaliku juhtumianalüüsi või kutsesobivusvestluse aja osas, palume see edastada hiljemalt 29. juunil vastuvott.haridus@tlu.ee pärast SAISis avalduse esitamist. Võimalusel arvestatakse sooviga väljakuulutatud eksamiaja piires.

Vastuvõtuga seotud korduma kippuvad küsimused

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel on võimalik taotleda vastuvõtueksamile lisapunkte vabatahtliku töö eest (mahus minimaalselt 8 tundi). Selleks tuleb vastuvõtueksami suulisele osale (kutsesobivusvestlusele) paberkandjal kaasa võtta ja samal päeval edastada e-postiaadressile vastuvott.haridus@tlu.ee täidetud avaldus. Vabatahtliku töö eest saadud punktid arvestatakse vastuvõtueksami suulise osa punktide hulka. Avaldus esitatakse organisatsiooni ametlikult banketil ning organisatsiooni juhi poolt allkirjastatult (kas digiallkiri või paberkandjal).

Oluline on teada, et bakalaureuseõpingud on õpingute esimene osa ning õpetaja ettevalmistuse ja kutse saamiseks on kindlasti vajalik jätkata õpinguid magistriõppes. Pedagoogika eriala lõpetanutele on kõige loogilisem samm asuda õppima mitme aine õpetaja õppekaval. Kõrgemal haridustasemel, magistriõppes, valib üliõpilane kolmanda aine või õpib ühte bakalaureusetasemel valitud ainet süvendatult ning tutvub kõigi ainete õpetamiseks vajalike teadmiste ja oskustega, kasutades saadud teadmisi koolipraktikatel. Magistriõppe lõpetanu on saanud üldhariduskooli mitme aine õpetaja ettevalmistuse. Samuti on võimalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud magistriõppekavadel (nt hariduse juhtimine, andragoogika, kasvatusteadused).

Millistel erialadel võin tulevikus tööd leida?

Eriala lõpetanu saab pärast magistriõpingute läbimist töötada igas Eesti koolis õpetajana. Lisaks on lõpetajal võimalus kohaneda muutustega tööjõuturul, leides paindlikke lahendusi õpitud ainete valikust lähtuvalt. 

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, elukestva ja mitteformaalõppe, kaasava hariduse ning haridusjuhtimise- ja innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

• Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
• Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
• Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
• Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
• Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
• Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
• Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
• Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
• Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
• Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda pealinna väga vilkas kultuurielus!