Teade

Tähenduslikud muuseumitunnid kui õppetöö loomulik osa

Muuseumid pakuvad laia valikut formaalharidust toetavaid õppeprogramme ning õppeasutused viivad aina enam tunde läbi muuseumides. Muuseumis õppimise kasutegureid on palju. Muuseumihariduse vastavus riiklikule õppekavale ning lähtumine muutunud õpikäsitusest motiveerib koolide õpetajaid aina enam külastama muuseume ning võtma osa pakutavatest haridustegevustest. Kuidas aga suurendada muuseumiõppe kasutegurit ning integreerida muuseumite programme sujuvamalt ja õpilaste õppimist toetavamalt õpetaja igapäevatöösse?

maalib

Üheks võimaluseks on siduda muuseumitund kooli eel- ja järeltegevustega. Arendusprojekti käigus loodud täienduskoolitusel „Õppijale tähenduslikumad muuseumitunnid“ soovib TLÜ haridusinnovatsiooni keskus tutvustada muuseumitunni eel- ja järeltegevuste kogumit kunstiaine kontekstis ning selle kasutamise mudelit, mis annab õpetajale ja õpilastele võimaluse muuta õppekäik kunstimuuseumisse tähenduslikumaks.

Eeltegevuste kogumisse on koondatud tegevused, mida tehakse koolis enne muuseumikülastust ning nende eesmärk on valmistada õpilane muuseumikülastuseks ette. Näiteks saab juba koolis kaardistada õpilaste ootused muuseumi külastuse suhtes on ja nii saavad õpilased ka ette küsida, mis neid täpsemalt huvitab.

Järeltegevuste materjal on mõeldud õpetajale koolis iseseisvaks kasutamiseks pärast muuseumikülastust. Eesmärk on kinnistada muuseumitunnis saadud infot.

Näiteks saab õpetaja näidata õpilastele näitusel nähtud kunstiteose reproduktsiooni, millele mõeldakse ühiselt välja tegevused, mis võisid eelneda teosel kujutatud olustikule, või ka sündmused, mis sellele järgneda võisid. Tegevus esitatakse teistele näiteks etenduse vormis.

Täiendavalt võivad õpilased kasutusele võtta ka näiteks näitusepäeviku, kus saavad oma kogemust analüüsida, kunstniku loomingut tervikuna või ka ainult üht teost vaadelda, seda visandada või märkmeid teha.

Eel- ja järeltegevuste kaasamise abil saab muuta õppimise mitmekesisemaks ja motiveerivamaks, mis omakorda aitab parandada terviklike teadmiste omandamist ning kindlustada suuremat huvi tulevikus tehtavate õppekäikude vastu.

Õppekäik muuseumisse võiks moodustada orgaanilise osa terviklikust õppeplaanist ning seda ka tingimustes, kus õppekäigu toimumine pole pikalt ette teada. Lisaks pole alati kerge õppekäiku iseseisvalt planeerida ja siduda koolitöödega, sest õpetajal pole erinevatel põhjustel alati piisavalt infot eelseisva õppekäigu kohta. Eel- ja järeltegevuste kogumi kasutamine aitab siinkohal ka sellistes olukordades õpetajal vaevata õppetööd koolis planeerida. Muuseumi külastuse eel- ja järeltegevused on koostatud nüüdisaegse kunstiõppe põhimõtteid järgides ning meie eesmärk on olnud mudeldada nende kasutamist võimalikult mugavaks.

Õpetajate eesmärgid ja vajadused muuseumisse õppekäikudele suundumiseks on erinevad ning seeläbi tuleb keskenduda lahendustele, mis ei määra selgepiiriliselt seda, kuidas ja millises järjekorras õppetegevusi läbi viiakse. Need võimaldavad planeerida paindlikult erineva pikkusega ja õppesisuga tegevusi.

Ühe projektis osalenud ja materjale õppetegevustes kasutanud kunstiõpetaja kogemus

"Minu kogemuse põhjal külastavad õpilased meeleldi muuseumitunde. Aineõpetajana on aga tavaliselt murekohaks see, et kas saaks ka ise hakkama ühe põneva muuseumikülastuse organiseerimisega? Koostatud materjal on siinkohal suureks abiks õpetajale. Eel- ja järeltegevuste juures on aineõpetajale jäetud piisavalt valikuvõimalusi, mida ja kuidas planeeritavat tegevust läbi viia. Võimalusi oma tööd kavandada on palju ja koostatud materjal on kergesti kohandatav. See on suureks abiks, sest pakub ideid nii aruteludeks kui ka praktilisteks tegevusteks. Õpilane saab põhjalikult läbimõeldud muuseumikülastuse jooksul uusi teoreetilisi teadmisi, võimaluse ise uurida ning tegutseda.

Eeltegevused klassiruumis on väga olulised lastele huvi tekitamiseks

Muuseumitund on õpilaste jaoks koolitunnist erinev ning uudne, mis tekitab juba iseenesest põnevust. Nüüd ongi oluline moment see, et ei tekiks pettumust. Seda aitavad vältida erinevad praktilised tegevused kogu muuseumitunni jooksul. Materjal pakub ka suurepäraseid järeltegevuse ideid, mis on igati abiks tegutsevale õpetajale."

Leeve Eero
pikaajalise Tallinna 32. Keskkooli kunstiõpetaja töökogemusega Pärnu Raeküla Kooli kunstiõpetaja


Koolituse eesmärk on anda õpetajale teoreetilised teadmised ja kogemuse, et iseseisvalt muuseumikülastuste eel- ja järeltegevuste planeerida ja neid oma töös kasutada.

Koolitus: Õppijale tähenduslikumad muuseumikülastused kunstitundide osana
Koolituse toimumise aeg: 
Koolitus on tasuta.

Loe lisa ja registreeru

Kunstiõppe eel- ja järeltegevusi saab kunstiõppe tundides kasutada ka ideepangana, mis võib aidata õpetada aine erinevaid osi.

Koolituskava on loodud ülikooli ja praktikute koostöös. Meeskonda kuulusid tegevõpetajad Leeve Eero Pärnu Raeküla Koolist ja Eiliki Kumm Muraste Koolist, Eesti kunstimuuseumi haridusprogrammide kuraator Ilona Kroon ja kunstididaktika dotsent Edna Vahter Tallinna ülikoolist.

Peamiseks uurimisvaldkonnaks oli kooli ja kunstimuuseumi koostöö parendamine, et õpilaste kunstiõppeprotsessi terviklikumaks muuta.

Arendusprojekt „Õppijale tähenduslikumad muuseumitunnid“ annab hea tõuke ka kunstididaktika edasiseks arenguteks näitamaks ära võimalusi, mis puudutavad koostööd erinevate institutsioonide vahel ja rakendades terviklikku õppeaine käsitlust.

Projekti on toetanud Haridus- ja teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond projekti „Haridusuuenduse kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis“ raames.