Kutseaasta alustavale õpetajale

Programmis arendatakse edasi esmaõppes omandatud teadmisi, oskuseid ja hoiakuid ning pakutakse võimalust kogemuste vahetamiseks, jagamiseks ning erinevate probleemide koostöiseks lahendamiseks. Nii on programmi põhitegevuseks koolitused, kus 2018/2019 õppeaastal on osalemas kokku 165 õpetajat või koolijuhti:

• algajate õpetajate tugiprogramm (37 osalejat);
• kutseõpetaja kohanemisaasta (12 osalejat);
• koolitused "MATK. Mentorlus – arengut toetav koostöö" (63 osalejat);
• koolitused "Juht kui koostöise keskkonna looja ja mentor" (53 osalejat).

Koolitused toimuvad arutelude, diskussioonide ja juhtumianalüüside vormis. Tähelepanu all on enesekehtestamise, koostööoskuste, grupiprotsesside juhtimise, õpetaja rolli ja eneseanalüüsi oskuste arendamine. Nooremõpetajatel on ülikooli juures tegutsevas tugiprogrammis võimalus jagada kogemusi teiste noorte õpetajatega, otsida ühiselt lahendusi tekkinud probleemidele. Kutseaasta kestel on töökohal algajale õpetajale abiks kogenud kolleeg – mentor. Ühe programmis osaleja sõnul on programmist abi, sest seal on kokku tulnud erinevad alustavad õpetajad, kes on kõik täpselt samas olukorras. "Meil on väga toetavad eestvedajad ja rühm ise ka. Saame rääkida kõigest, mis ette on tulnud. Samas saame kuulata teiste arvamusi ja ettepanekuid, kuidas ühe või teise probleemiga hakkama saada". 

Mõistan ennast, mõistan teisi

Kutseaasta programm on pidevas arengus ning koolituste kõrval pööratakse tähelepanu programmiga seotud inimeste arengule ning alustavate õpetajatega seonduva problemaatika laiemale käsitlemisele. Nii toimuvad sügisel ja kevadel tegevmentorite seminarid koos tugiprogrammis osalevate noorte õpetajatega, kus räägitakse läbi ootused ja kavandatakse kutseaasta tegevused; kevadel antakse tagasiside koostööle, tuuakse välja arendusvaldkonnad. 3. jaanuaril toimusid juba üheteistkümnendad alustavate õpetajate mõttetalgud, kus osales 38 õpetajat. Seekordsel talgupäeval "Mõistan ennast, mõistan teisi" uuriti, kuidas toetada õpetajana õpilaste eneseregulatsiooni oskusi, s.o käitumist, tunnetega toimetulekut; kuidas suhelda lapsevanemaga nii, et me ei vastandu, vaid püüame mõista; kuidas olla tähelepanelikum enda suhtes.

Veebruaris külastasid programmi eestvedajad ja koolitajad Gaia Kooli. Juunis toimub kahepäevane seminar Kosejõel, kus räägitakse õpetaja motivatsiooni tõstmise ja hoidmise võimalustest, kavandatakse strateegilisi arenguid ja lepitakse kokku tegevused uueks perioodiks. Kolmas edukas õppeaasta on käimas kord kuus mentorite algatusel käivitatud säravate mentorite klubil, mille eesmärk on mentorluses vajaminevate oskuste kujundamine läbi eneseanalüüsi ja vastastikuse kogemuste jagamise. Koostamisel on käsiraamat "Mentorlus – arengut toetav koostöö".

Tunnustused eduka mentorluse eest

Koostöös liikumisega "Alustavat õpetajat toetav kool" toimus aprillis teistkordne koolide tunnustamine. Alustavate õpetajate esitatud kandidaatide seast valiti enim toetust ja arenguvõimalusi pakkuvad koole. Ka sel korral pälvis tiitli Haabneeme Kool. Tallinna Ülikoolilt said eripreemia mentorluse eduka rakendamise eest Imavere Põhikool ja Viimsi Gümnaasium.

Kutseaasta arendamisel on palju kasu toonud rahvusvaheline koostöö. Sel aastal tähendab see osalemist nii Põhjamaade võrgustikus kui ka rahvusvahelistes projektides. NERA konverentsil 6.03–8.03.2019 Uppsalas esinesid prof Eve Eisenschmidt ja prof Katrin Poom-Valickis ettekandega "Mentoring in Estonia: Success and Struggles". Erasmuse projekt Proteach "Õpetajate kutsealase sisseelamise toetamine 10/2016–10/2019" ja Nordplus Horizontal projekt "Noorte õpetajate kutsekindluse tõstmine 08/2017–08/2019" on mõlemad lõpusirgel. Toimunud on visiidid erinevatesse riikidesse (Iisrael, Rumeenia, Austria, Leedu, Läti), kus toimub aktiivne kogemuste jagamine alustava õpetaja toetamisel, tutvutakse mentorsüsteemi ja teiste alustava õpetaja toetamise praktikatega, materjalide väljatöötamine.