Kuidas teha nii, et meie haridus kasvataks maailmamuutjaid?
Meie PISA tulemused on väga head, kuid uuringud näitavad, et meie haridus on siiski liialt teoreetiline ning me võiks arendada noortes rohkem tulevikuoskusi, nagu koostöö, loovus ja ettevõtlikkus. Samuti on väga oluline mõista, kuidas saame panustada kestlikku arengusse. Seetõttu peab õpe koolis muutuma elulisemaks ja praktilisemaks. Tallinna Ülikooli haridusuuenduse tippkeskuse projektist CEITER välja kasvanud hariduslik koostööprogramm Proovikivi on ette võtnud just sellise missiooni – muuta koolis õppimine elulisemaks läbi projektipõhise õppe.
Tulevikuoskuste arenguks on ülioluline anda noortele võimalus juba koolis käimise ajal osaleda ühiskonnas toimuvas. Proovikivi innovatsioonilabor arendab ja uurib just sellist projektipõhist õpet, mida saab rakendada erinevates õppeainetes ning mille läbi on õpilastel võimalik panustada oma kodukoha ja ühiskonna paremaks muutmisesse.
Proovikivi innovatsioonilabor arendab ja uurib just sellist projektipõhist õpet, mida saab rakendada erinevates õppeainetes ning mille läbi on õpilastel võimalik panustada oma kodukoha ja ühiskonna paremaks muutmisesse.
“Näiteks on Proovikivis osalenud õpilased mõelnud inglise keele ainetundides, kuidas nad oma kodukohta või oma kooli paremaks saaksid muuta. Samuti on ettevõtlusõppes teinud lapsed projekte küberkiusamise ennetamiseks ja ringmajanduse arendamiseks. Bioloogia ja eesti keele aine lõimingus on õpilased otsinud vastuseid vaimse tervise küsimustele,” tutvustab haridusprogrammi TLÜ projekti koordinator Anu Tammeleht.
Proovikivi projektijuhi Maarja Halliku sõnul on nad projektis osalenud õpilastes ja õpetajates märganud mitmeid positiivseid muutusi.
“Näiteks on õpilased öelnud, et nad ei oleks kunagi arvanud, et nemad saavad oma kodukohas või koolis midagi päriselt muuta. Seega, see on neid võimestanud ning ka ainealaste teadmiste ja oskuste areng on projekti käigus toimunud eelkõige just läbi praktika,” lisas Maarja.
Õpetajate hinnangul on programmis osalemine aidanud neil näha, mida täpsemalt kujutab endast nüüdisaegne õpikäsitus. Samuti on õpetajad öelnud, et nad pidid eelkõige ise muutuma ja neil oli väga hea meel näha, kuidas nende õpilaste oskused, nagu kommunikatsioon ja koostöö arenesid.
Siiani on projektipõhine õpe Eesti koolides pigem tundideväline tegevus või valikainete pärusmaa ning õpetajad on öelnud, et nad vajaksid selles ka veidi juhendamist. Proovikivi sooviks on viia eluline projektipõhine õpe üle Eesti kõikidesse koolidesse ja noortekeskustesse. Juba praeguseks on programmiga liitunud üle 200 noore rohkem kui 14 koolist üle Eesti ning projektipõhise õppe abil on lahendatud kümneid väljakutseid, mis seotud keskkonna, kogukonna vm globaalse probleemiga.
Vaata lähemalt videost ja tutvu Proovikivi projektiga siin. Proovikivi ootab õpetajaid ja noorsootöötajaid osalema noortega uutes programmi väljakutsetes ning järgmisel innovatsioonilabori-tüüpi täienduskoolitusel, mis algab juuba jaanuaris.
Projekt on arendatud ja läbi viidud Tallinna Ülikooli tehnoloogiaga toetatud õppimise ja õpetamise uurimise laboris EDUSPACE.
